Ehitusfoorum

Kas on kellelgi kogemust rakettahjuga korteris?

Endal mul veel kogemust ei ole, aga mul on hea sõber, kes neid ehitab

Aga sa meelita see sõber "siia".

mis see on?

Põnev teema tõesti ! Huvitav oleks Eestis tehtud rakettahjude fotosid vaadata. Et kas ja kuhu need meie tingimustes võiksid sobida.

Päris tubaseid siiski suht vähe netis leida.
Mõni joonis http://www.richsoil.com/rocket-stove-mass-heater.jsp

Päris elamisse seda vähesed ka sooviksid, aga kui ikka häda külma näol toas, saab odavalt ja kähku toagi soojaks küll ja rohkem. Talgu korras poole päevaga tehtud!

kaminahi kirjutas:Päris elamisse seda vähesed ka sooviksid, aga kui ikka häda külma näol toas, saab odavalt ja kähku toagi soojaks küll ja rohkem. Talgu korras poole päevaga tehtud!

Justnimelt! Enamus googeldades leitud rakettahjudest paistab olevat ehitatud mitte korralikesse põhjamaistesse elamustesse, vaid "saradesse". Siit ka minu küsimus: kas keegi neid ka korralikesse elamutesse on teinud ?
Kui ma seda oma aruga tegema hakkaksin, siis ehk muudaksin ehitust selliselt, et näiteks plekktünni asendaksin kivist ehitatuga, korsten võiks samuti olla kivist, mitte plekktoru, mis lõpeb kusagil räästa all jne.
Kas räägin rumalusi või oleks sellisel asjal jumet põhjamaises küttemajanduses ? Kas võrreldes tavalise ahjuga võiks olla mingeid eeliseid ?

Saad Soome tüüpi kesklõõriga ahju. Millise kolde mõtled teha? Pealtlaetava või horisontaalse?
Rakettahju eelis selle tünniga piirdubki ja siiki ka see lihtne koldevärk. Katki seda rauda ei küta ja sooja annab kähku ning palju.
Salvestuseks ehitatakse soepink ja seegi lihtne ja lollikindel värk.

Asi selles ongi, et sellist plekktünni ju keegi oma tuppa ei igatse.
Kui see tünn õnnestuks savikrohviga katta nii, et see sealt maha ei pudene, siis oleks vastuvõetav lahendus.
Kolde teeks aga küll sellise pealtlaetava. Soovi korral viskan sinna meetrised roikad sisse ja tükiks ajaks puude lisamise osas muretu !
Kas korstnaks võib kasutada tavalist telliskorstent ?

Igas süsteemis oma põhimõte ja kuidas keegi selle natuuris lahendab, on lahendaja kuklas.

Segukivivett ja start

http://mha-net.org/docs/v8n2/wildac10h.htm

Teed püstkolde ja krohvid raketi veel savikrohviga üle ka. Kui valmis, anna teada.



Uploaded with ImageShack.us

Ja kui sellest veel ei piisa, teed kahhelraketi, ....või pottrakett

viewtopic.php?f=1&t=27129&start=50#p166552

rokikas kirjutas:Aga sa meelita see sõber "siia".

Sõbra nimi on Jaanus Viese, kelle koduleht,kui ma ei eksi, on juured.ee. See kutt on kuldsete kätega mees, vähemalt minu arust . Olen näinud tema brosüüre, kus on tema ehitatud ahjud. Septembris ehitas ta Pärnu ahju puumaja teisele korrusele.

tommy4 kirjutas:Põnev teema tõesti ! Huvitav oleks Eestis tehtud rakettahjude fotosid vaadata. Et kas ja kuhu need meie tingimustes võiksid sobida.

