Ehitusfoorum

Kui palju on normaalne kipslae kõikumine?
Mitu mm, nii, et ka teravam silm seda ei tajuks ikka? Kõrgusel 2,65m.

krõõt kirjutas:Kui palju on normaalne kipslae kõikumine?

Normaalne on see kui kõikumist ei esinegi.

krõõt kirjutas: Mitu mm, nii, et ka teravam silm seda ei tajuks ikka? Kõrgusel 2,65m.

Soomlaste RYL (standard)järgi oli vist peale paigaldust, aga enne viimistlust lubatud +/- 3mm ja pärast viimistlust +/- 2mm. Mõõdetakse 2m latiga. Neid tolerantse ei summeerita ehk kui juhtub olema näiteks 7m pikk sein ja kõik + märgiga ei tohi olla ühes otsas 2650mm ja teises otsas on 2665mm. See on juba silma eristatav.
PS! Soomlaste RYL Eesti Vabariigis ei kehti ja siinkandis on standardiks hea ehitustava!

Kas RYL selle +/-3 mm lainepikkuse kohta ka midagi pajatab?

krõõt kirjutas:Kui palju on normaalne kipslae kõikumine?
Mitu mm, nii, et ka teravam silm seda ei tajuks ikka?

Mille külge kipsplaat kinnitatakse?

Tihtilugu on normaalsuse mõõduks ka rahakoti paksus, kuid kui näiteks kipsplaat läheks riputatud karkassi külge, siis kogu toa pikkuses ma eraisikust tellijana küll üle +/-1 mm lubama ei kipuks (kui tegija seda nõudmist paljuks juhtub pidama, siis on tegemist ilmselt nõrkade käeliste oskustega).

madis64 kirjutas:Tihtilugu on normaalsuse mõõduks ka rahakoti paksus, kuid kui näiteks kipsplaat läheks riputatud karkassi külge, siis kogu toa pikkuses ma eraisikust tellijana küll üle +/-1 mm lubama ei kipuks

Kui nüüd kõrvale jätta "näete ma suudan selle eest maksta" siis miks seda +/-1 mm. vaja on?

madis64 kirjutas:Kas RYL selle +/-3 mm lainepikkuse kohta ka midagi pajatab?

Leidsin lagede tolerantsid, aga lainepikkuste kohta pole seal sõnagi.
Tabel 72:T2. Pahteldatud lae tasasus
_____________________________________________________________
Mõõtepikkus, mm Suurim lubatud hälve, mm
Klass 1 Klass 2
_____________________________________________________________
Lae tasasus 2000 ±3 ±5
Pahteldatud lagi,
kui see piirneb
teiste ehitisosade
või pindadega 2000 ±2 ±4
______________________________________________________________


Veel on seal kirjutatud sedasi

Nõuded
Arvestades tabelites 72:T1 ja 72:T2 esitatud tasasusnõudeid ning aluse
tarindust, peab pahteldatud pind olema selline, et ruumi eesmärgikohastes
kasutustingimustes ei ole viimistlusjäljed häirivalt märgatavad.
Valmis pahteldus peab kahjustumatult vastu pidama kasutusest ja
viimistlusest põhjustatud koormustele.
Tapeeditavatel või värvitavatel pindadel ei tohi olla viimistlemist takistavaid
mulle, kriimustusi või pahtellabida jälgi.

UD-28 + hoidelatid CD-60/27. Viimased on kinnitatud distantsklambrite CD-14 abil laeroovi külge.

madis64 kirjutas:Tihtilugu on normaalsuse mõõduks ka rahakoti paksus, kuid kui näiteks kipsplaat läheks riputatud karkassi külge, siis kogu toa pikkuses ma eraisikust tellijana küll üle +/-1 mm lubama ei kipuks (kui tegija seda nõudmist paljuks juhtub pidama, siis on tegemist ilmselt nõrkade käeliste oskustega).

Huvitav oleks teada, milline saab olema see täppisriist, millega mõõdetakse 1mm hälvet? Ka kvaliteetlaseritel on minu teada mingi lubatud mõõtehälve.

rokikas kirjutas:Kui nüüd kõrvale jätta "näete ma suudan selle eest maksta" siis miks seda +/-1 mm. vaja on?

