Ehitusfoorum

Tere,
olen täielikult teemavõhik, aga tahaksin kuulda veel mõnda tarka arvamust.
Nimelt, renoveerime korterit, 2-toaline ca 40 m2.
Küsimus otseloomulikult seotud kütmisega. Algselt on korteris sees olnud ahi ja pliidi jaoks soojamüür (pliiti pole seal vist kunagi olnud). Lammutasime ahju suure hooga maha, sest otsustasime keskküttepliidi panna.
Plaan täpsemalt selline, et pliit oleks ühendatud soojamüüriga ( see asub köögi, koridori ja vannitoa keskel) ning pliidiga ühendaks siis radikad, mis kütaks kahte tuba (e.kaks radikat).
Kindel soov on see, et saada lihtsal viisil sooja mis kestaks.

Kuna ma asjadest kohe mitte midagi ei tea, siis nüüd ongi küsimus, et kas selline plaan on teostatav ja mõistlik?
Kas on paremaid soovitusi?

maris004 kirjutas:... kas selline plaan on teostatav...

Ikke on teostatav. Talvel kõva külmaga käid veel öösel kaks korda tuld panemas, et hommikuks ära ei külmu. Kui kivisöega kütad, siis saad ühe öise korraga hakkama.

maris004 kirjutas:...Kas on paremaid soovitusi?

Ehitage ahi tagasi.

.....või laske paigaldada õhk-õhk soojuspump + pliit soojamüüriga.

Kasutaksin seda teemat ära mõne vastuse saamiseks sarnasel teemal.
Plaan oleks asendada senine pliit (mis tuleb maha lammutada) küttepliidiga, vaadanud olen näiteks sellist

http://www.pliidid.ee/pliidid/MBS_pliid ... uct_id=102

Või oskab keegi soovitada mõnda teist pliiti?

Küsimus on, et kas seda on mõistlik ühendada ka soojamüüriga? Soojamüürist võiks aimu saada järgnevatelt piltidelt

http://mb2.live.hot.ee/rps/D/2474001.JPG
http://mb2.live.hot.ee/rps/D/2474002.jpg

Pildi abil ja interneti teel on keeruline kindlasti hinnangut anda seega oleksin tänulik ka mõne Läänemaal tegutseva spetsialisti/pottsepa kontakti eest.

Oma mõtteid/kontakte võib jagada ka mailile
vanaait@hot.ee

Tere
Sellise pliidi järgi olev suur soojamüür hakkab pigitama. Kui ei usu, proovige järgi.

Andres.

Jagan kogemust.
7,2 kW MBS pliit, (ilma keskkütteta) ühendatud soemüüri. Korstnasse suubub see kooslus läbi 1,8 m viimalõõri.
3 aastat olnud, seni ei pigita.
Vaatasin soemõõri tahmaluukidest sisse. Pigi pole, tahma ka vaid minimaalselt. Küll aga oli musta narmastahma näha viimalõõri osas.

Muidugi pliit pole päris sama, pildil näha olev on võimsam (12 kW) ja ligi 2 korda kallim pliit.
Soemüür on mul ilmselt sama lõõriskeemiga, aga tõenäoliselt kitsamate lõõridega, ehk väiksema pinnalaotusega.

Keskütteradiaatoreid sellesse süsteemi veel juurde pookida - siis on juba liiast - pigitumine ja halb tõmme on sel juhul vältimatu.

Pigitumine oleneb suuresti ka korstna lõõrist, kütmisviisist ja puudest, ehk kõigi tegurite koosmõjust. Tegelikult saab pigitumine alguse sellest, et puudub ühtne küttesüsteemi projekt. Küttesüsteem komplekteeritakse juhuslikkuse põhimõttel erinevate osapoolte poolt. Kui lisada veel sellesse komplekti ka märjad puud ja valed kütmisviisid...

Kütnud olen täiesti avatud õhuklapiga, kuivade segapuudega (kuivanud vähemalt 1,5 aastat) ja vajadusel mitme tunni vältel, et soemüür korralikult soojaks saaks.

Selline pliit annab soojuse tänu õhukesele välisseinale valdavalt otse ruumi ja seetõttu ei jagu soojust läbi soemüüri korstnasse ja see soodustabki pigitumist.

Ei ole lõpuni häid või halbu asju. Niisugusel pliidil on võrreldes käsitöönduslikult valmistatud pliidiga ka mõningaid eeliseid.
Samas jah, hea pottseppmeister suudab kindlasti suhteliselt parema komplekti saavutada. Aga ikkagi, kõik oleneb suuresti prioriteetidest.

