1. leht 1-st

Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 18 Sept 2011, 20:26
Postitas madis64
Sai siis paar nädalat tagasi oma maja keldris olev vee-jaotustorustik täiega lahti lõhutud ja teise kohta ümber tõstetud.

Kurb, kuid tuli tõdeda, et koolitarkus peab ikkagi paika s.t. elektrokeelimiline korrosioon teras- ja vasktoodete ühenduskohtades toimib väga hästi - nimelt oli mõne 3/-tollise terasliitmiku siseava ca tosina aastaga vähenenud ca 10 millimeetrini.

Kuna aega juurelda eriti ei olnud, sai "kinnikasvanud kohtades" kas komponendid uutega asendatud või lihtsalt seest rooste välja toksitud. Lisaks on kõik kollektorid/jaotussõlmed nüüd lahtivõtmise hõlbustamiseks ameerikamutritega kokku kruvitud.

Kuid siiski tekkis küsimus, kuidas sellist olukorda tulevikus vältida:

a) majasse siseneb 3/4" terastoru, mille otsa on istutatud Tallinna Vee messingist kuulkraan - see koht näib jäävat "kinni kasvama" kuni sisenemistorustiku vahetuseni kauges tulevikus?

b) võimalus teraskomponentide kasutamisest (veemõõtja kraanist edasi) messingliitmike kasuks loobuda - põhimõtteliselt võimalik, kuid häirib see, et kõigil messingliitmikel pole vist väliskeermed teps mitte koonilised;

c) minna veemõõtjast alates täielikult üle plastkomponentidele ja messingliitmikele - aga kuulkraanide kuulid kipuvad terasest olema (üks neist oli ka kinni kasvanud) ja messingkollektorite väljuvate avada vahe on nii väike, et normaalseid kraane sinna paigutada mina küll ei oska?

Oskab ehk keegi omalt poolt midagi targemat arvata?

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 18 Sept 2011, 22:44
Postitas vtl
Värvilise metalli ja terase kokkupanemiseks on spetsiaalsed üleminekutükid olemas. Ühes otsas on messing-, teises teraskeere. Üleminekukoht teflonrõngaga isoleeritud. Näiteks boileriga (Atlantic) tuli üks selline kuuma vee poolele kaasa, ilma milleta garantii ei kehti. Külma vee poolel pidi sama üleminekutüki otstarvet täitma üks nikeldatud tagasilöögi/ülerõhu klapp, aga kuna mul tuli sinna kolmik ja paisupaak, siis ostsin teise samasuguse üleminekutüki maaletoojalt juurde.
Muuhulgas sellest elektrokeemiast võid pikemalt lugeda ühest minu vanast boileriteemast (1. ja 4. postitus nt.)
viewtopic.php?f=21&t=24558&p=125028&hil ... er#p125028
(Pildid ei ole ajutiselt kättesaadavad, kuna minu veebiserver on maas)

Mina võtsin integreeritud kraanidega kollektori, Henco oma. Sealt edasi läksin juba Henco torudega, millede kollektoripoolses otsas nn. eurokoonused.

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 19 Sept 2011, 11:29
Postitas Kalvis
Soovitan maksimaalselt kasutada plasttorusi (PEM, alupex). Isegi kui liitmik on messingist siis seal plasttoru otsas on nad väga vastupidavad.

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 19 Sept 2011, 11:46
Postitas Küülaline
madis64 kirjutas:minna veemõõtjast alates täielikult üle plastkomponentidele ja messingliitmikele - aga kuulkraanide kuulid kipuvad terasest olema (üks neist oli ka kinni kasvanud)
Loomulikult. Sisetorustikud ikka plast ja Cu, segistite ühendused on ka Cu (või pronks või messing?), uuematel küll survetorud. Kui siseneb Fe toru, pole midagi teha, veemõõtja on kohe selle küljes?

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 19 Sept 2011, 14:30
Postitas Imelik
No ma arvan, et el.keemilise korrosiooni protsessi päriselt vältida ei saa (läheb keeruliseks). Metallid metallideks (korrosioon tekib juba siis kui panna kokku erineva rühma metalle), elektrolüüdi e. vee mõju kaotamine läheb raskeks.

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 19 Sept 2011, 18:02
Postitas madis64
vtl kirjutas:Mina võtsin integreeritud kraanidega kollektori, Henco oma. Sealt edasi läksin juba Henco torudega, millede kollektoripoolses otsas nn. eurokoonused.
Arvasin ma ka kunagi, et integreeritud kraanidega (messing-) kollektorid on hästi popid ja noortepärased asjad.

