Ehitusfoorum

Tegu siis 110a vana palkmajaga, mille katuse eluiga on finišis või juba vähe ületatudki. Hetkel on eterniidi klassika, ehk roovitus, laast ja eterniit ning külm pööning. Katus muidu sirge ja sarikad väga korralikud ja kõvad. Kuna eestiaegsetel talumajadel on olnud omalajal ikkagi valtsplekk, siis kipub väga sinnapoole taas, et oleks " originaalne". Siit ka nüüd küsimus: Kas oleks mõistlik teha katus niimoodi, et kõigepealt sarikas, tuuletõke, distantsliist 50mm, täisroov, valtsplekk? Kuna ma ei ole teab mis kileusku ja ei usu, et selle kile eluiga on katuse elueaga võrdne, siis jätaksin selle vahelt välja. Olen kunagi teinud kõrvalhoonel mingi 5kraadise kaldega katusel nii ja sai hea, läbi pole midagi sadanud ja kuna valtsplekk on ju täiesti hermeetiline, siis kui peaks ka mingi temperatuurikõikumistest niiskus tulema, siis võtab täislaudis selle kinni ja see aurustub taas välja?
Igatahes ootaks väga poolt ja vastuargumente. Kuna mind pole keegi rahapakiga vigaseks siiamaani löönud, siis oma eluea jooksul seda tööd ei tahaks uuesti ette võtta ja seega peaks saama mitte hea, vaid parim..

Ps. pööningul peab säilima väljaehitusvõimalus igaks juhuks.

Ikka saama ilma kileta ja ei pea sugugi olema ka täislaudis. Mul enda majal on küll 100 mm tuulevahe. See on juba viisav vahe, et saab ka ülevalt (teise korruse madalast pööninguosast) vabalt vaadelda, mis seal katuslae vahel toimub.

taastaja

Minuaruts mõlemal härrasel igati majasõbralikud mõtted! Tähtis on piisav tuulutus kui räägime valtskatusest, täislaudis siiski asjatu antud juhul.

Ok, kui täislaudis ei ole vajalik, siis mitmese sammuga see peaks/võiks olla? Kas kasutada tollist lauda või on 32x100 parem? Neelud, hari ja korstna ümbrus on ju ikka täislaudis?

Roovi ristlõige oleneb sarika sammust ja roovi tihedus katuse kaldest. Paksem roov on muidugi alati valtsi all parem, hoiab ka katuse kinnitusi kindlamalt, kui mingi 22mm liistakas.
Veel see asi, et harva rooviga peaks kindlasti kasutama vett siduvat tuuletõket. On kindlam. Edu!

taastaja

Tere. Täislaudise ühest ja väga olulisest funktsioonist on küsija ise juba kirjutanud. See on parim. Igasugune laudise harvendamine on juba koonerdamine mitte kokkuhoid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ei tea nüüd kas see koonerdamine on ikka päris õige sõna? Ma väristasin samuti kätt ja paigaldasin roovi üle ühe. 90 cm sarikate sammule sai paigaldatud 40 x 100 roov. Katuse kalle on 37 kraadi ja niipalju, kui mina olen seda olukorda seal uurimas käinud on tuuletõke seal all ühtmoodi hall ja tolmune.
Arvan, et koonerdab hoopis see kes oma katusealust "külmaks" ei raatsi ehitada.

taastaja

Tere. Pleki alla on garanteeritud kondensvee teke. See vesi tahab kuhugi tilkuda. Insener ei saa visata kulli/kirja, et kas see tilk nüüd tabab puitlaudist või mitte. Täislaudise puhul on tilga möödakukkumise tõenäosus praktiliselt 0. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Vaatame 80 a vanu katuseid ja saame sealt ka palju õppida. Tegelikult päris umbroov ei ole kuskile hea, sest lauad paisuvad niiskusega ja tekivad probleemid. Hea on jätta 2-3 mm praod vähemalt.
Külm tuulduv roovialune ja mingit suurt niiskust seal esineda ei saa...( nagu juba õeldi) ja eriti kui tegu järsema kaldega.

Tere. Kui klient hangib endale kuiva lauamaterjali, siis see ei ole tislerikuiv. Sellise laua paigaldamisel kasvõi kõrvuti jääb koheselt teatud vahe - ega laud ei ole joonlaudsirge. Lisaks kuivab see laud veel tublisti ning praod tekivad juba paari kuuga ilusti sentimeetriseks. See väike kondens pleki all ei suuda lauda nii ära märjutada, et ta nüüd need praod kinni paisutaks. Lugupidamisega. Alar Piirfeld
P.S Täislaudise all ei tuleks mõelda punnsoonga põrandalaudist.

Tänud kõigile, kes vastata on viitsinud! Ilmselt läheb rooviga nii, et harjalt on täisroov, samuti alt, kuid keskele jätab umbes 50mm vahed sisse laudadele. Usun, et siis saab hea ja rahuliku südamega öösel magada
Siit järgmine küsimus, et kui palju on hetkel umbes valtspleki paigalduse ruutmeetri hind? Seda siis eeldusel, et kõik puutöö on tehtud ja pleksepp tuleb ja paigaldab vaid pleki. Kindlasti ei ajaks taga kõige odavamat hinda ja sedagi klambrite arvelt, vaid nii, et oleks kvaliteet tagatud ja mehel ka huvi töö korralikult teha.

Hind erineb suurel määral vastavalt katuse kujust, suurusest ja eriti läbiviikude rohkusest. Plekist samuti. Mõni võib-olla ütleb mõne numbri, ainult tööhinnad on hakanud ka 4 €/neto. Annab see teadmine siis midagi on iseküsimus.

taastaja

Täislauast: oma kogemustest olen näinud, et kõrvuti lauad on visanud vahelt punni, enne kui plekk üldse peale on saanud...
Hinnad: Vähemalt minul algavad hinnad koos plekiga 25 e. m2. ( tööd ei otsi).

Siinkohal kasutaks võimalust ja küsiks mis hinnaga pannakse sirka 200m2 plekki katusele.

Minimaalse kaldega, kaks korstent. 0,6 plekk, must ja pural kattega.
Aluspind valmis ja vaja plekki ning paigaldust.
Oskab keegi mingid ligilähedased hinnad öelda. Ja kas valtsplekki pannakse Eestis käsitsi või masinaga valtsitakse kinni?

Robi mida Teie hind sisaldab. Mis kaldega katus, mis plekk. neelud, korstnad jne eraldi ?

fgh kirjutas:
Robi mida Teie hind sisaldab. Mis kaldega katus, mis plekk. neelud, korstnad jne eraldi ?

..............................................................
See sisaldab FIE hinda kõige lihtsamale katusele ja loomulikult ZN plekk jne.
Valtse pannake Eestis kinni nii nagu keegi tahab. Mina panen igatahes tangidega, sest pinnad pole kuigi suured.