Ehitusfoorum

Tere,

Lugu järgmine. Ehitan hetkel suvilat (92mm kandilisest freespalgist + 150mm soojustus sissepoole). Köetavat pinda on umbes 140m2. Kuna igapäevast elu seal ei toimu ja rohkem suviti nädalavahetusteti ja vahel ka talvel nädalavahetusteti sooviks seal ennast mõnusalt tunda, siis mõtlen, et kumb kütteviis oleks parem, või millised on ühe ja teise plussid/miinused ning mida spetsialistid soovitaks. Mõlemal juhul oleks põrandaküte, mitte radiaatoritega. Milline lahendus oleks kõige ratsionaalsem ja milline on keskmiselt kahe erineva süsteemi hinnavahe?


Ette tänades,

Juhan

Külaline kirjutas:......igapäevast elu seal ei toimu ja rohkem suviti nädalavahetusteti ja vahel ka talvel nädalavahetusteti sooviks seal ennast mõnusalt tunda.... Milline lahendus oleks kõige ratsionaalsem

Võib juhtuda et otseelekter või õhk-õhk soojuspump. Lisaks ehk õhkküttekamin.

Aga tuginedes sellele, et elektrihinnad tõusevad veel päris kõvasti, siis kas tulevikule mõeldes oleks see ikka ratsionaalne, et ainult elektri või õhksoojuse pealt kütta, mis samuti elektrit tarbib? Kunagi ei tea, mis elu tuua võib ja võib-olla aastate möödudes saab sellest hoopis elupaik ning sellisel juhul oleksid elektri pealt küttes elektriarved ju hiiglaslikud.

Unustasin lisada, et kamin tuleb ka. aga mitte keskküttekamin vms

Kõik soojuspumbad töötavad elektriga ning selle hinnatõus mõjutab nendest kõigist saadava soojuse hinda.

Põrandakütte torustiku jne. paneksin kindlasti ehitades paika aga kui hetkel nii harva seal oleksin ning aastaringset +20 C temperatuuri seal vajalikuks ei peaks siis kütma paneksin hetkel elektrikatla või/ja õhk-õhk soojuspumba. Milleks kallist maakütet või õhk-vesi soojuspumpa sinna seisma osta. Enamus aastast/küttehooajast neil ju erilist tegevust ei oleks.
Kui ükskord sinna elama koliks siis alles otsustaks mis selleks hetkeks säästlikum lahendus selle põrandakütte vee soojendamiseks..

Pane puuküte - reede õhtul suvilasse laekudes ei saa ju betoonpõrandaplaadiga tuba ruttu soojaks, samuti kipuvad kallid asjad omaniku äraoleku ajal jalgu alla võtma

Tee ahi või soemüüriga pliit, saad ruttu soojaks ja kõige lollikindlam. Puukütte katel arvestades malmi kokkuostu hinda jalutab esimesena minema koos pumpadega.

SantehnikTartu kirjutas:Tee ahi või soemüüriga pliit, saad ruttu soojaks ja kõige lollikindlam. Puukütte katel arvestades malmi kokkuostu hinda jalutab esimesena minema koos pumpadega.

See lollikindlus tähendab kindla kohaliku lolli leidmist, kes odava raha eest talvel päevast-päeva ahjud soojad hoiaks, et veetorud lõhki ei külmuks.
Nafta hind tõuseb samuti ja kui ei jätku raha malmi jaoks, siis vaevalt et jätkuks ka raha suvilasse sõitmiseks.

Kui pealkirjas küsitute vahel siis õhk-vesi on odavam ehitada, kuid kallim kütte hind, eriti talvel. Ka väga suurte külmadega jääb küttevõimsus kesiseks ja vaja kaminaga juurde kütta.
Maasoojuspumbale lisandub peamiselt vaid maakollektori ehitamise hind. Oletatavasti maja juurde kuuluv aed pole veel välja ehitatud, sel juhul on vähemalt ehitustöödeks vabad käed, mis on paljudel just maasoojuspumba paigaldamise takistuseks. Võimalik, et maja ehitamisel vaja nagunii kopp tellida siis laseb ühe jutiga lisaraha eest ka küttekollektori maasisse. Maasoojuspumbale saab ka päikesepaneele vajadusel juurde lisada.

Kui tõesti ainult suvila ( kasutaatakse ainult nädalalõppudel ja paar korda kuus keskmiselt aastas), siis mina teeks nii, kui asi alles ehitusjärgus (kuna planeeritav suvila on sama suur, kui mõne mehe elamine, siis miks mitte mõelda ka tulevikule... )
Paneks maha maakollektori, maksumus kusagil 1,5tuh € ( oleneb muidugi krundi suurusest, 450m peaks vähemalt panema, aga oleneb ka pinnasest, 500m oleks parem). Põrandakütte torud paneks ka ära. Hetkel kütaks siis Õ-Õ soojuspumbaga, millel oleks ka +10C hoidmise reziim. Ja mis suvila see ilma kaminata on ehk ehitaks ka õhksoojus kamina. Kui nüüd tulevikus otsustada maakütte kasuks, siis ka nüüd paigaldatavad küttekehad ei oleks tühi investeering- kaminatuli on alati ilus ja Õ-Õ soojuspumpa saab suvel vajadusel kasutada konditsioneerina ( jahutuseks).

Kui juba torud mõlemas osas maha keritud siis võiks kohe maasoojuspumba taha panna, soovitav vaadata igaks juhuks külmumiskindel vedelik sisetorustikku või siis turvaalarm (annab teada, et küttesüsteemi rike). Ka maasoojuspumpa saab +10 hoidmiseks sees hoida.