Ehitusfoorum

Planeerin maja, kus sooja peaks andma kaminaahi. Peale tavalise ahju funktsiooni sooviks, et ta kütaks akumulatsioonipaagis vett. Sellest prooviks kuidagi ka sooja vee kätte saada peale kütte. Akupaaki paneks veel soojavaheti ka saunakerisele ja päikesekollektorile. Kas keegi on midagi sellist teinud või näinud. Mida peaks teadma sellise asjanduse planeerimisel?

Vaguja-city ( viewtopic.php?f=1&t=29762#p162680 ) ahjule ja pliidile on sellised asjad planeeritud ja ehituse edenedes saavad ka oma kohale. Seniks aga käib kütmine ilma veevärgi värgita. Sellel teemal on siin foorumis ka hiljuti googeldatud.
See on veidi profim teema, et seda siin uuesti korrutama hakata. Mäletan, et mõned aastad tagasi sattusid vanakooli aegsed mehed sellisest soovist väga pahasti ütlejateks.

kaminahi kirjutas:Vaguja-city ( viewtopic.php?f=1&t=29762#p162680 ) ahjule ja pliidile on sellised asjad planeeritud ja ehituse edenedes saavad ka oma kohale. Seniks aga käib kütmine ilma veevärgi värgita. Sellel teemal on siin foorumis ka hiljuti googeldatud.
See on veidi profim teema, et seda siin uuesti korrutama hakata. Mäletan, et mõned aastad tagasi sattusid vanakooli aegsed mehed sellisest soovist väga pahasti ütlejateks.

Sellelt lingilt küll midagi praegu ei leidnud. Proovisin siis vähe laiemalt otsida ja leidsin selle emotsionaalse jutu ka üles. Seal on paar päris head linki. Panen nad siia uuesti välja:
http://heatkit.com/html/lopezs.htm
http://www.stove.ru/index.php?lng=1&rs=109
Profim teema on see kindlasti. Ja nende kütte alternatiivide vahel võib täiesti hulluks minna. Mõtlesin, et äkki saab siin ühegi neist üksipulki läbi arutada. Usun sellest kasu tõusvat paljudele. Äkki pole see teema ka õiges kohas praegu. Tegu oleks ikka küttesüsteemi terviklahendusega.
Panen mõned lahteandmed.
Planeeritav maja: 2 korrust, üp 175m2, puitkarkass, seinas 300mm villa, plekk-katus 500mm villaga,
üleval 4 tuba ja WC+dush,
all kööktuba, puukütte saun, WC, panipaik, kütteruum akupaagile ainult
Idee/konseptsioon: kõik kolded ümber korstna koondada, maja päikese järgi paika panna, lõuna suunas suured aknad, lõuna katusekalle 55 kraadi päikesekollektorite jaoks.
Küte: kaminahi veesärgiga, saunakeris veesärgiga, päikesekollektorid, akumulatsiooni paak kolme soojavahetiga, vesiküttepõrand all, üleval radiatorid igas toas.

Küsimused:

• Kui suur ja millist tüüpi peaks olema ahi?
• Kui suur peab olema soojakollektori pind ahjus?
• Millise mahuga võiks olla akumulatsioonipaak ööpäevase vajaduse tarbeks?

tommuhiid kirjutas:

kaminahi kirjutas:Vaguja-city ( viewtopic.php?f=1&t=29762#p162680 ) ahjule ja pliidile on sellised asjad planeeritud ja ehituse edenedes saavad ka oma kohale. Seniks aga käib kütmine ilma veevärgi värgita. Sellel teemal on siin foorumis ka hiljuti googeldatud.
See on veidi profim teema, et seda siin uuesti korrutama hakata. Mäletan, et mõned aastad tagasi sattusid vanakooli aegsed mehed sellisest soovist väga pahasti ütlejateks.

