Ehitusfoorum

Tere!

http://www.ruukkikatus.ee/Uudised-ja-ar ... tuseeluiga

Mida arvata valtsplekkkatuse kontekstis sellest jutust, kus väidetakse, et värvkatteta tsinkpleki eluiga on äärmiselt lühike ja igal juhul on mõttekam tellida tööstusliku pinnakattega plekk?

Seal väidetakse, et kaasaegse tsinkpleki tsingikihi paksus olevat umbes kolm korda väiksem kui vanasti(20-25 mikromeetrit vs 70 mikromeetrit). Ehk järeldan, et kui praegu on tüüpilisel tsinkplekil 350 g/m2 kohta, siis vanasti oli seda kolm korda rohkem, ümmarguselt 1000 g/m2 kohta.

Mida sellest arvata?

Arvata on seda, et ...kui elu linnades nii saastunud on, et katus 15 aastaga läbi roostetab, siis ei tasuks normaalsetel inimestel enam linnas elada.

Tere. Eks siin käib märkamatu ajupesu.
"Ruukki annab oma katuseprofiilidele kahte tüüpi garantiid - esteetiline ja tehniline."
Jah loomulikult ta annab profiilile, aga mitte katusele. Konstruktiivselt sellised katused lihtsalt ei pea vastu profiilile lubatud garantiiaegu. Sellel lihtsal põhjusel, et katuse jaoks on vajalik seda profiili töödelda ning need töövõtted juba rikuvad suurepärase garantiiajaga pleki 2-4 korda väiksemaks kestvuseks. Aga JOKK - Ruuki annab töötlemata profiilile mitte katusele garantii.

"Tsingitud (värvkatteta) katusele garantiid ei anta, kuna selle vastupidavus ilmastikule ei ole enamike hoonete jaoks piisav. Võrdluseks, et näiteks ehitusobjektil ülevärvitud tsingitud katusele antakse vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele kahe aastane garantii"
Huvitav, et eelnevas tekstis räägitakse MATERJALIST aga konkurentoote puhul KATUSEST!! Annab see tsinkpleki tootja ka omad garantiid vastavalt DIN EN -le ja see on kaugelt üle 2 aasta (Muide see 2 aastat on ehitusfirma garantii). Nii nagu Ruukki ei anna ka tsinkpleki tootja ühelegi katusele mitte ühtegi aastat garantiid. Tsingikadu on (meie kehvade tsinkplekkide puhul) on märgata korstende juures (väävelhape) ca 5-8 aasta pärast. Ehk püsiva ja kauakestva tsinkplekist katuse jaoks on vajalik pidev hooldusvärvimine (ca 10 aasta tsükliga). Ja siis kestab tsinkplekk-katus sajand ilma igasuguse blufitud garantiideta.

Garantii on lihtsalt sõnakõlks ja lollide püüdmine. Ei tule ei Ruukki ega ka tsinkpleki tootja ühtegi katust garantii ajal välja vahetama. Ganatiiga peab klient pöörduma selle poole, kelle käest ta ostis KATUSE, mitte katus müüja allhankija (Ruukki, tsinkpleki tootja) poole.

P.S. Kui me räägime katusest, siis valtsplekist on võimalik vettpidavat katust teha, profiilplekist mitte. Profiilpleki puhul on ta lihtsalt butafoorne katuseelement, vett peab kile selle all. Huvitav, kas Ruuki annab ka kilele 50 aastat garantiid ning , kas mõnel inimesel on Ruukki garantiitalong 50 aasta peale taskus olemas?
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Tere

Aga kas siis tõesti oli vanasti tsingitud plekk kolm korda paksema tsingi kattega? Vanasti on lai mõiste muidugi...

Ja kas ka tööstuslikult värvitud (Pural jne) valtsplekkkatuse ehitamisel on nii, et töövõtted "rikuvad suurepärase garantiiajaga pleki"?

