Ehitusfoorum

Tere,
Olen võhik ehitusalal ja küsiks targemate käest nõu.
Maja on 6x10 m. Puitkarkass 5x15 . 2 korrust. Millise mõõduga ja mis sammuga peaks panema laetalad, et teise korruse ilusti ära kannaks. Alla korrusele pole seinu planeeritud, küll aga 2 posti on vastuvõetavad.

ehk on sellest abi.

Tänud tabeli eest. Huvitav, et tabelis pole märgitud 100x150.

Tere!
Pead lahendama kogu konstruktsiooni
-laetalad
-laetalade peale pandav aluspõrand
-aluspõranda japõrandakatte teema
-laetala ja kandepostide teema
kandapostide ja laetalade vahele pandav niinimetatud ematala.


Kas ja mille jaoks on sul ruumi?
Millist põrandat sa II korrusele tahad?
Kas I korruse lae/ II korruse põranda vahele tulevad ka mingid kommunikatsioonid , torud venilatsionile jne.

100X150 materjal 6 m silde puhul vajab ematala ja põrandatalade talade vahe ei tohi olla üle 600mm,sest paned ju roovituse 50x75mm sammuga 400 talade peale.

6m ava puhul mõtle pigem 250mm kõrgusele talale. asi on siis jäigem. 5x25 on veidi parem , kui 7,5x20cm ristlõige. puidu kulu suhtes ökonoomsem ka.

Olen ehitustehnikuga nõus.
Uut maja ehitades tuleb arvestada ka vastava materjali ristlõikega.
Soomes ehitasin maja kus samm oli 400mm ja ristlõige 50X 200. Ka 50X 250 on tulnud ette. Põrandalaud on läinud otse talapeale.
Kogu tarind võiks olla enne läbi mõeldud kui materjale muretsemahakatakse.

kipsi kirjutas:Tere, Olen võhik ehitusalal ... Millise mõõduga ja mis sammuga peaks panema laetalad, et teise korruse ilusti ära kannaks

Tere, olen võhik relvade alal, millise kaliibriga peaksin projekteerima õhutõrjekahuri, et kilomeetri kõrguselt lennuk alla tulistada?

Küülaline kirjutas: Tere, olen võhik relvade alal, millise kaliibriga peaksin projekteerima õhutõrjekahuri, et kilomeetri kõrguselt lennuk alla tulistada?

Algatuseks võid projekteerida "ZU-23-2 23mm toruga, al 28-33 lasku sekundis
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/v ... d=41694259

Kui osutub lahjaks, siis võid ju vähe vingema toru aretada al 32-50 mm.

Küülaline kirjutas:

kipsi kirjutas:Tere, Olen võhik ehitusalal ... Millise mõõduga ja mis sammuga peaks panema laetalad, et teise korruse ilusti ära kannaks

Tere, olen võhik relvade alal, millise kaliibriga peaksin projekteerima õhutõrjekahuri, et kilomeetri kõrguselt lennuk alla tulistada?

Ilmsegelt käib ka sulle ehitus üle jõu, kui abistava posti asemel ei oska muud kirjutada .
Tänud teistele vastanutele, sain probleemi lahendatud.

kipsi kirjutas:Tänud teistele vastanutele, sain probleemi lahendatud.

Siis ju kõik korras ja maja varsti valmis, ainult huvitav, miks ehitusinseneriks vähemalt 3 aastat kõrgkoolis õppida vaja on.

3 aastaga õpid kõrgkoolis vigadeta kirjutama, aga mitte inseneriks.

Milleks abistava kommentaari asemel hakata demagoogitsema? Kui inimesel käed sügelevad, miks ta ei tohi ise ehitada? Kui nõu anda ei oska siis järelikult oled kas kiuslik või ise ka ei oska. Mõlemal juhul ei ole siia foorumisse asja.
Kui oled õppinud ala ja igapäevaselt praktiseerid asja siis peaks rusikareegli järgi oskama aidata. Varu ka juurde ja korras. Iseehitajad üldjuhul ei soovi üleoptimeeritult ehitada, mille puhul üks sääsk rohkem põrandale laskub ja maja kokku kukub.

Mul on põhihoone tehtud 100x250 600 vahedega.
Teine hoone on 50x200 600 sammuga.
Mõlemate seinte vahe on 6000.
Eks ta vibreerib ja õõtsub küll kergelt, aga pole viga.
Teisele korrale ahju ei ehita ja keset tuba kappe ka pole plaanis....

