Ehitusfoorum

Üks tuttav palus, et uuriksin kuidas saada peale käterätikuivati vahetust süsteemist õhk välja. Pakkusin küll, et paari päeva jooksul peaks see torudest ise välja jooksma, kui vett kasutada, kuid kuna ise 100% kindel selles pole siis mõtlesin, et uuriks targemate käest ka. Tegu tavalise viiekorruselise magalarajooni majaga. Mingit õhutusklappi/kraani süsteemis vahel ei pidanud olema. Tuttav vahetas endal vannitoas toru ära, ülejäänud süsteem olevat vana jäänud. Kõik muu olevat korras, kuid nüüd pidi üks naaber kurtma, et temal on kuivati vaid kergelt "leige" ehk siis ilmselt õhk vahel kusagil.

Viienda korruse kraanist peaks õhk lahkuma,kui keegi pole viiendal torusid ratsinud.Püstikus ainult üks ei saa kuidagi külmemaks jääda.

No seda arvasin mina ka. Ehk on kellelgi vana toru natuke umbes ja vesi ei taha hästi läbi käia...

Tsirgu pump seisma ja viimase korruse kõrgeimast punktist õhk välja. Kui see õhu väljalaskmine on viimase korruse korteriomaniku poolt likvideeritud siis karm käsk oma kulu ja kirjadega taastada: see nn siugtoru süsteem kuulub kaasomandisse ja omavoliline näppimine keelatud.

Külaline kirjutas:Kui see õhu väljalaskmine on viimase korruse korteriomaniku poolt likvideeritud siis karm käsk oma kulu ja kirjadega taastada: see nn siugtoru süsteem kuulub kaasomandisse ja omavoliline näppimine keelatud.

Ja kui see siugtoru omavoliline vahetus põhjustas ummistuse (sete/katlakivi hakkas torus liikuma ning ummistas niigi peene toru) siis selle likvideerimise maksab loomulikult selle põhjustaja e. see kes oma peaga hakkas käterätikuivatit vahetama.

Kuivõrd endal ilmselt tulevikus ka sama töö ees ootamas, siis käisin oma püstakus ülemist naabrit kiusamas, et näha kuidas üleval torud ühendatud. Püstakus 40 aastat vanad tsingitud torud. Mingit õhutusklappi kusagile vahele topitud ei ole, keldris samuti tühjaks laskmiseks kraanid puuduvad ja tsirkulatsioonipumpa ka kusagil silma ei hakanud. Kui nüüd toru lahti võtta siis saan ju endale nelja korruse jagu vett oma vannituppa? Samuti pärastpoole see va õhutuse mure.... Normaalne oleks mu meelest, kui keldris oleks lisaks veel üks kraan, millest saaks süsteemi tühjaks lasta ja kõrgeimas punktis teine, millest üleliigne õhk hiljem välja lasta. Tekkis nüüd küsimus, et kuidas ennevanasti see ettevõtmine välja nägi, kui pole millestki süsteemi tühjaks lasta ega hiljem õhutada?

Õhutamine käib viienda korruse korterist kus soojaveekraani väljavõte on ühendatud siugtorust kõrgemale, see tähendab et õhk ei tohiks enne püstakust välja tulla kui ülemine naaber intensiivselt vett on tarvitanud, süsteemi mõistmiseks soovitan käia korra keldris ja vaadata lae all looklevaid torusid. Meie majas on püstikud ühendatud peamagistraali rööbiti mis tähendab seda et tsirkulatsioonipump liigutab vett küll aga sealt kus mugavam on.
Siugtoru vahetuseks saab ju lasta kraanist püstaku tühjaks, miks peaks olema keldrist ämbriga vett välja tassida mugavam?

Kuidas sa täpsemalt kujutad ette seda kraanist püstaku tühjaks laskmist? Kui sa pead silmas vannitoa kraani, siis selle kaudu paraku asi minu arusaamist mööda suhteliselt võimatu, sest kuum vesi ju ringluses. Korteri sisendid on selle toru küljes, mida mööda vesi ülemisele korrusele jõuab ja sealt tuleb see ju teistpidi läbi käterätikuivatite alla tagasi? See tähendab, et korteri kraanist saab tühjaks lasta vaid ühe toru, teist tühjendama nii lihtsalt ei pääse. Ilmselt mu majas siis midagi juba vanal ajal nihu pandud, sest viienda korteri soojavee väljavõte on madalamal, kui käterätikuivati...

pikk88 kirjutas:Kuivõrd endal ilmselt tulevikus ka sama töö ees ootamas, siis käisin oma püstakus ülemist naabrit kiusamas, et näha kuidas üleval torud ühendatud. Püstakus 40 aastat vanad tsingitud torud. Mingit õhutusklappi kusagile vahele topitud ei ole, keldris samuti tühjaks laskmiseks kraanid puuduvad ja tsirkulatsioonipumpa ka kusagil silma ei hakanud. Kui nüüd toru lahti võtta siis saan ju endale nelja korruse jagu vett oma vannituppa? Samuti pärastpoole see va õhutuse mure.... Normaalne oleks mu meelest, kui keldris oleks lisaks veel üks kraan, millest saaks süsteemi tühjaks lasta ja kõrgeimas punktis teine, millest üleliigne õhk hiljem välja lasta. Tekkis nüüd küsimus, et kuidas ennevanasti see ettevõtmine välja nägi, kui pole millestki süsteemi tühjaks lasta ega hiljem õhutada?

