Ehitusfoorum

Tere,
sooviks tagasisidet nendelt kellel on endal või kes on kellelegi ehitanud järgneva lahenduse vesipõrandaküttele: akupaaki paigaldanud kuumgaasi spiraali (vaskspiraal - soojusvaheti vms. näiteks: http://www.soojuspumbad.com/tooted/sooj ... bk-151250/) ja välisosa on soojuspump.
Kas selline lahendus on andnud teile oodatud tulemuse?

Tänud ette

Olen paigaldanud. Ei saa aru, mis asi on oodatud tulemus.

Selline spraal on kasutatav kuid teatud tingimustel. Parem kui spiraal on vertikaalasendis.
jne, jne
Miks see Sind konkreetselt huvitab, oled paigaldaja ja tahad süsteemi ehitada ?
Oled lihtsalt huviline ?

Tahaksin olemasolevasse süsteemis midagi säärast lisada (1000L akupaak, horisontaalne), oodatud tulemus oleks, et kui välisosa COP on paberite järgi näiteks +7 juures 3,5 siis sellise lahenduse juures võiks ka tulemus sinna kanti jääda.
Aga kui on teada, et see lahendus ei ole kõiga "parem" ei suuda soojust ära anda või mingi muu põhjus, siis ei oleks mõtet seda omal nahal läbi elada.
Ehitatud on ju igasuguseid asju

Ei ole paigaldaja, pean tööd ja seadmed tellima.

See ei ole parim võimalik lahendus.
Mõte (teadaolevalt) on pärit Soomest ja tuleneb sellest et katlal on küljel selline flants kuhu see spiraal külge sobib. Sellise asja saab küll tööle kuid parem on teha teisiti.
Kuumagaasi spiraal peaks sisenema paaki ülevalt ja väljuma alt,sest selliselt veeldub külmaaine paremini.
Sellisel paagil peaks olema stabiilne temperatuur nt 30...45 C, kui t kõigub 15.....50 C siis võib esineda olukord kus madalal veetemp on külmaaine veeldunud olekus ja "istub mõnuga" seal spiraalis. Kompressori käivitamisel ei viitsigi liikuma hakata ja külmaaine ringlema ei hakkagi. Piisab paagis oleva vee soendamisest ja kõik toimib taas.
Seetõttu ei ole ka hea kui spiraal on küliliasendis. Aurustites ja kondensaatorites liigub külmaaine tavaliselt ülevalt alla.
Pildil olev spiraal maksab 700 EUR ,mis tundub päris krõbe hind.
Teisalt võib igal "sepal" tekkida mõte selline kõverik kokku keerata - parem on see jätta tegemata.

Sama raha eest saab sealt firmast jäspi soojusvaheti, mis antud olukorras on kindlasti parem lahendus, hoolimata plaatsoojusvaheti omadest kiiksudest.
http://www.soojuspumbad.com/tooted/jasp ... -hydrobox/

Kõige kindlam saab aga kasuteguris olla siis, kui selle on välja arvestanud ja seadistanud pumba tootja tervele komplektile.

Kõik ülejäänud tulemused on ainult teoreetilised.

Mul on horisontaalne akupaak (1000L) ja paagi keskel on" hooldus luuk" või küttekahalisamise jaoks, soojusvaheti (spiraali) asendit saaks heal juhul kuskil 40 kraadi keerata otsa üles poole.
Kui valiksin paatsoojusvaheti kas siis võiks panna selle otse küttele, ilma akupaagita, et köetava süsteemi maht väiksem oleks?
Ja nagu aru saan siis see spiraal paagis võib ka anda head tulemust kui on tehtud korralikud arvutused.

Milleks akumulatsiooni paak, kui betoonist põrand on ise suur soojuse akumulaator.

ÕVS kirjutas:Mul on horisontaalne akupaak (1000L) ja paagi keskel on" hooldus luuk" või küttekahalisamise jaoks, soojusvaheti (spiraali) asendit saaks heal juhul kuskil 40 kraadi keerata otsa üles poole.
Kui valiksin paatsoojusvaheti kas siis võiks panna selle otse küttele, ilma akupaagita, et köetava süsteemi maht väiksem oleks?
Ja nagu aru saan siis see spiraal paagis võib ka anda head tulemust kui on tehtud korralikud arvutused.

