Ehitusfoorum

Tere! Kolm varianti soemüüri laiusest(paksusest) Millist nendest soovitate?
250*85 tellis, lõõrivahega 80mm
200*85+85 tellis, lõõrivahega 120mm
250*85*+85 tellis, lõõrivahega 160 mm(tõenäoliselt liiga lai)
Olen veel kahevahel kas teha soometüüpi pliit või klassikaline eesti pliit koos klassikalise soemüüriga.
Esialgne küsimus siis ongi klassikalise soemüüri kohta (Veski raamatust)
1.Kuidas arvestatakse lõõridevahelise ava kõrgust.Olen kuulnud,et kahekordne lõõri laius,aga mis on lõõri laius?
Kas 20*12cm lõõri puhul on lõõri laiuseks 20 või 12cm.Kui võtta 20 siis tuleb see ülemineku ava kõrgus ikka suhtkoht palju,40 cm.12cm puhul 24 cm. vist enamvähem.Mida arvate?
2.Kas on kuidagi seotud lõõride ristlõiked ja selle ava ristlõige mis suubub pliidist soemüüri.
3.Kuidas kaitsta seda kohta soemüüris mis jääb sinna vastu,kus pliidi lõõr suubub soemüüri.Saab see koht ju väga suure kuumuskoormuse,kuumeneb palju enam kui ülejäänud soemüür.
Kõik arvamused ja õpetused on teretulnud.

Nii soojamüüri, kui mistahes muud lõõrid tuleks ehitada vähemalt kahekihilise müüritisena nii, et müüritise erinevate kihtide vuugid omavahel ei kattuks. Lõõride ristlõigete pindalal on alati tähtsus. Kõik saab alguse kolde parameetritest. Oma sõna ütlevad sekka lõõristiku pikkus, korstna efektiivne kõrgus koos selle suitsulõõri ristlõikega jne. Nii ahi kui ka pliit on alati tervik, kõik peab olema tasakaalus ja toimiv.

Küsin Leevilt, et mis mõõtu kiviga siis soemüüri mõlemad kihid laduda ning kui paks see pliidi soemüüri sein siis tuleks ?

Andres

ahjupealne kirjutas:Küsin Leevilt, et mis mõõtu kiviga siis soemüüri mõlemad kihid laduda ning kui paks see pliidi soemüüri sein siis tuleks ?

Andres

Kõik sõltub endiselt kolde võimsusest, lõõri pikkusest, korstnast. Lisaks sõltub see veel pliidiplaadi suurusest, koldeseina paksusest jne. Ka on oluline teada, millist võimsust soojamüüri pinna ühelt ruutmeetrilt saada soovitakse. Soojamüüri seina kogupaksust on niisama võimatu öelda.

Ise ehitan kogu lõõristiku samotiga vooderdatuna. Viimases lõõris kasutan tavaliselt 20-30mm paksust samotti. Minu poolt ehitatavate soojamüüride välisseina paksus jääb enamasti 5,5-80mm paksuseks.

Meil levinud Wienerbergeri punast tellist, nagu PTT jne, praktiliselt ei kasuta.

Kõik sõltub kõigest küll natuke, aga no päris hulluks ka ei tasu minna. Endale tundub ca servi paksus ikka lahjake. Soemüüri sisenemine tasuks küll kasuka ja 4 cm samotiga vooderdada või siis tappa leeki juba ennem. Ma pigem pooldaks nõksu kogukamat+suurema koldega. Lõõrid vastavalt olemasolevatele suurustele.

Sõltub ka sellest, kui otse juhitakse suitsugaasid soojamüüri.

..... Ka on oluline teada, millist võimsust soojamüüri pinna ühelt ruutmeetrilt saada soovitakse. Soojamüüri seina kogupaksust on niisama võimatu öelda....

OK. Kui näiteks tädi Maali tahaks soemüüri m2-lt 100 W/h soojust saada, siis kui paks see sein olema peab ?
Jutu põhjal lihtsalt tekkis selline küsimus, kui ei taha, ära vasta.

Andres

ahjupealne kirjutas:..... Ka on oluline teada, millist võimsust soojamüüri pinna ühelt ruutmeetrilt saada soovitakse. Soojamüüri seina kogupaksust on niisama võimatu öelda....