Tere. Tsingikatte (paksuse ja omaduste) kohta võiks mõni üliõpilane teha kursusetöö. Aga kui tsingikiht on õhuke, siis on seda võimalik igaühel seda märgmenetlusega suurendada.
Pleki sisse augu puurimine on koheselt tooraine omaduste muutmine ning sellega ei kuulu plekk enam garantii alla - tema omadusi on muudetud.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Mina olen vaadanud Soomes pinnatud kattega valtskatuseid ja üllatus oli suur kui nägin, et kattet vigastanud kraapsukohad olid roostes ja isegi läbi. Räägiti just vastupidist, et vanasti pidasid katused 100 ja rohkem aastat vastu aga moodsad pinnakatted ainult 25...30 a.
Lahendus oleks kasutada kaitsekilega kaetud matejale. Kiled eemaldaks peale katuse valmimist. Sellest peaks palju abi olema. Väga tähtis on ka pinnakatte võimalikud vigastused kohe üle värvida.

Tere. Ei oska kommenteerida 100 aasta taguse ja tänapäevase metalli omadusi. Aga see on kindel, et ilmastikukoormus happevihmade näol on tänapäeval suurem. See omakorda nõuab hoolikamat suhtumist oma katusesse kui sajand tagasi. Ka happevihmade vastu on rohtu kui viitsiks üle 10 aasta uus kattekiht peale tõmmata. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Eks vanasti, kel tsingitud terasplekile hammas peale ei hakanud paigaldas tavalise kaitsekihita teraspleki. Üldiselt pean tõdema, et sellel ajal paigaldatud tsingitud terasplekk on ajahambale palju paremini vastu pannud...

(Muutsin pildi allkirja)

Külaline kirjutas: Profiilpleki puhul on ta lihtsalt butafoorne katuseelement, vett peab kile selle all.

See on nüüd küll pehmelt väljendudes tiba liialdus.

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas: Profiilpleki puhul on ta lihtsalt butafoorne katuseelement, vett peab kile selle all.

See on nüüd küll pehmelt väljendudes tiba liialdus.

Paraku pole siin valet midagi. Sama võib kivikatuse kohta ütelda seda sadevee pidavuse kontekstis. Nende katusekatete ülesanne on sadevee kõrvale juhtimine ja vettpidava aluskatuse kaitsmine

taastaja

Päris vale ei ole ilmselt jah aga liialdus tiba ikka on. Nii "saamatu" see profiilplekk/katusekivi ikka päris ei ole nagu sellest lausest mulje võib jääda. Ilmselt 99% veest suudab ta ikka üldjuhul ise renni/maha suunata ja kilele jääb siis see (oluline) 1% ohutult "likvideerida".

Tere. Minu katuselt voolab alla ca 40 m3 vett aastas, millest 1 % on ca 400 liitrit. Tänan, aga väga ebameeldiv on selle 400 liitriga keset magamistuba toimetada. Ehk siis profiilplekk-katuse müüjad peaksid oma reklaamides kirjutama, et nad tagavad 99 % vihmaveekoguse ärajuhtimise mööda plekki ja 1 % on lubatud pleki vahelt tuppa lasta (kuna kile ei pea 50 aastat vastu). Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Mis on "vettpidav" selles kontekstis? Valtsplekist katusega vist ka päris veekaussi ei moodusta?

Valtsplekil on kriitiline piir 30 cm katuse pinnast. Väga lameda katuse puhul peab see olema sama tihe nagu veekauss. Topeltvaltsi vahed on täis mastiksit.

Külaline kirjutas:Tere. Minu katuselt voolab alla ca 40 m3 vett aastas, millest 1 % on ca 400 liitrit. Tänan, aga väga ebameeldiv on selle 400 liitriga keset magamistuba toimetada. Ehk siis profiilplekk-katuse müüjad peaksid oma reklaamides kirjutama, et nad tagavad 99 % vihmaveekoguse ärajuhtimise mööda plekki ja 1 % on lubatud pleki vahelt tuppa lasta (kuna kile ei pea 50 aastat vastu). Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Kui nüüd tiba utreerida siis see ~54 g./m2. mis ühe sajuse päevaga katusekattest läbi pääseks ei oleks ilmselt midagi katastroofilist kuna seejärel tal pea kaks päeva aega sealt jälle välja kuivada. (Sademete hulk aastas keskmiselt 646 mm. ja sajuseid päevi ~121 tk.)

Tegelikult ju see 1% minu poolt "laest võetud" suurusjärk ning reaalne läbijooks võib olla hoobis teises suurusjärgus. Parimal juhul ehk tunduvalt väiksem
Kui pikka eluiga ta prognoosite näiteks taolisele http://www.doerken.de/bvf-en/pdf/prospekt/Vent-N.pdf "kilele"?

