Ehitusfoorum

Kui palju tuleks arvestada küttetoru pikkust 5m2 ruumi katmiseks põrandaküttetoruga? Samuti huvitab kui tihedalt tuleks toru vedada ning milline oleks õige paigaldusskeem(kasutan 16mm toru)? Kuna maja on ehitatud radikaküttele siis on plaan ühendada see väike kontuur radika ringi(tsirkulatsioonipump süsteemis olemas), kas piisab kolmikust ja kuulkraanist või tuleb ka mingisugust termoklappi kasutada, et põrand väga kuumaks ei saaks? Samuti soov paiglada vesipõrandaküttele lisaks elektriküttekaabel. Mida tuleks arvestada mõlemat küttelahendust paigaldades samale põrandale?

Ega sa lõpmata pikalt 5m toru vedada ei saa. Ja lõpmata tihedalt ka mitte. Muidu kui tihedalt, kui pikalt lahendatakse kütte projektiga. Kui ei soovi seda siis mitmed panevad standardsammu ja väga palju ei eksi.
Põrandaküte tahab palju jahedamat vett, kui radiaatoritest välja tuleb, muidu lõhub betooni ära ja tuline on kah. Seega peale radikate vett tuleb bypass minimalistlik termoregulaatoriga sõlm teha.

Kalvis kirjutas:Ega sa lõpmata pikalt 5m toru vedada ei saa. Ja lõpmata tihedalt ka mitte. Muidu kui tihedalt, kui pikalt lahendatakse kütte projektiga. Kui ei soovi seda siis mitmed panevad standardsammu ja väga palju ei eksi.
Põrandaküte tahab palju jahedamat vett, kui radiaatoritest välja tuleb, muidu lõhub betooni ära ja tuline on kah. Seega peale radikate vett tuleb bypass minimalistlik termoregulaatoriga sõlm teha.

Standardsamm tähendab siis 150mm(võrgusilm)? Kütte projekti jah nii väikse põrandaga ei hakkaks tegema. Aga mida arvestada elektrikaabli paigladmisel samale põrandale, kas võib kõrvuti küttetoruga paigladada või peaks osaliselt põranda ära valama ja siis paigladama elektrikaabli(Koos töötama ei hakka vaid kasutaks suvel, kui radikaid ei pea kütma)? kui paksu betoonikihiga peaks üldse arvestma?

Paigalda ikka koos. Ise paneksin täpselt kahe küttetoru vahele

Kui vannituba,siis võiks 16 toru puhul samm väiksem olla.150 mm samm pesuruumis 20 toru puhul.Toru peale peaks jääma vähemalt 3-4 cm betooni.

Kalvis kirjutas:Ega sa lõpmata pikalt 5m toru vedada ei saa. Ja lõpmata tihedalt ka mitte. Muidu kui tihedalt, kui pikalt lahendatakse kütte projektiga. Kui ei soovi seda siis mitmed panevad standardsammu ja väga palju ei eksi.
Põrandaküte tahab palju jahedamat vett, kui radiaatoritest välja tuleb, muidu lõhub betooni ära ja tuline on kah. Seega peale radikate vett tuleb bypass minimalistlik termoregulaatoriga sõlm teha.

Minu talupoja mõistub ütleb, et ühte ringi otsa tuleb lisaks panna sulgkraan, muidu hakkad el. kütma torus olevat vett, mis omakorda võib tsirkuleerima hakata - vist? Mõlemasse kontuuri otsa ei paneks, sest et teine oht on kraanid kinni keeratud asendis el. küttes sooja vee paisumine.

Niipanimõmm, kui elektriga põrandat kütta ei taha, lülitatakse boiler elektri alt välja.

Ei saa aru millest? Sellest et kui suvel katelt ei köeta ning kasutatakse el. põrandakütet, siis samas põrandas asuvas torustikus olev seisva küttesüsteemi vesi ei soojene?

