Ehitusfoorum

Jutt käib siis kipskrohvimisest. Metallmajakate paigaldamisega saan enamvähem hakkama, aga mõnikord tahaks õhema kihi panekuks majaka krohvisegust (MP75, Rotband) teha. Algus on väga lihtne, tõmban segujuti seina peale, surun loodi sisse, ajan paika ja lasen veidi taheneda. Kui sealt õnnestuks lood kätte saada, oleks majakas missugune ja oi kui lihtsalt valmis tehtud. Aga - loodi lahti tõmmates kipub krohv sinna külge jääma. Härrased, kas on soovitusi?

Mis sa sest loodist sinna segusse surud? Ülearune tõmmatakse pika ( 2 või 2,5m) liibiga majakalt ristisuunas maha ja kergelt lood peale kontrollimiseks.
Metallmajakaid (krohvisiine) on 3, 6 ja 10mm paksuseid.

Külaline kirjutas:Mis sa sest loodist sinna segusse surud? Ülearune tõmmatakse pika ( 2 või 2,5m) liibiga majakalt ristisuunas maha ja kergelt lood peale kontrollimiseks.

Selle peale ei tulnudki... Kuid 2,5 m liip pole tööriist, mida õhtuti vannitoa remondi kallal nokitsejal varnast võtta oleks; ning mis veel suurem takistus, selline meetod nõuab profi käeliigutust ja hulka harjutamist. Loodi segusse surudes saab rahulikult millmeeterhaaval mõelda ja timmida

Tee lood enne peale surumist märjaks.

Külaline kirjutas:Aga - loodi lahti tõmmates kipub krohv sinna külge jääma. Härrased, kas on soovitusi?

Kui teeks loodi serva ja serva juurest küljed suusaparafiiniga kokku

madis64 kirjutas:

Külaline kirjutas:Aga - loodi lahti tõmmates kipub krohv sinna külge jääma. Härrased, kas on soovitusi?

Kui teeks loodi serva ja serva juurest küljed suusaparafiiniga kokku

Tee millega tahes see vaader kokku, ikka imeb ennast kinni, kui märja segu peale lajatad.

Pealegi Madis64, mees kes tuleb õpetama kipsseina ehitama millimeetri pealt, ei oska krohviseina vaadrisse ajada ja veel teeb vaadri suusaparafiniga kokku ei ole eriti usaldusväärne...mäletamist mööda olid sina, kes hirmsasti targutas, kui eksin, siis võtan selle kõrvalepõike maha.

Mida te jebite nende majakatega, kontrolliga sein üle vaadriga, kus on 0 punkt ja kuhu palju täidet läheb, täidke sein vastavalt, ja tõmmake ülearune maha, kui 1 korraga ei oska täita, siis esimene kiht töötab juba majakana, teist kihti juba lihsam vaadrisse ajada.

Manowar kirjutas:Tee millega tahes see vaader kokku, ikka imeb ennast kinni, kui märja segu peale lajatad.

Oled sa selles väites ikka täiesti kindel?

Manowar kirjutas:Pealegi Madis64, mees kes tuleb õpetama kipsseina ehitama millimeetri pealt,

Kasulik oskus - kas sulle käib pinda, et keegi suudab?

Manowar kirjutas:ei oska krohviseina vaadrisse ajada ja veel teeb vaadri suusaparafiniga kokku

Krohvida ei oska jah (ei vaadris ega kõveriti) - pole minu ala, Samuti ei oska veel vähemalt poolt tuhandet asja (kui mitte kordades enamgi)

Suusaparafiin oli aga esimene selline kodus leida olev aine, mis peaks metall-latile veega mittemärguva ühtlase ja natukenegi kestvama (kui mõni hetk) pinnakihi peale suutma tekitada.

Hommikul teema üle natuke järele mõeldes kasutaksin katsetamiseks pigem sellist vahendit:

madis64 kirjutas:

Manowar kirjutas:Tee millega tahes see vaader kokku, ikka imeb ennast kinni, kui märja segu peale lajatad.

Oled sa selles väites ikka täiesti kindel?

Nii kurb kui see ka pole, olen Maowari väitega päri, sest loodiga seal segu sees üles-alla hõõrudes nagu teemaalgataja arvatavasti tegi, imeb see lood ennast "vaakumisse", olgu seal peal siis parafiin või teflon.
Urmas

madis64 kirjutas:

Manowar kirjutas:Tee millega tahes see vaader kokku, ikka imeb ennast kinni, kui märja segu peale lajatad.