Muidugi on betoonpõrand hea akumulaator.
Küsimus on selles et teema algataja ei ole oma maja üldse kirjeldanud st ei tea kas on põrandaküte (teema pealkirja on muudetud).
Küsija lähtekoht on ka natuke liiga konkreetne st kindlasti saab seda flantsi kasutada kuid kas on juba valitud mingi konkreetne soojuspumba mudel ?
Vastavalt sp tüübile saab ka vaadata kuidas seda ühendada.

Maja andmed: 220m2 kahel korrusel, vesipõrandaküttel, küttesüsteem: alukatel (40 kW) ja akupaak (1000L), lisaks elektrikatel (4 kW otseküttel).
Ei ole veel valinud ühtegi seadet välja, kompan ja uurin, et millist lahendust tasub üldse paigaldada, sellel suvel sooviks mõtte teoks teha.

Siis ma oletan et Sul on tehtud nii:
Halukatel kütab 1000 l paaki. Kütab nt paaki kuni ...95 C ja salvestab toodetud energia paaki.
Paagist edasi võtab kütteautomaatika kontuuridesse segamise teel nt 45 C ja teeb seda seni kuni paagis soojust on..
Juhul kui see on nii siis võiks ühendada õvsp soojusvaheti küttekontuuride tagasivoolukollektorile.
(NB peab olema tagatud pidev vee ringlus st kõik kontuurid ei tohi olla korraga suletud)
Siis kütaks maja õhk-vesi soojuspump ja kui suure külmaga jääb võimsust puudu, saaks paagist energiat lisaks võtta.
Seega võiks paagi külge ka mingi tenni ühendada kui puudega ei taha toimetada.

Kuidas soe tarbevesi on tehtud ? st kas eeltoodud variant jätaks Sind ilma sooja veeta.

Küttesüsteemi oletus täitsa õige.
Suure külmaga puudega kütmise vastu ei ole mul mitte midagi, lihtsalt terve aasta ei tahaks puudega jännata. Alates -20 võib soojupumba üldse kinni panna kuna ta eriti sooja ei tooda ning puudega edasi kütta need külmad perioodid.
Vahekokkuvõte:
minu süsteem ei ole kõige sobilikum spiraalile, vaid tuleks panna plaatsoojusvaheti tagasituleva küttekontuurile?

ÕVS kirjutas:Maja andmed: 220m2 kahel korrusel, vesipõrandaküttel, küttesüsteem: alukatel (40 kW) ja akupaak (1000L), lisaks elektrikatel (4 kW otseküttel).
Ei ole veel valinud ühtegi seadet välja, kompan ja uurin, et millist lahendust tasub üldse paigaldada, sellel suvel sooviks mõtte teoks teha.

"ÕVS" Millega kütad ja palju aastas kütet kulub,ning mis katel on? Omal sama probleem,et vaja hakata suvel küttesüsteemiga toimetama, vähemalt akupaak uuesti vahele ( vana andis litsalt otsad).Meil ka ca 200m2 aga radiaatorküte ja Neris katel ning puid läheb ca 30 rm. ära,aga häda selles,et temperatuur ruumides küllalt kõikuv,kuna kogu aeg ei ole tuld all.Ehk võtad vaevaks infot jagada,olen juba ette tänulik.

Halukatel Komforts AK 005 (40kW), ja el. katel 4 kW, akupaak 1000L. Eelmine talv kütsin esimest korrust (130 m2) ja tene korrus oli soojustamata (nagu õues, aga vahelae soojustus ju lahjem). Puid läks 10 rm lisaks elektrit 4 kuu keskmine 800 kWh. Kuna paak on väike siis ööseti kasutan elektrit vahest. Suvel soojustasin teise korruse ära ja nüüd see oluliselt parem, läbi lae imbuva soojaga oli kõige külmemal ajal (väljas -30) teisel korrusel +3. Sel talvel on puid läinud 6 rm ja viimase 4 kuu (november kuni veebruar) on keskmiselt kuus 900 kWh läinud. Toas sooja suht stabiilselt 21 kraadi.

Elektrist on siis ca 500 kw olmeelekter ja 300 läheb küttele. Või on see 800 kw ainult küttele. Millega sooja vett teed.

Sooja vett teen elektri boileriga, see (800- 900) on kogu tarbitud elekter. Pere suur ei ole (2 täiskasvanud) seega olmekulud eriti suured ei ole. Ei oska neid eraldi maha võtta.