Sellelt lingilt küll midagi praegu ei leidnud. Proovisin siis vähe laiemalt otsida ja leidsin selle emotsionaalse jutu ka üles. Seal on paar päris head linki. Panen nad siia uuesti välja:
http://heatkit.com/html/lopezs.htm
http://www.stove.ru/index.php?lng=1&rs=109
Profim teema on see kindlasti. Ja nende kütte alternatiivide vahel võib täiesti hulluks minna. Mõtlesin, et äkki saab siin ühegi neist üksipulki läbi arutada. Usun sellest kasu tõusvat paljudele. Äkki pole see teema ka õiges kohas praegu. Tegu oleks ikka küttesüsteemi terviklahendusega.
Panen mõned lahteandmed.
Planeeritav maja: 2 korrust, üp 175m2, puitkarkass, seinas 300mm villa, plekk-katus 500mm villaga,
üleval 4 tuba ja WC+dush,
all kööktuba, puukütte saun, WC, panipaik, kütteruum akupaagile ainult
Idee/konseptsioon: kõik kolded ümber korstna koondada, maja päikese järgi paika panna, lõuna suunas suured aknad, lõuna katusekalle 55 kraadi päikesekollektorite jaoks.
Küte: kaminahi veesärgiga, saunakeris veesärgiga, päikesekollektorid, akumulatsiooni paak kolme soojavahetiga, vesiküttepõrand all, üleval radiatorid igas toas.

Küsimused:

• Kui suur ja millist tüüpi peaks olema ahi?
• Kui suur peab olema soojakollektori pind ahjus?
• Millise mahuga võiks olla akumulatsioonipaak ööpäevase vajaduse tarbeks?

Arvestades soojustust arvan, et enne kui kaminahjuga saad akumulatsiooni paagi soojaks on toas sauna kuumus. Seda soodustab veel esimese korruse põranda küte, millel on pikk inerts. Lõunasse avanevad suured klaas pinnad viivad juba varakevadel toa temperatuuri 28C peale, sest põranda küte reageerib tänu oma massile väga aeglaselt. Sauna pole küll mõistlik veesärgiga saunakerist ehitada, muidu jääb saun nõrgaks, kui siis ainult ümber korstna toru kerida.

tommuhiid kirjutas:Tegu oleks ikka küttesüsteemi terviklahendusega.
Panen mõned lahteandmed.
Planeeritav maja: 2 korrust, üp 175m2, puitkarkass, seinas 300mm villa, plekk-katus 500mm villaga,
üleval 4 tuba ja WC+dush,
all kööktuba, puukütte saun, WC, panipaik, kütteruum akupaagile ainult
Idee/konseptsioon: kõik kolded ümber korstna koondada, maja päikese järgi paika panna, lõuna suunas suured aknad, lõuna katusekalle 55 kraadi päikesekollektorite jaoks.
Küte: kaminahi veesärgiga, saunakeris veesärgiga, päikesekollektorid, akumulatsiooni paak kolme soojavahetiga, vesiküttepõrand all, üleval radiatorid igas toas.

Sellise rehkenduse tegemine algab algandmete kogumisest/määratlemisest:

a) milline on konkreetse maja (arvestuslikult) tarbitav küttevõimsus erinevatel temperatuuridel;

b) millised on olnud eestimaised talved/kütteperioodid (EMHI kodulehel on andmed olemas aastast 2003 - meili neile viisakalt - ehk annavad excelitabelina kätte);

c) milline on tegelikkuses päikesekollektoritelt saadav päikeseenergia kogus kuupäevade/nädalate lõikes

d) kui palju on võimalik läbi akende päikeseenergiat (kevaditi) akumuleerida

e) kui palju (kg) oled sa nõus puid päevas ahju alla uhama

- peale nende andmete määratlemist on vast ehk võimalik mingitki adekvaatsemat energiabilansi-rehkendust (nädala lõikes peaks alguseks piisav olema) kütte kogulahendusele teha.

