Ehitusfoorum

Sooviks täpsemat infot betoonpõranda kohta. Tegu suure toaga. Pinda kokku u 30 ruutu. Kui paks peaks olema valu all peno ja kui paks peaks olema betooni kiht? Soojustuseks tulevad torud kus voolab kuum vesi. Ei teagi nüüd kui paks teha valu. Oskab ka keegi öelda palju betooni kant maksta võib?

pilt:





http://s22.postimg.org/3l7viwdup/145345 ... 4347_n.jpg

Talad on nüüd eemaldatud. Piisab liiva tasandamisest? Või peab trampima ka või kuidagi muud moodi pressima vms.

Või oleks parem teha puidust põrand?

Kui ikka küttega põrand plaanis siis tee parem betoonist aga esmalt otsi üks ehitusinseneri taustaga inimene kes vaatab su reaalse olukorra üle ning annab nõu kuidas täpselt edasi minna.
Soojustust alla 150 mm. pigem ei plaaniks.

to:rokikas

Kuidas ja kui palju soojustada vundamenti seestpoolt enne betoonivalu?Mul projektis see tobe lint paksus 8mm.
Endale tundub kuidagi õhukese võitu,kas põranda küte ei hakka vundamenti soendama?

Tee täpselt nii nagu projektis kirjas on - see tobe lint seal omab otstarvet.Soojus tõuseb ikka ülespoole mitte ei ründa küljesuunas.Edu

Expert kirjutas:Soojus tõuseb ikka ülespoole mitte ei ründa küljesuunas.Edu

Kuule "spetsialist", tee omale kõigepealt selline elementaarne asi nagu soojuse liikumine tahketes kehades selgeks!

iseehitaja kirjutas:Kuidas ja kui palju soojustada vundamenti seestpoolt enne betoonivalu?Mul projektis see tobe lint paksus 8mm.
Endale tundub kuidagi õhukese võitu,kas põranda küte ei hakka vundamenti soendama?

Eks see nüüd sõltub täpsemast sõlme lahendusest ja tulevasest põrandakattest. 25 (50) mm. EPS-i ehk ikka sobiks sinna panna.

See "tobe lint" seal pole ilmselt projekteeritud mitte soojustuse otstarbeks.
See on deformatsioonilint. Toodetakse ja müüakse betoonivalu servalindi nime all.( Concrete edge of the tape - the concrete floor and wall insulation) Soojustusmaterjal soojustuse mõttes on arvatavasti projekteeritud teise konstruktsiooni ossa, omale kohale.

Jah selline lint projektis ongi.
Soojustatud on muidugi väljast vundment 50mm EPS perimeeter,muud nagu polegi.
Ma lihtsalt pelgan seda,et soojus hakkab kanduma põrandast vundamenti, võibolla see ongi OK!
Põranda katteks tuleb 100% põrandaplaat ja deformatsiooni vuugid on ka joonisel olemas, elutuba-köök 2 vuuki ja siis pika koridori veel 1vuuk, umbes 20m2 eraldatud selle lindiga
Ja ei ole ühtegi tutavat spetsi kaa kellel varukast kinni võtta ja kohale tassida...

Kui mingit niiskustehnilist vastustust sellele pole, siis pange see 50 mm eps sinna. Lõiga ülevalt nurk viltu maha ja ei jää plaadile ette ka.

Külmasilla vähendamise aspektist lähtuvalt oleks servalindi EPS plaadiribadega asendamine ilmselt pikemas perspektiivis kasutoov.
Oma kogemusest võin öelda, et see servalint materjalina on kokku surutav, näiteks 10 mm paksune lint on surutav 0...1mm peale.
Köetava betoonplaadi servalindi peaülesanne on võtta vastu deformatsioone ja plaadi soojuspaisumisest tekkida võivaid jõudusid ning vältida jõudude toimel tekkida võivaid pragusid.
Kaldun arvama, et olenevalt EPS plaatide tugevusklassist ei pruugi see materjal deformatsioonivuugina samaväärselt toimida. Võib juhtuda nii, et projekteerija on arvestanud "x" suuruste võimalike jõududega, aga ehitamisega projektis kõrvalekaldumisel ja ise muudatusi tehes võib heauskselt konstruktsiooni "parendades" see vastu võtta näiteks "x - y" suuruseid jõudusid. Ehitaja peab alati sellise stsenaariumiga arvestama. Pealegi, Ehitusseadus kohustab ehitamisel järgima projekti. Iseasi, kas üldse on, mida järgida.
Aga jah, praktikas olen näinud seal EPS plaatide jääkidest ribasid nii 25mm, kui 50mm.

