Ehitusfoorum

Selline probleem,et sooviks aidata ühte vanemat prouat,kes soovib oma telliskivimaja soojapidavamaks muuta.Millest soojustamist alustada põrandast,seintest,laest?
Ettetänades,
Kristiina

Ma alustasin arvutamisest. Siis saad teada milline piire on suurima soojuskaoga. Ideaalis on see siiski kompleksne tegevus, st kõik asjad peaks korraga ära tegema.

Alusta külmal ajal termopiltide tegemisest. Siis on kõige paremini näha kõige probleemsemad kohad, mis nõuavad korrektset soojustamist. Ilma selleta, oletaks, et laest. Arvatavalt kõige lihtsam teha ja ka ehk kõige tõhusam.

Algandmed puudulikud, mille tagajärjel sa siit peale üldiste suunamiste väga muud infot ei saa.
Loomulikult, kui rahakott kannatab, siis kompleksne tegevus oleks parim variant.
Isiklikult külma ootama ei jääks, et teostada termokaameraga ülevaatus- siis lükkub asi jälle aastakese edasi..

Oma kogemuse järgi on termopilt enne soojustamist ja vana maja korral täielik raha raiskamine. See ei anna mitte mingit lisateavet ega ka piirde soojakadu. Peale soojustamist saab sellega töö kvaliteeti kontrollida mingil määral.

Kui maja konstruktsioon ja konstruktsioonis kasutava soojustuse kohta pole teavet / pole ülevaadet soojustuse olukorra kohta, siis termopilt aitab küll kaasa renoveerimisprojekti koostamisele. Meil paraku / sageli toetutakse kõhutundele ja/või rahakoti paksusele.

sashaobrok kirjutas: oletaks, et laest.

Või avatäited (uksed/aknad).

Tere. Termopilt on vahel väga vajalik abimees insenerile, kellel on vaja anda hinnangut probleemsete kohtade kohta. Sageli aga ei oska need termopildi tegijad seda pilti analüüsida ja sellest tulenevaid projektlahendusi välja pakkuda. Sellist mõttetut pildistamist kohtab järjest rohkem. Kui inimesel on seljas õhuke tolmumantel ja sellel ka hõlmad eest lahti, siis ei pea selleks minema röntgenisse et seda avastada. Kompetentne insener oskab ilma sellise pildita välja pakkuda projektlahendusi maja soojustamiseks. Probleeme näeb kompetente insener ka ilma pildita, ebakompetentne ei näe seda ka pildiga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

esmalt tuleb leida ehitusinsener , aga tood voiks teha sellises jarjekorras 1. laed,katuslaed , 2.aknad ,3.seinad 4.porandad

see on ehk telliskivivoodriga palkmaja?

Obama kirjutas:see on ehk telliskivivoodriga palkmaja?

just nii

val kirjutas:Ma alustasin arvutamisest. Siis saad teada milline piire on suurima soojuskaoga. Ideaalis on see siiski kompleksne tegevus, st kõik asjad peaks korraga ära tegema.

Arvan,et korraga kõike teha ei ole ressurssi, seepärast uuringi.Muidugi võiks võtta paar hinnapakkumist aga jällegi kust leida asjalikke tegijaid? Oskate äkki kedagi soovitada

Soovitada ei oska. Ise olen lammutamise etapis. Soovitan hoopis lugemist:
1. Üks uuring, mis annab põhimõttelisi renoveerimislahendusi, sh joonised: http://www.kredex.ee/index.php?id=14087
2. Näed ilusat pilti tüüpilise elamu soojuskaost: http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1299

Külaline kirjutas: just nii

ma plaanin ise sellisel majal telliskivi maha kakkuda ja mingi normaalse väliskihi asemele panna, et ei peaks seest soojustama hakkama ja saaks seega palkseinad lahtiseks ning hoiaks siseviimistluse pealt raha ja ruumi ka kokku.
põrandad peab ka ilmselt lahti kakkuma ja mingi soojustuse alla panema - pärast siis samad lauad asemele tagasi, kas siis lihvitult ja lakitult või siis lihtsalt tagasi + uus laminaat peale. egas need juhuslikult mürgised pole nagu plastpudelid jms?:p

aknad vahetaks ainult sellepärast ära, et saaks rõvedast puitraamistikust lahti, et väljavaade avaram oleks =) kui on hea meistri poolt tehtud, siis peavad sooja küll - kui tuleb külm sisse, siis ainult raami ja seina vahelt.

et siis ise alustaks välisvoodrist ja põrandatest. laest alustamine tundub küll veidi debiilne tegevus

et siis ise alustaks välisvoodrist ja põrandatest. laest alustamine tundub küll veidi debiilne tegevu

Põrandast alustamine on just debiilne tegevus, sest see annab palju vähem efekti sinna kulutatud raha osas, kuid laega on vastupidi - lihtne teha ja annab palju efekti. Ka seinte tegemine on võrreldes akende vahetamisega üks suur mürsk rahakotile, kuid kasu on vähem kui muud tegevused.