See, et mõnel üksikul toimib soeseinaga, see tore, aga üldiselt soovitada seda ei tasu kindlasti.
Ühel mu tuttaval on Läänemaal selline( sarnane) ilus pliit ja lasi teha ka uue soeseina ja korstna. Kõrval olev kamin töötab vurinal, aga pliita tahab välja vahetada tavalise tellispliidi vastu...ja uhh...kui keegi selle Kalvise ära ostaks, siis oleks naisterahvas sillas...praegu, aga tuleb nutt peale kui vaatab seda asja...

Mis, aga puudutab radikatega pliitat,siis endal ka selline olnud kunagi. Suur vee mahuti peab vahel olema ja selle kütab kuumaks, siis on veidi parem see asi. Ahi on alati kõige kindlam oma lihtsuses...

vuuk kirjutas:... Tegelikult saab pigitumine alguse sellest, et puudub ühtne küttesüsteemi projekt...

Ma arvan, et pigitumine saab alguse ikke valedest kütmisvõtetest.
Sest... täiesti korraliku koosluse võib valede kütmisvõtetega ära pigitada ja vale kooslusega saab ka ilma pigita hakkama, nagu su oma valesti projekteeritud küttesüsteemis.

vuuk kirjutas:...Vaatasin soemõõri tahmaluukidest sisse. Pigi pole, tahma ka vaid minimaalselt. Küll aga oli musta narmastahma näha viimalõõri osas...

Tulge kaminakotta pliidiga tutvuma.
ILLARIA 703T veekütte pliit firmalt LINCAR.

Parimate soovidega
Andrus Schults
e-post andrus@raidkivi.ee
tel + 372 56 479 515

Raidkivi OÜ
Pärnu mnt 139E/2, 11317 Tallinn
tel +372 677 6977
faks + 372 677 6976
www.raidkivi.ee

uudised: http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731
http://www.facebook.com/pages/Kaminakod ... 8270545098

Andrus Schults kirjutas:veekütte pliit

Vist peeti siiski silmas "tavalist" pliiti.

vanaait kirjutas:Plaan oleks asendada senine pliit (mis tuleb maha lammutada) küttepliidiga, vaadanud olen näiteks sellist
http://www.pliidid.ee/pliidid/MBS_pliid ... uct_id=102

Ei soovitaks neid valmis metallpliite soojamüüriga ühendada.Viimaste aastate jooksul vähemalt viis valmis pliiti väljavisand ja uued tellispliitad asemele teind.Viimane metallpliidi teema jooksis ka siit foorumist läbi

Loomulikult ei ühendata keskküttepliite soemüüriga. Kasutegur 70% tagab probleemideta suitsugaaside väljumise läbi korstna! Ehitades vahele soemüüri suitsugaasid jahtuvad liigselt ja korsten hakkab pigituma. Keskküttesüsteemiga pliitide puhul kasutatakse soojuse akumuleerimiseks akupaaki ja vett. Vesi on väga hea sooja akumulaator ja edasi kandja.

Parimate soovidega
Andrus Schults
e-post andrus@raidkivi.ee
tel + 372 56 479 515

Raidkivi OÜ
Pärnu mnt 139E/2, 11317 Tallinn
tel +372 677 6977
faks + 372 677 6976
www.raidkivi.ee

uudised: http://et-ee.facebook.com/pages/Raidkiv ... 4565424731
http://www.facebook.com/pages/Kaminakod ... 8270545098

Kui pliit pole mõeldud soemüüriga ühendamiseks, siis võiks see ka paigaldus- või kasutusjuhendis selgesõnaliselt kirjas olla.
Tootjajuhis ütleb, et kui tõmme küünlaleegiga kontrollides on suitsuava juures vähemalt selline, et leek kaldub horisontaalseks, siis on tõmme piisav. Ka on näidatud ära korstna optimaalne kõrgus. Soemüüri kohta pole midagi. Minu arvates on imelik lasta pliidi suitsugaas ilmtingimata otse korstnasse. Tähtis on, et soojus jääks maksimaalselt ruumi ja korstnast väljuks optimaalse temperatuuriga suits, mis tagaks korstna ja soemüüri töökindluse.

Vuuk, ole hea ja tee väike arvutus, mitu meetrit soemüüri on võimalik lisada sellisele pliidile, kui väljuvate suitsugaaside temp. on 240 kraadi, väljuva suitsuava läbimõõt on 125 mm ja korsten on tellistest, pikkusega 7,5m, lõõri mõõt on 14X27cm.