Lihtsalt nii nägi välja,et alt püstiku kraanid kinni,ja soojaveekraan toast lahti.Kraani kaudu jookseb vesi välja.Kõige viimasel korrusel peab sooja vee väljavõtt olema torustiku kõige kõrgemast punktist.Nii lihtne see asi ongi.

paneelikas kirjutas:Siugtoru vahetuseks saab ju lasta kraanist püstaku tühjaks

Millisest kraanist ja kuskohast õhk sisse pääseb, et püstak tühjaks lasta?

Küülaline kirjutas:

paneelikas kirjutas:Siugtoru vahetuseks saab ju lasta kraanist püstaku tühjaks

Millisest kraanist ja kuskohast õhk sisse pääseb, et püstak tühjaks lasta?

No vot mul tekkis sama küsimus
Teoorias saaks ju pool püstakut tühjaks, kui keerata keldrist peakraan kinni ja viimase ning esimese korruse kraanid avada, kuid teise toru saaks tühjaks vist alles nii, et vanale siugtorule auk sisse puurida ja vesi otse vanni lasta...

Millist teist toru sa veel tühjaks tahad lasta?Siud on ju pandud üles minevale torule,kust võetakse kõigi korruste soe vesi.Tagastuv vesi paneb otse alla.Või on mingi eriline süsteem?

Just kirjeldasin, et tagasi alla tulev vesi tuleb läbi käterätikuivatite, mitte otse alla. See ongi see toru mis oleks vaja tühjaks saada, kuid kuna sellel torul pole ühtegi kraani vahel siis kuivalt seda asja natuke keerukas lahendada.

Huvitav süsteeem,enamus kortermaju ikka selliselt tehtud,et siud selle toru peal,kust ka kraani soe vesi jõuab.Asi siis selleks tehtud,et pumba seiskumisel kraani avamisel ka siug soojaks läheb.Ega sul siis muud valikut pole,kui auk sisse ja vesi välja.

Aga kuidas sellisel juhul hiljem süsteemist õhk lahkub?

Nagu eespool kirjeldasin:viimase korruse soe vesi võetakse torustiku kõrgeimast punktist,mõnikord tehti veel segistisse minevale torule kaar peale,et õhk igaljuhul väljuks.

Tegin sisteemist algelise joonise, ehk mõistad natuke paremini.


Punasega sai märgitud püstaku ja korterite kraanide asukohad. Sinisega sai igaks kümneks juhuks märgitud need kohad, kus peaks/võiks mu meelest olla õhutamise ja tühjendamise jaoks kraanid mida paraku pole. Jämedama joonega märgitud liin on ühe tollisest torust, käterätikuivatitega alla tulev toru on 3/4 tolline. Kui nüüd hoolega vaatad, siis näed, et kõige kõrgem kraan asub allpool viimase korruse käterätikuivatit.

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas:Kui see õhu väljalaskmine on viimase korruse korteriomaniku poolt likvideeritud siis karm käsk oma kulu ja kirjadega taastada: see nn siugtoru süsteem kuulub kaasomandisse ja omavoliline näppimine keelatud.

Ja kui see siugtoru omavoliline vahetus põhjustas ummistuse (sete/katlakivi hakkas torus liikuma ning ummistas niigi peene toru) siis selle likvideerimise maksab loomulikult selle põhjustaja e. see kes oma peaga hakkas käterätikuivatit vahetama.

Sellisel juhul tuleb tehnohoolduse raha tagasi nõuda, sest kui setet torus nii palju, et ummistab, siis hooldust pole ollagi. Ja kui tehnohooldust pole kavatsetudki teostada siis tuleb peeglisse vahtida.

Külaline kirjutas:Sellisel juhul tuleb tehnohoolduse raha tagasi nõuda, sest kui setet torus nii palju, et ummistab, siis hooldust pole ollagi. Ja kui tehnohooldust pole kavatsetudki teostada siis tuleb peeglisse vahtida.

Milles seisneb ~40 aastase soojavee trassi tehnohooldus mis välistaks sette/katlakivi tekke? Kuidas ja kui tihti seda tegema peaks? Kas tead vana kortermaja kus seda regulaarselt tehakse?

3/4 tolline toru, mis on 40 aastat vana, seisabki koos vaid selle sette/katlakivi/rooste abil. Olen neid seina küljest lahti murdnud ja metalli, kui sellist on seal alles umbes 1-2 millimeetri jagu.

pikk88 kirjutas:Tegin sisteemist algelise joonise, ehk mõistad natuke paremini.


Punasega sai märgitud püstaku ja korterite kraanide asukohad. Sinisega sai igaks kümneks juhuks märgitud need kohad, kus peaks/võiks mu meelest olla õhutamise ja tühjendamise jaoks kraanid mida paraku pole. Jämedama joonega märgitud liin on ühe tollisest torust, käterätikuivatitega alla tulev toru on 3/4 tolline. Kui nüüd hoolega vaatad, siis näed, et kõige kõrgem kraan asub allpool viimase korruse käterätikuivatit.

See.on küll üks haige süsteem.Kui lammutama hakata,siis peaks mingi õhutuse tekitama.Või viimase korruse veevõtu ringi panema.

Mis probleemist edasi sai? kuidas lahenes viga? Endal majas praegu püstakus siugid vaheldumis külmad ja jälle soojad,ja soe vesi ei tule otsekohe vaid alles 3min pärast kuum,kui üldse kuumaks nimetada saab,ei ole nii tundega käsi.

Mul on ka peale püstaku torude vahetamist selline jama, et sooja vett peab mingi minuti ootama ja siugtoru on ka külm. Elan neljandal, ka viiendal on siugtoru külm ja samuti keldris. Ja sooja vett peab ootama. Milles viga? Kas vesi ei ringle?