Unustasin veel õhk-soojuspumpa mainida, millega suvel maja lisaks ka kenasti jahutada õnnestub.

madis64 kirjutas: b) millised on olnud eestimaised talved/kütteperioodid (EMHI kodulehel on andmed olemas aastast 2003 - meili neile viisakalt - ehk annavad excelitabelina kätte);

Perioodi arvutusteks kasutatakse kraadpäevi. Kredex jagab näiteks:
http://www.kredex.ee/11313

Alates jaanuar 2000; uuendavad iga kuu.

Targad ja keerukaid ning täpseid arvutusi tegevad arvutajad ütlevad ise lõpuks, et vastused on suure kõikumisega ja üldse, polegi võimalik seda asja täpselt arvutada ja see oligi mida oli mul ütelda. Head rehkendamist. Ka mina rehkendan, kõigest hoolimata. Vajaliku küttevõimsuse ehk selle kulu leidmine on probleemsem kui selle saavutamiseks ehitatava küttekolde rehkendus. Usaldagem ikka ka seda EN 15544. See on täiesti ametlik projekteerimisnorm.
Kes ja kuidas rehkendab soojusvaheti pinna....No ei oska öelda. Küsida tuleb katlaprojekteerijatelt onudelt.Ise olen olnud kesküttesüsteemide ehitaja ja loodan vanale rasvala. Keema ei tohi minna ja üle kahe tunni ahju järjest ei oleks hea kütta. Rehkenda ise, nagu oleks öelnud minu paarimees Aadu.

Mulle meeldib see vana rasva värk tegelikult, mis tuleb kogemustest. Vaatasin seda EN15544 standardit http://kodusoe.ee/EN15544.pdf. Tundub isegi arusaadav. Aga seda kõike läheb vaja alles siis kui muud tähtsad arvutused tehtud.
Aga kuidas siis arvutada välja kõigepealt maja kütte vajadus? Eeldan, et kõigepealt on vaja lähteandmeid. Mida mimelt?
- Soovitav siseõhu temp
- Väliseinte pindala koos U arvuga
- Akende ja uste pindala koos U arvuga
- Põranda pindala U arvuga
- Katuse/lae pindala U arvuga
Kas on veel midagi või pole neid asju üldse vaja? Kas kusagil on sellist üldist infot sellistest asjadest?

Ehk abiks viewtopic.php?f=11&t=14397

tommuhiid kirjutas: Aga kuidas siis arvutada välja kõigepealt maja kütte vajadus? Eeldan, et kõigepealt on vaja lähteandmeid. Mida mimelt?
...
Kas on veel midagi või pole neid asju üldse vaja? Kas kusagil on sellist üldist infot sellistest asjadest?

Lisaks nimetatuile pead arvestama ka ventilatsiooniga ja piirete
õhupidavusega. Seal on märkimisväärsed kaod.

Kui teed pika perioodi arvutusi, siis keskmista. Sisetemperatuur 21 deg C.
Keskmine välistemperatuur kütteperioodil sõltub piirkonnast (Saaremaal
+0,7 deg C; Jõgevamaal -1,8 deg C). Kütteperioodi pikkus sõltub samuti
asukohast (Pärnus 210 päeva; Tallinnas 224 päeva).

Pinnasel põranda puhul võiks veel arvestada pinnase soojusjuhtivuslike
omadustega ja pinnase kõrgema temperatuuriga võrreldes kütteperioodi
keskmisega.

Akende olemasolu puhul paistab sealt sisse päikesega.
Vahel on seda liiga palju. Talvel tavaliselt liiga vähe.

Lisaks pika perioodi arvutustele, millega saad kätte hoone kütteperioodi
energiavajaduse, tuleks teha ka tippkoormuse arvutused, valimaks
küttekehade võimsust.

Vana teema ja võõrkeelne viide aga siiski http://tulikivi.fi/tuotteet/TulikiviGre ... arjestelma