Tere. No selle taustal võiks teha ettepaneku pädevatele organitele, et kehtestataks normi, kus katus natuke peab vett ja natuke ei pea vett. Siis jääks ära klientide põhjendamatud ärritused läbijooksva katuse puhuks - standard selline. (Muide, ega eesti standardites polevatki sõna sellest, et katus peab vett pidama!!).
Kile püsivuse ennustamistega ei tegele, aga olen veendunud : kile kestvus < katusekivi kestvus. Miks kivi? Sest Saksamaal (Dörkeni tootjamaal) ei kohta naljalt katusel profiilplekki. See on tööstushoonete kattematerjal. Kui pleki all kile otsad annab, siis on plekk vahetuses. Kui kivi all saab kile otsa, siis kivi mahavõtt ja tagasipanek on ainult tööjõukulu.
Ükski korrektne perenaine ei talu oma hoolikalt värvitud elutoa laes 54 g veest tingitud laiku.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Olles sattunud Tallinna vanalinnas mõnele pööningule, elanud kolmekordse maja kolmandal korrusel pikemat aega, mille katusematerjaliks oli veneaegne eterniit, praegu elades 40 aastat tagasi ehitatud majas, mille katusematerjaliks jällegi veneaegne eterniit ja mitte ühelgi neist katustest pole ma märganud millegipärast hingavaid, poolhingavaid ja mittehingavaid kilesid katusekatte materjali all. Ja mis kõige huvitavam- mitte keegi viimase korruse elanikest pole kaevelnud, et vihma- või lumesulavesi oleks neile korterisse tilkunud. Miks? Eks vist sellepärast, et katus ei lase vett läbi ja katuse all on tuulduv pööning. Ja nüüd järsku ei saagi enam ilma nende kiledeta katust ehitatud. Miks?
Kas pikemas perspektiivis poleks rahaliselt kasulikum ehitada kohe natuke suurem maja, mitte ei peaks jaapanlaste moodi igat cm2 ära kasutama ja toppima voodi kuhugi räästa alla, et pea oleks muhke täis hommikuti ärgates vastu kaldlage löömisest. Äkki saaks ka korraliku katuse teha, kuhu poleks vaja toppida neid kilesid, mida iga paarikümne aasta takka peaks vahetama. Külm pööning on ideaalne kolikamber ja lastele põnev mängukoht!

Viimase postitajaga igati nõus...aga see, et mõni eterniitkatus peab vett ( st. juhib vee majast kaugemale) ja teised mitte, sõltus suurel osal tegijate hoolikusest ja katusekaldest jne. Ma tean palju selliseid ka, mis ei taha hästi pidada. Õnneks kannatab vanemate ehitiste soojustus välja väiksemad tuisud ja tilkumised. Tubadeni ei pruugi vesi jõuda ja tegelikult probleemi nagu polegi, sest niiskus saab välja kuivada rahulikult.
Kui ehitada maja nii, et soojustatud eluruumid jäävad tuulduva vundamendi ja katuse vahele, siis suuremaid probleeme niiskusega nagu ei tulegi...

Tere. Täiendus eelkirjutatule. Kõik eterniitkatused lasevad vett läbi, iseküsimus kui palju ja milliste ilmastikutingimuste korral. Aga kuna vanasti kasutati laesoojustuseks vettsiduvat soojustust (saepuru), siis see väike ajutine kogus ehk 1% ei jõudnud tuppa. Ilmaolude paranedes see 1 % vett saepuru seest auras välja tekitamata probleemi. Kui nüüd saepuru asendada villaga, hakkavad koheselt ka need "mittetilkuvad" katused läbi jooksma. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Oponeerin. Ühtegi eelnimetatud katustest pole lubatud rajada ilma piisava kaldeta. Isegi bituumenrullmaterjali kasutades nõutakse kaldeid (põhjuseks- 0 kaldega tekib konstruktsiooni deformatsioonist negatiivne kalle.
Seega ühelgi katusel pole lubatud vee kogunemine (mis nõuab 100% veepidavust).
"Veepidavus" on siin muidugi ka selgelt määratlemata.
Vesi tuleks ikka pidama saada enne vahelage?
Ehk ei maksa alahinnata ka aluskatete vastupidavust (puudub otsene kokkupuude katusekattega ja UV mõju vähene)?
Saepuru asemel pööningul, arvaks heaks katusel täislaudise või alusplaadi kasutamist. Kuidas spetsid arvavad?