Sobivad need igale poole. Eelis tavaahjudega on väidetavalt tema kõrgem efektiivsus,odavus ja väiksem aja kulu. Ahju, mille materjali hind küündiks muidu 15K juurde vanas rahas, saab sellisel moel saviga plätskerdades valmis 3K-ga ja aja kuluks,kui eeltööd tehtud ja torud tellitud, oleks talgu korras kaks päeva.

kaminahi kirjutas:Päris elamisse seda vähesed ka sooviksid

Kui sa kaminahi veel mäletad minu vannitoa ahjuteemat, siis nüüd olen ma otsustanud sinna vannituppa hoopis raketi ehitada. nii, et vannituppa jääb see tünn,mille ehitan samottist ja punasest tellisest ja kolde suue ning 7m pikkune leso jäävad vannitoa kõrvale tuppa. Põhjus,miks ma meelt muutsin, oli puhas uudishimu ja ajakulu

tommy4 kirjutas: Justnimelt! Enamus googeldades leitud rakettahjudest paistab olevat ehitatud mitte korralikesse põhjamaistesse elamustesse, vaid "saradesse". Siit ka minu küsimus: kas keegi neid ka korralikesse elamutesse on teinud ?

Svenil on selline ahi toas
Lisainfot saab tema kodukalt http://www.equilibre.ee

tommy4 kirjutas:Kui ma seda oma aruga tegema hakkaksin, siis ehk muudaksin ehitust selliselt, et näiteks plekktünni asendaksin kivist ehitatuga, korsten võiks samuti olla kivist, mitte plekktoru, mis lõpeb kusagil räästa all jne.

Põhjus, miks korsten on horisontaalne, on lihtne - muidu tekib liiga hea tõmme. Tõmbab puud korstnasse.
Eelpool mainitud Svenil oli korsten, minu mäletamist mööda, otse läbi seina maa lähedal algul, aga seal tekkis mingi jama ja siis ta keeras otsa üles ja pani T otsiku otsa. Pidavat väga hea tõmme olema. Ja temal oli vist korstna ots isegi PVC torust, sest gaasid olid nii maha jahtunud juba ja kuna Raketis põlevad kõik asjad ära,siis ei ole ka ju lisandite sadestumine korstnasse probleemiks

kaminahi kirjutas:Rakettahju eelis selle tünniga piirdubki ja siiki ka see lihtne koldevärk.

Pole päris tõsi. Lisaks sellele tünnile on võimalik gaas juhtida lisaks veel küpsetusplaadi, paja, vanni alt (mille vett see kuumutab), mille iganes veel - kasutusvõimalused on piiramatud.

Kuna arvatavasti jaanus tuleb ka mulle ehtiama,siis võiks ju teha ka talgud ja huvitatud kokku kutsuda .

Muidugi peaksite siia pärapõrgu tulema, mis asub Läti piiri ääres

Pilte Jaanuse ahjudest leiate siit

Omamoodi palju huvitavat lugemist siin! 20 aastat tagasi tegi üks mu töökaaslane sarnaseid ahjusid kasvuhoonetesse ja need olid tõesti head ja praktilised. Ainult, et neid köeti pealt saepuruga ja terve tünn pandi korraga täis, mis siis terve öö pöles vaikselt. (Huvitav kas kellegil oleks selline ahi veel alles?) Igatahes minu mäletamist pidi, oli seal tünn saepuru täis ja keskel võrgust toru.Süütati pealt ja tuhk kukkus läbi keskmise võrgutoru alla.Alt tuli ka öhku veidike peale. Põlemine toimus pealt ja suits langes tünni külgedelt alla, seega tünni ümber oli veel teine kest. Ahju laeti uuesti iga 12 tunni tagant.

Nende va pealt toidet saavate saepuru ahjude kohta - mul isa väitis, et oli omal ajal kurja vaeva näinud veenmaks teisi, et leek ikka õiges suunas hakkab liikuma.