Soojeneb küll, aga kui katel juhtub põrandast madalamal (keldris) olema, siis iseeneslikku tsirkulatsiooni ei teki. Kui katel on pööningul, siis tõuseb soe vesi jah üles ja soojendab katlas õhku, mis seejärel väljub korstna kaudu...

Nõus.

trebla kirjutas:Soojeneb küll, aga kui katel juhtub põrandast madalamal (keldris) olema, siis iseeneslikku tsirkulatsiooni ei teki. Kui katel on pööningul, siis tõuseb soe vesi jah üles ja soojendab katlas õhku, mis seejärel väljub korstna kaudu...

Ühesõnaga lendleb siis mingi osa elektriga toodetavast soojusest korstnakaudu minema...
Selle vastu vast aitab ainult põrandaküttest vee välja laskmine?

Kas sul on katel kõrgemal sellest põrandaküttetorust ?

Kõrgemal ei ole aga samal tasapinnal küll...

Seega on täitsa võimalik seda sooja läbi katla minema ajada. Samas kui kontuuri üks ots kinni panna siis veeringlust ei toimu. Jah mingisugune osa ikkagi liigub aga see on kordades vähem kui näiteks ventilatsiooni poolt kõndima läinud soojus.

Kas oskab keegi ehitaja kommenteerida varianti juba olemasolevasse elektriküttega betoonpõrandasse veeküttetoru sisselõikamisest?
On selle töö tegemiseks piisavalt efektiivseid masinaid? Kui keeruline on praktikas määrata ära enne elektrikaabli täpne asukoht (üldjuhul peaks ta küll piisavalt sügaval olema kuid mõnes kohas võib ju siiski olla tõusnud ja freesitavale soonele ette jääda)?

Või on kokkuvõttes lihtsam uus kiht peale vaklada (ja majasisene trepp uus teha)?

Küttekaabli säilitamine iseesesest on võib-olla mõttetu - kui on olemas elekter kaabli kütmiseks siis saab selle elektri alati läbi soojuspumba ajada, et sooja vett torudesse lasta...

Selge, olen nüüd saanud päris palju tagasisidet, aitäh! Kasutan siis 20mm läbimõõduga toru siiski, kuna saab paigutada suurema vahega 150mm ja seda lihtsam on elektriküttekaablit paigaldada ja ka läbivool peaks olema kergem läbi suurema toru ja peaks vist mõjutama ka kogu küttesüsteemi tsirkulatsiooni vähem?
Kuidas aga oleks küttetorude õige paigutus väikse ruumi puhul, kas spiraalina maha või kuidagi teisiti?

trebla kirjutas:
...... (ja majasisene trepp uus teha)?....

Kuidas ustega lood oleks. Kas tuleb needki kõik uued madalamad osta/tellida või saab vanad ~5 cm. tõsta.
Eks tööna oleks lihtsam uus kiht peale valada. See soonte freesimine (vist ligi 6 jm.m2.) ei ole just meeldiv ettevõtmine. Samas kui ise teha see nüri töö ära siis peaks see varjant vist tunduvalt odavam olema ning lõpptulemusena jäävad kõik pinnad/lülitid harjumuspärasele kõrgusele.
Tore ju oleks kui kaabel säiluks aga eriti punnitama ei hakkaks selle nimel. Pigem lisaks küttesüsteemi kõige tavalisema elektrikatla juhuks kui soojuspump talvel "streiki" peaks alustama. Eks ahi/kamin oleks tegelikult tore selleks puhuks.

rokikas kirjutas:

trebla kirjutas:
...... (ja majasisene trepp uus teha)?....

Kuidas ustega lood oleks. Kas tuleb needki kõik uued madalamad osta/tellida või saab vanad ~5 cm. tõsta.
......