Oled sa selles väites ikka täiesti kindel?

Manowar kirjutas:Pealegi Madis64, mees kes tuleb õpetama kipsseina ehitama millimeetri pealt,

Kasulik oskus - kas sulle käib pinda, et keegi suudab?

Manowar kirjutas:ei oska krohviseina vaadrisse ajada ja veel teeb vaadri suusaparafiniga kokku

Krohvida ei oska jah (ei vaadris ega kõveriti) - pole minu ala, Samuti ei oska veel vähemalt poolt tuhandet asja (kui mitte kordades enamgi)

Suusaparafiin oli aga esimene selline kodus leida olev aine, mis peaks metall-latile veega mittemärguva ühtlase ja natukenegi kestvama (kui mõni hetk) pinnakihi peale suutma tekitada.

Hommikul teema üle natuke järele mõeldes kasutaksin katsetamiseks pigem sellist vahendit:

teflonsprei.jpg

Jah, olen oma väites kindel ja pinda käib see, kui targutama, tuleb diletant, kes tegelikult asjast sittagi ei jaga, võid oma katsetusi jätkata, aga ära anna selliseid näpunäiteid, kui pole oma katsetusi edukalt lõpuni viinud.

Pealegi see väike jutt, mis sinna seina vaadrist ESIALGU jääb ei vääri mainimist, vaader on lihsalt puhastatav ja ei ole vaja seda sinna kinni suruda, selline on minu nõuannne vs suusamääre.

Kui ise veel majakaid tegema pidin(sest tundus et ilma ei oska), siis kasutasin umbes sarnast tehnikat aga vahekihiks läks õhuke kattekile. Lõikasin rullist u.10cm laiuse jupi, rullisin selle lahti, teipisin mõnest kohast loodi külge kinni, et surumisel lahti ei tuleks, nihverdasin asja paika, võtsin teibid lahti ja tõmbasin loodi segu seest välja ja kui asi enamvähem tahenenud oli, siis tõmbasin kile ära ja töötlesin servad. Kui asja enamvähem käppa sai, siis polnud häda midagi seejuures. Aga eks elu ole veel õpetanud, et see majakatega jahmerdamine ei tasu enam ära ,kui asja juba veidi rohkem oskad.

Külaline kirjutas:Kui asja enamvähem käppa sai, siis polnud häda midagi seejuures.

Ja profid siin muudkui üksteise võidu seletavad, kuidas midagi pole võimalik teha ja asjarmastajad istugu nurgas, häbenegu ja olgu vait

Alati on kasulik olla ettevaatlik, kui hakatakse enesekindlalt kuulutama millegi mittevõimalikkust või mitteeksisteerimist - tegemist võib olla lihtsalt kuulutaja piiratud teadmistega.

Tegelikult võib kattekileribade kasutamise puhul olla isegi lihtsam lüüa krohvitava seina ülaserva puuliist, mille külge need ribad kinni klammerdada. Peale seguribade seinaviskamist saab need ribad siis alla lahti tõmmata ja suvalise latiga järjest sirgeks vajutada. Kiled saab siis hiljem rahulikult ja ühekorraga eemaldada.

Kommentaar teemaalgatajalt: kilemõte oli vahepeal ka endale tulnud, tänu siinsele postitusele sai algset mõtet veel veidi timmitud ja see töötas väga hästi. See kile lõikamine ja loodile teipimine läks tegelikult väga ruttu ja tulemus tuli korralik. Selgituseks, et miks sellised elukutuseliste omadest erinevad töövõtted: kogu krohvimiskogemus piirneb enda korteris paari seina tegemisega ja hetkel käsil plaatimisele minev vannituba, kus igal millimeetril hoopis suurem tähtsus kui kusagil magamistoas kapi tagusel seinal.

sirged prussid - jaotad seinale 1,2,3 paned teibi prusside kylgedele viskad segu alt ylesse yhtlaselt seina, paned teibiga poole krohvi sisse, yks ots nulli ja timmid loodi-lood prussi pealt, lased kuivada t6mbad prussid seinast, 40sega segu t2is vahed kiirt6mmetega natukene paksemalt kui majakad, liibiga yle t2idad kohad kus lohud t6mbad uuesti yle ja valma. Lapse amet

krohvijamaaler kirjutas:sirged prussid - jaotad seinale 1,2,3 paned teibi prusside kylgedele viskad segu alt ylesse yhtlaselt seina, paned teibiga poole krohvi sisse, yks ots nulli ja timmid loodi-lood prussi pealt, lased kuivada t6mbad prussid seinast, 40sega segu t2is vahed kiirt6mmetega natukene paksemalt kui majakad, liibiga yle t2idad kohad kus lohud t6mbad uuesti yle ja valma. Lapse amet