Rakett ahju muudab mu arusaamist mööda 'eriliseks' see, et põlemiskamber on võimalikult väikese massiga (ja soojustatud) ehk siis seal kus tavaline massiivahi kulutab mitu minutit et kollet piisavalt soojaks kütta, et gaasid üldse põlema hakkaks, saab rakett ahi sellega hakkama oluliselt lühema ajaga. Lisaks peaks teoreetiliselt väiksem võimalus liigse või vähese õhu juurdevooluga põlemist takistada. Ianto rakettahju raamatus on küll mainitud kahte variant põlemiskoldeks - tellistest 'lõõr' või siis metallist. Ei oska öelda kui suur inertsi erinevus neil olla võiks ja mis oleks võrdluse tulemus tavaahjuga. Nood ameerika potsepa ühenduse tegelased on mu teada rakett ahju suitsugaase analüüsinud ja tulemused olevat olnud üllatavalt positiivsed.
ScienceDirect ist on võimalik tellida mõningaid rakett ahju kohaseid uuringuid, peaks need mingi hetk ette võtma. Rakett ahju võimsust KW'des pole siiani veel leidnud.

Eestis on rakett ahje ka päris korralikesse elamistesse paigutatud - katsun kevadel mõne kasutaja käest kommentaare saada.t

Ma ei mõista mida selle saepuruahju juures veenda oli ikkagi? Vähemalt minu plekksepaõpetaja EMV -s ( Tamm Eugen ) tegi neid haltuura korras pidevalt ja olid tõesti väga head ahjud, kui oli vaja pikalt ühtlast soojust. Saepuru võibki ainult pealt põletada, muidu kipub kogu asi plahvatama.
Raketahju kolle on huvitav jah! Tuhk võetakse alt luugist ikkagi välja? Tekib loogiline kartus, et alguses kipub suits ülevalt otse tuppa tulema, eriti kui normaalset korstent taga pole. Mul on omal praegu plaanis üks lesoahi, mida saab ka täiesti otse korstnasse lasta. Arvan, et rakettahjul tasuks ka otselõõr teha.

Tere Lembitu, ma Teile härrastele suht tundmatu tüüp, aga ikka hoian siin foorumil silma peal ja huvitun neist ahju asjust ja omatarbeks ka paar exemplari valmistanud, mis siiani teeninud end ausalt. Lembitu poole pöörusin sellepärast, et tal siin üleskutse talgutele Läti piiri ääres. Ise asun pärnus ja kui sul seal see asi toimuma hakkab ja ära ei põlga üht selli punti võtmast, võta ühendust (vetevana@hotmail.com) olexin asjast väga huvitatud.

Üle 10-ne aasta tagasi tegin pealtlaetava metallahju ja see põletas ka päris hästi ( kui vanarauahunnikust üles leian, teen ka pildi). Täna proovisin tavalises ahjus, toru sees oksi põletada ja võiks õelda, et põlemine oli juba sedasi parem kui lihtsalt oleks laia suuga oksi täis toppind.Siiski sedasi ei saavuta veel õiget temperatuuri, et toimuks järelpõlemine, aga asi ikka. Järgmisena keevitan ühe saunaahju ukse külge sellise toru, et saab pealt laadida ja sedasi põlemist parandada.Seda teemat selgitan hiljem pikemalt kui asjani jõuan.
Huvitav teema ka: http://www.magneettimedia.com/?p=7086

Talveti siin foorumis vaiksevõittu .
Olen vahepeal uurinud ja mõelnud seda rakettahju teemat ja nüüd sopsti, üks tuttav rääkis, et ta ei saa oma Bullerjaniga elada edasi ja hakkab mingit muud ahju vaatama. Ühiselt arutades sai praegu jäädud just rakettahju teemale.
Mõte on paigaldada koldele ikkagi uks ( pliitauks ), kust alguses tuli alla saada ja alles pärast avada pealt. Sest ei usu mina, et see pealt suitsu sisse ei hakka ajama kehva ilmaga. Kolle peab seal olema minimaalne, et koguda piisavalt kuumust gaaside eraldumiseks ja max põlemiseks. Mõttes on paigaldada ka tuharest, kuigi see ei pruugi kõige targem mõte olla, sest põlemisõhk tuleb ülevalt peale ja rest ei jahtu piisavalt maha selle jubeda kuumuse juures, aga tahan proovida. Püti teen tellisest ikkagi ja pealt katan malmpajaga. Lõõrid põrandale tellisest või potist, veel ei tea täpselt .