Uksi on üks...
seda saab maha lõigata

trebla

Külaline kirjutas:Selge, olen nüüd saanud päris palju tagasisidet, aitäh! Kasutan siis 20mm läbimõõduga toru siiski, kuna saab paigutada suurema vahega 150mm ja seda lihtsam on elektriküttekaablit paigaldada ja ka läbivool peaks olema kergem läbi suurema toru ja peaks vist mõjutama ka kogu küttesüsteemi tsirkulatsiooni vähem?
Kuidas aga oleks küttetorude õige paigutus väikse ruumi puhul, kas spiraalina maha või kuidagi teisiti?

150 sammuga on spirali lihtsam kerida,ei ole järske tagasipöördeid.

Kui paks arvestada betoonikiht, kui kasutada mõlemat kütteliiki samas põrandas? elektriküttekaabel eeldab 3-max7cm kihti aga mis oleks miinimum mõlema nii vesi-, kui elekter kütteliigi puhul? Segu teen käsitsi ja ei tahaks üleliia vaeva näha...Kas piisab 3-4cm kihist nagu eelnevalt mainitud või tekib mõranemisoht? Pole ennem vesipõrandaküttega põrandat teinud.

ca 5cm armatuuriga

alla 7 mm ja ilma armatuurita ei ole mõtet teha. Otsida absoluutset miinimumi ei ole arukas tegevus.

soovitan alustada soojakadude arvutamisest hoones. Sellejärgi tuleb arvutada ka vastavad põrandakütte kontuurid (sanitaarrummides 125-150 samm, tubades esimesed kontuurid välisseinte ääres 150 ja keskel 200-225. Siin tuleb arvestada ka seda, et põrandaküttega kütmisel on maksimaalsed piirangud, mida süsteem võimaldab kütta. Kui täpsemat konsulteerimist vaja siis kirjutage projekteerimised@hot.ee

peakikerdu kirjutas:soovitan alustada soojakadude arvutamisest hoones. Sellejärgi tuleb arvutada ka vastavad põrandakütte kontuurid (sanitaarrummides 125-150 samm, tubades esimesed kontuurid välisseinte ääres 150 ja keskel 200-225. Siin tuleb arvestada ka seda, et põrandaküttega kütmisel on maksimaalsed piirangud, mida süsteem võimaldab kütta. Kui täpsemat konsulteerimist vaja siis kirjutage projekteerimised@hot.ee

Jutt käib 5m2 pinna kütmisest põrandaküttena, mida seal ikka nii väga soojakadusid arvestada ja täpseid kontuure arvestada, asja pole nii täpseks vaja ka ajada ikka standardsamm. Soojakadusid võib arvestada siis kui tegu on terve maja küttekontuuride paigaldusega aga sellise väikse põranda puhul pole ikka mõtet juuksekarva lõhki ka ajada. Kõige lihtsam termostaatventiil vahele, muidugi peab tähele panema, et võimaldaks reguleerimist alates 20c< enamus, mis radiaatoritele mõeldud selleks ei sobi kuna miinimum vahemik 40c ja rohkem ja vesi torudesse!

Kusjuures mina ei arva et ilma ringluseta nii väikeste torustikega hakkab vesi sealt iseeneslikult soojenedes kuskile liikuma, see kadu selliselt ei ole absoluutselt tuntav. Ikka palju takistusi torustiku tõttu on seal ees.

Ringi on lihtsam väikses ruumis tõesti laduda....

Mina vist madala laubaga:-P

Kuidas termostaatventiil seal vahel toimiks kui ringluspump on radiaatorküttesõlmes? Mõtlen seda, et panete termostaatventiili vahele. Saab kõrge temperatuuri ette eks, sulgeb pealevoolu ja mis edasi? Kui eraldi pumpa ja segamissõlme ei ole ei hakka see asi eriti tööle. Arvan et lihtsam panna vahele seadeventiil ja lihtsalt piirata sellisel juhul see veeläbivoolu hulk minimaalseks, et see kõrgema temperatuuriga vesi seal põrandas saaks selle temperatuuri anda keskkonda ära, põrandasse siis.