Ilmselt siis lohakalt paigaldatud nõuka-aegne 1 kiht klaasvatti ei hoia just kõige paremini sooja lae peal?Kui paks kiht puistevilla oleks kena sinna lasta?Tegemist 2 kordse maja pööninguga,katuseks üsna lame viilkatus eterniidiga.(kui need viimased andmed peaks midagi lugema)

400mm oleks "kena" lasta, kui võimalik on.

mis krdi kasu on lae tegemisest kui altpoolt külm sisse puhub??
kui jutt käib katusealusest, siis selle võiks ka ikka ära mainida :p

Obama kirjutas:mis krdi kasu on lae tegemisest kui altpoolt külm sisse puhub?...

... ja mis kasu on soojast põrandast kui soe kohe lae kaudu lahkub?
Urmasr

Täpsustaks: Mitte külm ei tule põranda kaudu sisse vaid soe lahkub sealtkaudu välja. Nii on füüsikaliselt õige.
Point ongi siin selles, et kuigi põranda ja lae pindala on sama siis põranda kaudu lahkub samaväärse soojustamise korral kordades vähem energiat kui lae kaudu. Ehk lage tasub soojustada.
Sama lugu on uste ja akendega, üks uks laseb rohkem energiat välja kui 10 m2 suurune seinapind, kuid seina soojustamine maksab oi kui palju võrreldes ukse soojustamisega. Identne lugu on akendega.

ja miks ma peaks uksi või aknaid "soojustama" kui välisvooder on paigas?? need tellis-palkmajad ei ole mingid vanad rehetalud, et katusealuse üle peaks soojustama

Obama, sa ei saa vist üldse aru, millest jutt käib. Uuri foorumit, siin on palju informatsiooni, mida võiksid arvesse võtta, kui lasutad oma maja renoveerimisega.

vabsee boonus vastus
ühed räägivad siin lagedest, teised vahelagedest ja kolmandad katusealusest... jõuaks siis ühisele lainele ja teeks selgeks millest jutt käib?
neil tellis-palk majadel on üldse 2 korrust+pööning, niiet esimeselt korruselt on külmani päris pikk maa ja nagu juba öeldud, siis katusealune ega vahelaed ei ole neil nii sitalt tehtud, et sellest peaks alustama.
kõige otstarbekam oleks ikka normaalne kest ümber teha ja siis seest lammutama hakata.

mõned siin teeks vahelaed ära ja siis hiljem kui vaja seest palgini jõuda, et kasvõi uusi juhtmeid vedada, siis koos sellega kakud lae jälle äärtest lahti?

Mina rääkisin lagedest, mitte vahelagedest, millest hakkasid alles nüüd rääkima.

Täpselt, keegi ei räägi vahelagedest, vaid kas pööningu põrandast või kaldlaest.Kui räägime seina soojustusest, siis me ei räägi siseseinte soojustusest. Sulle veel teadmiseks ja silmaringi laiendamiseks, Obama, et kõik majad, millel tellisvooder ja viilkatus, ei ole II korrust + pööning

Sinu järgmine point, et juhtmed vedada ja bla bla... Selleks hoidumiseks olekski vaja tegevuskava kokku panna, mitte "kuskilt kokku hoitud" 1000 euroga suvalt pihta hakkama. AGA, kuna sina oled peremees, siis käitu oma raha ja majaga nagu sina heaks arvad.
Kui sa arvad, et hädine mineraalvill ja saepurutäidis on täna veel talutav soojustus, siis milleks sina üldse vaeva näed? Pane oma põranda alla saepurutäidist ja vasaku käega nüpelda veel naabrimehe garaazist saadud vana vatti ka vahele ning elu läheb edasi.. Kui kaua ja millises suunas-eks seda näitab sulle aeg.