Koit

Vuuk, ära tee seda arvutust. Korstnasse peabki suubuma umbes selline temp. Midagi sealt suuremaks ei arvuta.
Postituse alatoonist sain aga aru, et Koit sulle projektile allkirja ei anna. Järgi jääb veel 78 potensiaalset allkirjastajat, sest Unibuildi ja Ahjumaailma mehed teevad igale ahjule ise 3D projekti.
Tõmbel ja korstnagaaside jääksoojusel pole midagi ühist.

Väga palju oleneb ka sellest, et kui kaua seda 240 c peale tuleb. Kui mitu tundi järjest kõetakse sedasi, siis lõpuks saab ka soeseina soojaks, nagu kogemused olemas. Aga selle ajaga on tuba päris saun ja pliita ligi ei saa üldse toimetada.
Igatahes paar aastat Kalvise soeseinaga kasutamise tagajärjel oli korstna pits päris õõnes.
Ise julgeks sinna parimal juhul soeseina teha 2,5 m ja lisaks otseühendus. Aga kindlasti peaks korstnasse minema 150 c ...samas Motamehe pakutu parem.

Kuid kui kiiresti tekivad probleemid korstanaga kui peale pliiti ja soojamüüri jäävad suitsugaaside temperatuurid kuskil 100-120 kraadi juurde korstnas esimesel korrusel?

Mitu meetrit sealt korstna tipuni on? Kui pikalt korsten välistemp. käes?

Järelikult pitsi soojendamiseks jääb soojust üsna vähe. Väga palju oleneb ka sellest, et kui külm on keskmiselt väljas, kas pööningu osas on korsten soojustatud, mis materjalist on tehtud pits, nimelt kui korraliku sisevoodriga ( või isegi sisetoruga), siis lagunemine aeglasem, siiski pigi võib ikkagi tekkida.
Sellises olukorras tasuks vähemalt üks koldetäis alguses otsesiibriga kütta, et korsten soojaks saada ja pärast jätta ka otsesiiber paar cm avatuks.

Hendri kirjutas:... temperatuurid kuskil 100-120 kraadi juurde korstnas esimesel korrusel?

Muretsemise põhjus võib konkreetsel juhul olla hoopis termomeetri hälve. Kontrollisin tigitermomeetriga.

LINCAR`i pliidil "ILLARIA 703T" on väljuvad suitsugaasid temperatuurivahemikus 308-365`C. Sellel pliidil saab kolde põhjaresti ülesse ja alla reguleerida. Selline koldekonstruktsioon annab võimaluse selleks ajaks kui pliidiga süüa ei tehta põhjaresti alla lasta. Tänu sellele tehnilisele lahendusele mahub koldesse rohkem puid ja pliidi võimsus kW/h kasvab. Lüheneb kütmisaeg, vesi akumulatsioonipaagis ja radikates soojeneb kiiremini!

Kõike paremat

Andrus Schults

motamees kirjutas:

Hendri kirjutas:... temperatuurid kuskil 100-120 kraadi juurde korstnas esimesel korrusel?

Muretsemise põhjus võib konkreetsel juhul olla hoopis termomeetri hälve. Kontrollisin tigitermomeetriga.

Praak termomeeter.JPG

Seda termomeetrit saab otsast nn paika keerata. Võta välja ja keera digi omaga võrdseks ja vaata siis, kuidas temperatuuri kõikumisele reageerib?

Tere !
Vaatan seda pliidi tagumist silti ja ei leia kusagilt pliidist väljuva toru ristlõiget .
Minu kogemus on näidanud ,et tehasepliidid ei..............................................................................................................................
Kustutasin lausa selle jura siit ära,äkki mõni toimib selle järgi automaatselt .Minu kogemus selles vallas pole oluline

Pole nagu võtnud ka täna veel midagi......vist ikka vanadusnõtrus,oi,oi,oi
Eks keegi parandagu ,kui eksisin........


Lugupidamisega

Peetripoeg kirjutas:...Minu kogemus on näidanud ,et alla 150 -160 mm väljundiga pliidiga soemüüril tekivad probleemid ...

Kui see mõõt juba siia kirja sai, siis väljenda ka korstna mõõt. Kas 160mm modulkorsten on pliita jaoks igati OK?

fanatic kirjutas:...Seda termomeetrit saab otsast nn paika keerata. Võta välja ja keera digi omaga võrdseks ja vaata siis, kuidas temperatuuri kõikumisele reageerib?

Peale selle pildi tegemist sai toimitud just nagu sina soovitad. Nüüd kipub näitama pisut rohkem. Vähemasti pole vea aste enam nii suur.