OK. Kui näiteks tädi Maali tahaks soemüüri m2-lt 100 W/h soojust saada, siis kui paks see sein olema peab ?
Jutu põhjal lihtsalt tekkis selline küsimus, kui ei taha, ära vasta.

Andres

Seina paksus oleneb sellest, millise temperatuuriga suitsugaas liigub n.ö. seinataga ehk lõõristikus. Selleks, et teatava seinapaksuse juures oleks pinnavõimsus ühe ruutmeetri kohta teatud arv kW/m2 peab suitsugaaside temperatuur seinataga ehk siis lõõris olema teatava temperatuuriga. Kõlab loogiliselt?

kui kõik on muidu süsteemis ok, siis tempi reguleerib eelkõige kütja+kütus. See aga on kergelt muutlik. Kõik ülejäänud tundub hägune mulle.

raga kirjutas: kui kõik on muidu süsteemis ok, siis tempi reguleerib eelkõige kütja+kütus. See aga on kergelt muutlik. Kõik ülejäänud tundub hägune mulle.

Kütust reguleerib mBmax ja mBmin, mis tulenevad kolde parameetritest. Kõige ülejäänu osas ei oleks paha end pisut harida.

mh, no kui palju õhku ja mis puuga kütad on muutlik.

raga kirjutas:mh, no kui palju õhku ja mis puuga kütad on muutlik.

Vastavalt kolde võimsusele määratakse põlemisõhuavad. Kütteks kasutatav halupuu peaks olema niiskusesisaldusega 15-20%.

Eesti häda on see, et pliitidele ei ole ainsatki kehtivat standardit. Ise loodan, et aasta-paari jooksul muutuvad pliidile kaasa antava dokumentatsiooni nõuded piisavalt põhjalikuks ja rangeks.

Tundub, et hr. Aivard jäigi vastuseta.
Kui otsustad eesti tüüpi pliidi kasuks, siis soojamüüri sisemõõt võiks jääda vahemikku 80.....120 mm ning soojamüüri lõõride ühenduskohtade kõrguseks soovitan jätta 4 kivirea kõrgust.

Oleks huvitav teada saada, mis moodi need ülipaksude seintega soemüürid soojaks saadakse?
Minul on kogemused kahte sorti soemüüriga.
1) 50 mm välisseinaga pottidest soemüür
ja
2) 85mm välisseinaga tellistest puhasvuugil soemüür
Esimene variant soojenes kiiresti ja päevase kütmisvajaduse juures läks üsna soojaks. Teise variandi puhul kipub jääma jahedaks, 5...6 tunnise pliidi kütmise järel soemüür pole kusagilt nii tuline, et ei kannataks kätt peal hoida. Samas teise variandi puhul on tegu paremini sooja salvestava soemüüriga.

vuuk kirjutas:...1) 50 mm välisseinaga pottidest soemüür...

Selline müür on kolme tunniga jahtunud

vuuk kirjutas:...2) 85mm välisseinaga tellistest puhasvuugil soemüür... Samas teise variandi puhul on tegu paremini sooja salvestava soemüüriga.

Selleks ju soemüür tehaksegi. Kui sooja salvestada ei taheta, siis tehakse pliita ilma soojamüürita.

Selleks ju soemüür tehaksegi. Kui sooja salvestada ei taheta, siis tehakse pliita ilma soojamüürita.

Jah, üks mõte on sooja salvestada, aga teine mõte on veel. Kui mõte oleks ainult salvestada, siis võiks ehitada näiteks 1 meetri paskuste seintega. Vaat kui hästi siis veel salvestaks.
Soemüüri seinte paksus võiks olla optimaalne.
Aga milline seinapaksus oleks optimaalne?
Enesele valmistasin niisuguse:

Suitsugaaside teekond:

vuuk kirjutas:...Jah, üks mõte on sooja salvestada, aga teine mõte on veel...

No loomulikult ongi ju sooja seina algne mõte juba selle nime sees. Meetrine sein ei läheks ju soojakski.
85mm kivi ongi nagu paras. Servi kivi jahtub ka liialt ruttu. 120mm kivi peab aga väga kaua kütma.
Eks suitsukäike saab teha mitmeti. Ma ei julgend aga teha nii kitsa lõõriga. Kivi küll 85mm'ne, lõõri paksus aga 16cm.

