Ehitusfoorum

Tegemist siis omal ajal suvilaks ehitatud majaga,mis asub nö.mäenõlva peal ehk osa soklikorrusest on üle 2 meetri maa all.Probleemiks on nii niiskus kui ka soojustamine.Ilmselt on jäetud tegemata igasugune niiskuse isoleerimise teema nii valatud põrandate kui ka seinte puhul(tehti seda üldse kaheksakümnendate lõpus?)Seinad on üldse omaette teema-need on kohati valatud ja kohati laotud omavalmistatud betoonplokkidest ning mõnes kohas üle 40 cm paksud.Põrand on juba korra ära mädanenud ning lammutatud.
Ühe lahendusena on mulle pakutud kogu vundament jupphaaval lahti kaevata ning hüdromatiga isoleerida-see töö käib hetkel selgelt üle jõua ja eelarve.Põrandat on soovitatud hüdromastiksiga üle teha-päris kallis kraam,aga äkki isegi kannatab osta.On see mõistlik?Ja kui sama möginaga teha ka seinad ja see siis seest poolt penoga/krohviga soojustada või villa ja kipsiga?Mis võiks olla tulemus ja tagajärjed?

Esimeseks asjaks tuleks rajada mäe poole drenaaž kui seda veel ei ole. Drenaaži rajamiseks tuleb keldrisein lahti kaevata ja siis saaks teha ka niiskustõkke. Seestpoolt hüdroisoleerimine on üpris vähese tõhususega ettevõtmine. Karta on, et läbi põranda tungiv kapillaarniiskus jääb ikka alles.

See tähendab,et sedasi talitades hullemaks olukorda ei tee,aga suurt abi sellest ka poleks...

Swensson77 kirjutas:Tegemist siis omal ajal suvilaks ehitatud majaga,mis asub nö.mäenõlva peal ehk osa soklikorrusest on üle 2 meetri maa all.Probleemiks on nii niiskus kui ka soojustamine.Ilmselt on jäetud tegemata igasugune niiskuse isoleerimise teema nii valatud põrandate kui ka seinte puhul(tehti seda üldse kaheksakümnendate lõpus?)Seinad on üldse omaette teema-need on kohati valatud ja kohati laotud omavalmistatud betoonplokkidest ning mõnes kohas üle 40 cm paksud.Põrand on juba korra ära mädanenud ning lammutatud.
Ühe lahendusena on mulle pakutud kogu vundament jupphaaval lahti kaevata ning hüdromatiga isoleerida-see töö käib hetkel selgelt üle jõua ja eelarve.Põrandat on soovitatud hüdromastiksiga üle teha-päris kallis kraam,aga äkki isegi kannatab osta.On see mõistlik?Ja kui sama möginaga teha ka seinad ja see siis seest poolt penoga/krohviga soojustada või villa ja kipsiga?Mis võiks olla tulemus ja tagajärjed?

Kui seestpool soojustad siis on tagajärjed nutused.
Mina hakkaks tasapisi mäe poolt kaevama ja korrastama vundamenti nagu eelpool mainiti.

Hüva.....No juba liigub mõte ka siiski kaevamise poole.Niiskus betooni ja peno vahel ei tundu kuigi mõsitlik.Aga põrand?Maja ju õhku ei tõsta,et niiskustõke alla panna.

Kui on tehniliselt võimalik (on kuhugi ära juhtida) toimiv drenaaž rajada siis tasub seda kindlasti teha. Siis ei oleks ehk enam ka põrandniiskusega suuri muresid.

Sai väheke labidaga urgitsetud ja ennäe-all maapinnast tuleb välja tõrv ja teises küljes on näha ka klassikalist tõrvapappi.Kaevata veel lahti ja kui selline kate korras on,siis abiks ikka?
Kui sügavale ja kuidas drenaaž paigaldada,kui maja esimene ja pikem külg on 2 m maa sees ning otsaseinad kallaku sees ehk 2 m sujuvalt 0 m?Läheb juba väheke teise teemasse,aga....

Swensson77 kirjutas: Kui sügavale ja kuidas drenaaž paigaldada,kui maja esimene ja pikem külg on 2 m maa sees ning otsaseinad kallaku sees ehk 2 m sujuvalt 0 m?Läheb juba väheke teise teemasse,aga....

Drenaaži kõrgus peaks olema tavaliselt ca 30 cm allpool põranda tasapinda, et sellest ka midagi kasu oleks. Kui ta on kallaku peal, siis ehk saab hakkama ka põranda tasapinnas.

Ma dreeniks lisaks põrandatasapinnas oleva toruga seda mäepoolset külge veel majast veidi eemalgi mõne lisatoruga.

Lisatoru mõte käis ka endal peast läbi.Hüva.....Oletame,et piisab põrandapinnani kaevamisest,aga kui kaugel vundamendist see toru peaks jääma?Torul peaks ilmselt olema filterkangas,aga mis läbimõõduga toru?
Mõtle sa nii või naapidi,aga kui juba kaevamiseks läheb,siis tundub mõistlik lahti kaevata vundament ja see niiskuse vastu kaitsta,soojustada ja ka dreenida korraga.
Mille põhjal üldse otsustada,kas ma korraga selle vundamendi lahti võin kaevata?

On mitmeid lahendusi.
Kui põranda peal uputab põhjavee liigsest tõusust, siis tuleb igal juhul drenaaz teha. Kuid teinekord uputab hoopis liigsest sadeveest - selle eripära on, et vesi pressib keldri seinast sisse ja vesi kaob varsti pärast saju lõppu. Selle vastu piisab vundamendi seinale hüdrotõkke tegemisest. drenaaz aitaks samuti kuid pole ilmtingimatta vajalik. Kui väljast on tõesti mingi hüdrotõke seinale tehtud siis pigem ikka uputab põhjavesi, kuid võibolla on hüdrotõke kehva kvaliteediga, mine tea. Igal juhul aitab hädalahendusega ka seespoolt seinale hüdrotõkke tegemine.
Kui plaan on maja soojustada siis võib soojustamise töö ühitada ka veeuputuse kõrvaldamise töödega. Nagunii pead keldri vundamendi lahti kaevama, eks siis kannad välisseinale uue hüdrotõkke, paned kasvõi ringis drenaazi ja soojustad. Kui drenaazivett on võimalik allavoolu lasta siis saad lollikindla ja parima kvaliteediga lahenduse. Aga kui on ette nähtud säästulahendus ja uputust ei põhjusta põhjavesi siis pole mõtet kalleid töid planeerida, pintseldad seespoolt üle hüdrotõkkega ja väljapoolt soojustad vaid ühe plaadi jagu.