Vaimustus kadus mõned aastad hiljem, kui teatud torutööde käigus tuli neid pisikesi kraanikesi sulgema hakata (mõned neist tahtsid selle toimingu käigus usinasti tilkuda) ning kogemata õnnestus ühel kraanil lahti keerata ka see osa, mis välimist rõngast kinni surub. See aga oli liimitud ja ilma tihendita ning tema pidamasaamisega oli omajagu janti.

Tegelikult on neid "tänapäevaseid" kuulkraane saanud keeratud juba 90-te aastate alguspoolest alates ja minu austus nende "väikeste" vastu on küll kadunud - kraanil olgu ikka kang või suurem "liblikas" käepidemeks - siis on lootust poole tosina aasta möödumisel seda ka keerata.

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 19 Sept 2011, 18:06
Postitas madis64
Küülaline kirjutas: Kui siseneb Fe toru, pole midagi teha, veemõõtja on kohe selle küljes?
Veemõõtjale eelnev messingkraan (Tallinna Vesi paigaldatud kui veemõõdusõlme osa) on otse Fe-toru otsas jah.

Ning tänava-kraani ei ole ise üldsegi hea (puhastamiseks vee sulgemiseks) sudima hakata - see ju vist nende omand ja hooldada ning kes teab, kuidas peale aastatepikkust seismist spindlitihend end üleval peab.

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 19 Sept 2011, 18:11
Postitas madis64
Imelik kirjutas:No ma arvan, et el.keemilise korrosiooni protsessi päriselt vältida ei saa (läheb keeruliseks). Metallid metallideks (korrosioon tekib juba siis kui panna kokku erineva rühma metalle), elektrolüüdi e. vee mõju kaotamine läheb raskeks.
Jah, kuid kui julgeks uskuda/arvata, et plastliitmiku (nt. 3/4VK x Wirsbo 20) tugevus paindele ka midagi ligilähedast metallile oleks, siis võiks ju selle koosluse kasutamist kaaluda (ristlõikes kaotab nagunii, kuid sama kadu kaasneb ka kinniroostetanud torudega).

Mõningal määral päästaks olukorda ehk kogu montaaži tugev kinnitus suurele (nt. vineerist) alusplaadile - et kui keegi/miski tagumiste torude peale kukkuma juhtub, siis liitmikud ei kannaks koormust.

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 22 Sept 2011, 20:18
Postitas Külaline
Üks võimalus on komposiitmaterjalist torustik, ainult et ei tea
liitmike ja ühenduste ehitust. Uponori andmetel on liitmike pind tinatatud??? Torustik, ei ole vist ühelgi juhul määratud koormusi kandma? Kandureid saab kinnitada igasse konstruktsiooni?
Mõningal määral päästaks olukorda ehk kogu montaaži tugev kinnitus suurele (nt. vineerist) alusplaadile - et kui keegi/miski tagumiste torude peale kukkuma juhtub, siis liitmikud ei kannaks koormust.
Arvan, et Rostfrei oskaks oma kogemustest/teadmistest midagi rääkida.
Imelik.

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 23 Sept 2011, 20:54
Postitas intensiivne
peale kuulkraani väldi rauast liitmikke,rohkem siin erilist pole midagid õelda.mina pole küll näinud et meerika mutrid umbseks läinud.Saast on ju magnetiseerumis tagajärg.

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 23 Sept 2011, 21:04
Postitas intensiivne
ma ei tea mitme tollise toruga on tegemist,võid ka paigaldada magnet filtrid - ka tõhus asi.Hiljem kui filtri lahti võtad näeb välja kui rauast polt.Kuuma vee peal kuulkraanid võivad ka kokku keeda,viga on selles et kaua ei kasuta,aastas võiks ühe korra liigutada.

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 23 Sept 2011, 21:11
Postitas vtl
madis64 kirjutas:Mõningal määral päästaks olukorda ehk kogu montaaži tugev kinnitus suurele (nt. vineerist) alusplaadile - et kui keegi/miski tagumiste torude peale kukkuma juhtub, siis liitmikud ei kannaks koormust.
Mul on kogu veemõõdusõlm koos filtrite ja kollektoritega umbes meetripikkuse veekindlast vineerist plaadi peale ehitatud. Toruklambrite taha keeratud sobiva pikkusega keermelatist lõigatud tükid ning need läbi vineeri ja kahelt poolt mutritega kinni.
Pilt oli ka, aga server endiselt maas.

Re: Elektrokeemiline korrosioon ehk millest ikkagi torustik teha

Postitatud: 26 Sept 2011, 06:46
Postitas madis64
intensiivne kirjutas:Saast on ju magnetiseerumis tagajärg.
???

Ehk selgitad selle protsessi olemust lähemalt?