vuuk kirjutas:Külmasilla vähendamise aspektist lähtuvalt oleks servalindi EPS plaadiribadega asendamine ilmselt pikemas perspektiivis kasutoov.
Oma kogemusest võin öelda, et see servalint materjalina on kokku surutav, näiteks 10 mm paksune lint on surutav 0...1mm peale.
Köetava betoonplaadi servalindi peaülesanne on võtta vastu deformatsioone ja plaadi soojuspaisumisest tekkida võivaid jõudusid ning vältida jõudude toimel tekkida võivaid pragusid.
Kaldun arvama, et olenevalt EPS plaatide tugevusklassist ei pruugi see materjal deformatsioonivuugina samaväärselt toimida. Võib juhtuda nii, et projekteerija on arvestanud "x" suuruste võimalike jõududega, aga ehitamisega projektis kõrvalekaldumisel ja ise muudatusi tehes võib heauskselt konstruktsiooni "parendades" see vastu võtta näiteks "x - y" suuruseid jõudusid. Ehitaja peab alati sellise stsenaariumiga arvestama. Pealegi, Ehitusseadus kohustab ehitamisel järgima projekti. Iseasi, kas üldse on, mida järgida.
Aga jah, praktikas olen näinud seal EPS plaatide jääkidest ribasid nii 25mm, kui 50mm.

Aga võib ju panna deformatsioonilindi + soojustus (EPS, SPU vms.)?

vuuk kirjutas:Köetava betoonplaadi servalindi peaülesanne on võtta vastu deformatsioone ja plaadi soojuspaisumisest tekkida võivaid jõudusid ning vältida jõudude toimel tekkida võivaid pragusid.
Kaldun arvama, et olenevalt EPS plaatide tugevusklassist ei pruugi see materjal deformatsioonivuugina samaväärselt toimida.

Nii sportlikust huvist ehk arvutad kui suur on näiteks 10 m. betoonpõranda joonpaisumine kui temperatuuride vahe on ~30 C. st. kui palju tõenäoliselt servalint sellise temperatuurivahega kokku surutakse.

Arvutusekohaselt peaks 10 m pikkune betoonplaat pikenema sel juhul ligi 4 mm.
5m pikkune plaat 2 mm.
Tõenäoliselt EPS kompenseerib sellisel määral betoonplaadi pikenemise napilt ära, aga ehitamisel on alati soovitav või isegi kohustuslik arvestada varuteguriga.

Ehk siis kummagil ruumi küljel surutakse EPS kokku 2(1) mm.
"Napilt" sisaldab ilmselt ikka väga suurt varutegurit.

rokikas kirjutas:Ehk siis kummagil ruumi küljel surutakse EPS kokku 2(1) mm.
"Napilt" sisaldab ilmselt ikka väga suurt varutegurit.

Võimalik.
Lisaks toimub ka betoneerimise käigus betooni surve mõjul mõningane materjali kokku surumine.

Huvitav kui suur võib olla sellise põrandabetooni (10 m.) mahukahanemine kuivades/kivistudes?

Rääkisin eile projekteerijaga ja selle tegelase vastus oli umbes selline: eks sa pead ise otsustama kas eps50 25mm või def.lint,
vastutad ju sina selle betooni valueest.
Kui küsisin soojustuse kohta siis vastas loomulikult on eps parem.

No võta siis kinni mis õige on???

Kas sa maksad talle ka raha või "naabrimehe humanitaarabiga" tegemist?

Ma pigem avaldaksin siinkohal projekteerijale tunnustust.
Ta vähemalt määras materjali, mis lisaks sellele on ka selleks konkreetseks otstarbeks tootja poolt toodetud ja ette nähtud.
Sirvin aastate jooksul paljusid eramute projekte läbi. Võib-olla eksin, aga hetkel tõesti ei meenu, et üheski oleks olnud teemakohane materjal kõnealuses sõlmes üldse ära määratud.
Tegelikkus kipub olema selline, et paljud analoogsed küsimused jäetakse projektide tasemel lihtsalt lahendamata.
Edasi sõltub juba tellija ja ehitaja teadmistest ja kogemustest missugune materjal, mil viisil ja kas üldse vajalikku asukohta paigaldatakse.

Kahjuks tõsi. Aga eps sobib igati selle serva tegemiseks. Sellise punktkoormuse võtab ilusti vastu. Võib ka eps 120 olla.