Jagan kogemust.
Tõenäoliselt põhjus, miks minul suhteliselt aeglaselt soojeneb on selles, et pliit, mis seda kütab on metallist valmis poepliit, mis pole eriti suure võimsusega.
Selline õhukeseseinaline metallkestaga pliit annab suure osa soojusest ruumi, mistõttu läbi soemüüri liigub vähem soojust.
Samas olen selle kooslusega rahul. Soemüür tuimavõitu, aga seda tuimust kompenseerib pliit.
Kartsin samuti, et 80mm lõõr jääb kitsaks. Aga kuna tegin endale, siis otsustasin eksperimenteerida.
Üldiselt on tõmme korras, ainult vahel suvel kuuma ilmaga, kui päike korstna soojaks kütab ja kütmist pole ammu olnud, on mõnikord alguses veidi sisse ajanud.
Pragusid pole 3 aasta jooksul soemüüri seintesse tulnud, ehkki kütta on saanud vahel 5...6 tundi järjest.
Ühtegi traati ega muud metallosa selle ehitamise käigus ei kasutanud.

Tänud neile,kes arutelus osalevad ja neile kes asjalikke vastuseid on andnud.
On kusagilt meelde jäänud,et sellise soemüüri, nagu Veski raamatus võib esimese rõhtlõõri
jätta kuni põrandani,pidavat alt soojaks küll minema.On see nii?
Vuuk, mis mõõdud Su pliidi koldel on,mille taga see teine soemüür on. ?
Joonise pealt paistab see pliidist soemüüri suubuv ava liiga väike olevat.Või tundub mulle.
mis selle mõõdud tegelikult on?(peavad olema)

Vuuk,kas praegu toimus telepaatia,enne kirjutasid vastuse ära,kui mina küsida jõudsin

Aivard kirjutas: Vuuk, mis mõõdud Su pliidi koldel on,mille taga see teine soemüür on. ?
Joonise pealt paistab see pliidist soemüüri suubuv ava liiga väike olevat

Kolde mõõdud:
pikkus: 40cm
laius: 20cm
kõrgus: 25cm
Pliita plaat pealtvaates 72*60cm
Ava suurus 120mm vastavalt pliidi ava torule, mille mõõt on 110. Paisumise vahe täitsin kaasas olnud tulekindla nööriga.
Tegelikult kartsin samuti, et ava jääb väikeseks, aga selline pliidil oli ja paistab, et toimib.

Lisaks.
Soemüür antud juhul ei suubu otse korstnasse.
Kostna ja soemüüri vahele jääb vannituba ja läbi selle on suits viidud 110*250 ristlõikega 1,8m pikkuse slepe kaudu.
Korstna lõõr 140*270 sistlõikega ja pliidi uksest mõõtes 9m kõrgune.

Tekkis veel üks küsimus.Üldjuhul on pliidi soemüüri otsesiibrit kasutades suitsugaaside tee korstnasse suhteliselt lühike.
kas seda otse,ehk suvesiibrit tohib üldse kaua kasutada pliidi täisvõimsuse juures.Näiteks kui sügisepoole soojade ilmadega köögidirektor vaaritab pikemalt hoidiseid nii,et ainult suvesiiber lahti kas siis võib korstnasse minna liiga kõrge temperatuur.Soometüüpi pliitidel on ka see alumine lõõristik väga lühike.Kas sellised lühikesed lõõrid kivikorstnale
haiget ei tee või jahtuvad soometüüpi pliitidel gaasid tänu pliidi enda massile piisavalt maha,enne kui korstnasse jõuavad.

Aivard kirjutas:...Kas sellised lühikesed lõõrid kivikorstnale
haiget ei tee või jahtuvad soometüüpi pliitidel...

Korstnaid on ju erinevate gaaside tembi jaoks. Selles osas ei tohi vastuollu minna.
Korralik kivikorsten on ju sama, mis soe sein. Miks sinna ei või siis gaase julgelt lasta. Kivikorstent loetaks kuni 600 kraadi jaoks. Niipalju sealt pliitast küll välja ei tule otse lastes.

Motamees,nagu ma aru saan on sul esimene tõusev lõõr 16*16cm,langevad lõõrid 25*16 cm.Lõõride ühendus alt ja pealt 5 kivi kõrgune? Millise ristlõikega on korstnasse suubuv ava ja soemüüri ja pliidi vaheline ava ? Kui ma õigesti näen, siis on see päris pisike sul tehtud.