Sul Robi see malmpada ikka kasutamata
Ära nendes temperatuuri juttude nii veendunud ole. Või on keegi mõõtnud

Sinna peaks see malmpada igati okitoki olema. Tähtis aga pole mitte malmpada või temperatuuride mõõtmine, vaid on vaja mõelda, kuidas saaks koldes maxsimaalse kätte, et parim põlemine oleks. Tuharesti mõte ongi selles, et alguses selle abil kolle kuumaks ja, siis alles ülevalt täis laadida ja alt uks suht kinni ( või ma ei tea praegu mida ta tahab? ).Igatahes aidake mõelda... .

Ainult Robile!

Tuharuum ja sealt siis jaokaupa õhu andmine



Laadimine pealt ja sinna võib kaane peale suruda



Tagant siis läheb põlemine raketi sabaalla edasi



Kui keegi pakub oma rakettahju ülikõrgeid temperatuure mõõta, siis võtan pakkumise vastu.


Seegi peab ju põhimõtteliselt olema rakettahi ja oleks saanud alt ühendatud, siis kindlasti. Pole siin ilmas midagi uut. Mis ühele vana on teisele uus. Soomes elupäevad rakette tehtud. Pöntöuunid.




Jussi esitleb : http://www.uuniduuni.fi/docs/06/10/pontto1.html Ainus, mida pole kuulnud on plasmapõlemine ja viiekordne efektiivsus. Seda tahakski näha

Kaminahi, aga sa võta ise Viesega ühendust või räägi Tallinna Sriki meestega - neil seal tagatoas ka rakett püsti.

See va pönttöuuni on siis lihtne ühe tõusva lõõriga ahi ju??? Raketist eristaks sellisel juhul isoleeritud põlemiskambri puudumine ja tõmme oleks läbi korstna (mitte gaaside põlemine ise ei tekitaks õige suunas õhu-gaaside liikumist) - aga ma olen võhik kah, nii et räägi täpsemalt lahti, miks arvat et tolle pönttöuuni ja rakettahju põhimõte on sama.

Kas-kes kus rääkis midagi plasmapõlemisest?

Ronk kirjutas:Kaminahi, aga sa võta ise Viesega ühendust või räägi Tallinna Sriki meestega - neil seal tagatoas ka rakett püsti.
Kas sul täpsemat joonist-selgitust-linki kuidas need pönttöuuni lõõrid jooksevad oleks pakkuda?

Täpsem link on Jussi link just siin eelmises postituses. Keskelt üles ja külgi mööda alla. Juba sajad aastad 100% sama mis rakettahi kui välja arvata mõne tünni lihtsustatud kolle.

Ronk kirjutas:Kaminahi, aga sa võta ise Viesega ühendust või räägi Tallinna Sriki meestega - neil seal tagatoas ka rakett püsti.

See va pönttöuuni on siis lihtne ühe tõusva lõõriga ahi ju??? Raketist eristaks sellisel juhul isoleeritud põlemiskambri puudumine ja tõmme oleks läbi korstna (mitte gaaside põlemine ise ei tekitaks õige suunas õhu-gaaside liikumist) - aga ma olen võhik kah, nii et räägi täpsemalt lahti, miks arvat et tolle pönttöuuni ja rakettahju põhimõte on sama.

Kas-kes kus rääkis midagi plasmapõlemisest?

Mina olen oma rääkinud.

Vastused saad googeldades. http://www.google.ee/search?sourceid=na ... cket+stove