Mul siuke küsimus.
Plaan tulevikus suurem töö ruum ehitada.
Kui kasutada seinte jaoks 5x10 materjaali kas siis peab juba olema tugevuse järgi sorteeritud materjaal?
Või kasutada 5x10 ja 10x10, näiteks 4 5x10 posti ja siis üks 10x10 pruss ja uuesti 4 5x10. 60cm vahedega.
50m2 on plaanis põranda pindala.

milleks neid 10x10 sinna pikkida?
See harilik puukuur ju.
5x10 on küll ja küll.
üks 10x10 kannab enda peal terve linttraktori, kui ilusti otse peale panna....

Ei hakka uut teemat tegema, kuna küsimus enam vähem samasse auku.
Plaanis teha auto varjualune mõõtudega 9x4,2 m. Üks külg läheb maja betoonseina külge kuhu on pandud keermelatiga läbi betoonseina 75x150 pruss, kuhu külge tulevad palgikingad. Teise külje toestuseks on neli ümarat palki läbimõõduga 100-150 (mis parajasti metsast leiab), mille peale toetaks 2x50x150 ematala.
Katuse kalle tuleb mingi 15-20 kraadi.
Küsimus, kas 50x150x4200 pruss 600 sammuga ja sinna peale 18 mm OSB on piisav? Mis see meie talvede lumekoormus tavaliselt on?

Ette tänades
Madis

mdsmlv kirjutas:Ei hakka uut teemat tegema, kuna küsimus enam vähem samasse auku.
Plaanis teha auto varjualune mõõtudega 9x4,2 m. Üks külg läheb maja betoonseina külge kuhu on pandud keermelatiga läbi betoonseina 75x150 pruss, kuhu külge tulevad palgikingad. Teise külje toestuseks on neli ümarat palki läbimõõduga 100-150 (mis parajasti metsast leiab), mille peale toetaks 2x50x150 ematala.
Küsimus, kas 50x150x4200 pruss 600 sammuga ja sinna peale 18 mm OSB on piisav? Mis see meie talvede lumekoormus tavaliselt on?

Ette tänades
Madis

Kui on kõrgema maja küljes, siis arvesta veel lumekoti kormus ka juurde

Külaline kirjutas:

mdsmlv kirjutas: Kui on kõrgema maja küljes, siis arvesta veel lumekoti kormus ka juurde

See kõrgema osa katus on 20 kraadise kaldega ja bituumensindliga. Seega sealt midagi alla küll ei tule. Muidugi tuisk oskab sinna kindlasti midagi huvitavat ehitada.

mdsmlv kirjutas: Küsimus, kas 50x150x4200 pruss 600 sammuga ja sinna peale 18 mm OSB on piisav? Mis see meie talvede lumekoormus tavaliselt on?

Ette tänades
Madis

teoorias ma ei tea, aga praktikas kannab küll.
Lumekoormus on 400kg m2, kui on sulalumi.

Hiid kirjutas: teoorias ma ei tea, aga praktikas kannab küll.
Lumekoormus on 400kg m2, kui on sulalumi.

400kg on ikka päris karm. Panen igaks juhuks 600 sammu asemel 400 või 500 sammuga. Siis peaks enam vähem kindel asi olema.

Lumekoormus on 400kg m2, kui on sulalumi.

See on siis olukord, kui katusel on ca meetripaksune kiht äärmuslikult tihenenud lund.
Või paarkümmend meetrit värskelt sadanud kohevat lund.

Nornmaaljuhul nii hulluks asi ei lähe jahh, ja see on m3, mitte m2. Väike näpukas.

400mm sammuga on parem variant, sest hoopis OSB võib 600mm sammu puhul liialt läbi vajuda (so siis sarikate suhtes ristsuunas).

Laetalasid on võimalik ehitada ka sillusega kuni 10m ja enam, tehnoloogia Posi-Joist ehk pois tala või siis Eesti öeldake ka puit-metalltalad.
Tegemist on väga tugevat koormust kandvate taladega mille sillus võib ulatuda samaväärselt kui liimpuit talad.
Rohkem infot Posi-Joist, Posi-Stud walls (posi-seinad, ehk seinakarkass passiivmajale) ning katusefermid ehk Posi X rafter:
www.moduland.eu