Millisest paksusest algab prussi mõõt? Kas 50x50mm saab nimetada prussiks? Krohvimaterjali materjali kulu sellise majaka paksuse korral?
Kui näiteks 0- punkti ja kõige madalama koha koha vahe on ca 20mm, siis milleks on vaja prusse (arvestades prussi paksust) majakateks kui võib paigaldada metallsiini/-majakad, mida on saadaval 3, 6 ja 10mm paksuseid?

tead ausalt mu su targutamisest kopp ees. Kerdapuu olgem täpsem siin. Sa istud ainut arvuti taga ja teed ainult teisi maha. Ma tõesti ei suuda läbi telefoni kirjutada pikalt. Antud kirjelduse, meetodi tõin välja vannitubade krohvimisel kus sein vajas 5cm krohvi... Päevaga tõmmata loodi liini peal 2 vannituba kus yks vannituba on 20m2 on ma arvan muljet avaldav v mis arvad veteran. Palun lõpeta oma krdi targutamine igas postituses/teemas

ja justnimelt saan tehtud neid kerdapuudega naaberriigis kus kõikumine ei ole mul krohvitud seinal suirem kui 1mm

krohvijamaaler kirjutas:tead ausalt mu su targutamisest kopp ees. ...

Ei saa aru, miks sa ennast piinad? Leian endale meelepärasem tegevus ja ära istu kogu aeg VE foorumis ja loe minu targutusi!

krohvijamaaler kirjutas:Kerdapuu olgem täpsem siin.

Mis puu see veel selline on? Noh kui juba täpsustamiseks läks või nii.

Kerdapuu

Ja toesti olen omadega pohjas naritakse iga tahte. Kertopuu lihtsalt kirjutasin mugavamlt endale

Urmas kirjutas:

krohvijamaaler kirjutas:tead ausalt mu su targutamisest kopp ees. ...

Ei saa aru, miks sa ennast piinad? Leian endale meelepärasem tegevus ja ära istu kogu aeg VE foorumis ja loe minu targutusi!

Ma ei joua sinusugusega toesti tommelda, lihtsalt pajata edasi. Tootegija maine soltub lopuks ikkagist tootegija kvaliteedist. Ilusat ohtut

Et kui ootasin vastust enda poolt esitatud nendele küsimustele,

Urmas kirjutas: Millisest paksusest algab prussi mõõt? Kas 50x50mm saab nimetada prussiks? Krohvimaterjali materjali kulu sellise majaka paksuse korral?
Kui näiteks 0- punkti ja kõige madalama koha koha vahe on ca 20mm, siis milleks on vaja prusse (arvestades prussi paksust) majakateks kui võib paigaldada metallsiini/-majakad, mida on saadaval 3, 6 ja 10mm paksuseid?

siis vastus oli see või?

krohvijamaaler kirjutas:tead ausalt mu su targutamisest kopp ees. ...

Väga sisukas vastus!

Urmas

krohvijamaaler kirjutas:Ma ei joua sinusugusega toesti tommelda

Jah, loomulikult väsitab 7 postitust ära, mine puhka natuke, kogu jõudu

Kui tagasi tuled, siis ehk märgid ära, kui sileda lae sa oskad teha - meil siin naaberfoorumi laetolerantsiteemas väike dispuut käimas, ehk oleks sinu nõust seal ka abi

rokikas kirjutas:

krohvijamaaler kirjutas:Kerdapuu olgem täpsem siin.

Mis puu see veel selline on? Noh kui juba täpsustamiseks läks või nii.

tegelikult vist siiski kertopuu, mitte kardinapuu...
põhja-eestis väga palju kasutatav materjal, mis on kokku liimitud väga kergest spoonist. kahesõnaga - kerge ja tugev. maksab suhteliselt palju ja minu hinnangul pole tegemist eriti sirge materjaliga, puuprussist muidugi etem muidugi aga jah. põhja-eesti ehitustandardid täidab muidugi kuhjaga, pool cm pole seal ju mingi kõikumine. samas, kui lahendus toimib, siis miks mitte kasutada? kui muud moodi ei oska või ei viici, tahtsin lisada. sest ilma jahmerdamiseta saab lihtsalt kiiremini, isetegijaile ja nokitsejale sobib.
http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=444&sid=3651