Muide Madisel oleks tellijana isegi nagu õigus nõuda seda +/-1mm. Räägin ära ühe oma kogemuse- ühel objektil oli minu teha suurem kompleksviimistlus koos lae ehitusega. Oli seinaorv, kuhu pidi tulema riidekapp, aga nii, et lagi jooksis kapi sisse. Kõik nagu korras, aga kui tuldi kapiuksi ette paigaldama, siis miskit oli nagu mäda. Hakkasime tellijaga koos kontollima minu tööd, kõik lubatud toleratsi piires, lae parempoolne osa jooksid täpselt 2mm loodist ülespoole. Panime siis loodi põrandale ja põrandaplaatijal samuti tolerantsi piires, 2mm loodist väljas, ainult tal jooksis see 2mm vastupidises suunas minu hälbest. Kui kapiuks ees, siis tulemus jäi häirima, aga kuidagi saime korda.

Urmas kirjutas:Huvitav oleks teada, milline saab olema see täppisriist, millega mõõdetakse 1mm hälvet? Ka kvaliteetlaseritel on minu teada mingi lubatud mõõtehälve.

Äärmiste profiilide vahele pingule tõmmatud nöör on selle mõõteriista nimi. Laseri hälve ei puutu hetkel nii asjasse, kuna see on vist ikka kiire horisontaalsuse, mitte tasapinnalisuse kohta antud.

Tehnoloogia aga selline, et tõstad kõik profiilid nõutud tasemest ülespoole, pingutad nööri loodipaigaldatud servaprofiilide vahel ära ja lased riputitest ülejäänud profiilid nöörini alla. Kui tahad hästi teha ja vältida nööri väljapainutamist mõne ekslikult liiga alla lastud profiili tõttu, kasuta nöri distantsileseadmiseks kolme ühepaksust vineeritükki (kaks servaprofiilde ja nööri vahele, ühega sätid ülejäänuid paika).

rokikas kirjutas:Kui nüüd kõrvale jätta "näete ma suudan selle eest maksta" siis miks seda +/-1 mm. vaja on?

Et lagi normaalne välja näeks (6 mm ebatasasust 2 meetri peale peaks suhteliselt rõve vaatepilt olema), et kardinakarniisi oleks võimalik lakke normaalselt kinnitada, et mingi kapi servalauda, mis lae ja kapi vahelise pilu kinni katab, ei peaks hööveldama hakkama, et minu vaevaga väljateenitud raha läheks oma ala meistrile, mitte soss-sepale

madis64 kirjutas:Laseri hälve ei puutu hetkel nii asjasse, kuna see on vist ikka kiire horisontaalsuse, mitte tasapinnalisuse kohta antud.

Kuna jutt oli kogu toa pikkusest siis laseri võimalik (lubatud) hälve ikka oluline ju!

madis64 kirjutas:Tehnoloogia aga selline....

Sinu kurvastuseks peab nentima et seda juhendit järgides ei saa lage mille kõikumine vaid +/-1 mm.
Nööri sobivalt seadmiseks on kaubandusvõrgust saadaval spetsiaalsed klambrid! Aga saab loomulikult hädapärast ka nii.

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas:Laseri hälve ei puutu hetkel nii asjasse, kuna see on vist ikka kiire horisontaalsuse, mitte tasapinnalisuse kohta antud.

Kuna jutt oli kogu toa pikkusest siis laseri võimalik (lubatud) hälve ikka oluline ju!

Minu vastuste kontekstis ei ole, kuna laseri hälve käib laserkiire sihi rõhtsuunalisuse kohta (parandage mind kui ma eksin), mitte laserkiire kõveruse kohta. Lae loodisoleku kohta pole ma aga siin teemas midagi väitnud, kogu minu jutt on lae tasapinnalisusest

http://www.emachineshop.com/machine-sho ... ge591.html

käinud.

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas:Tehnoloogia aga selline....

Sinu kurvastuseks peab nentima et seda juhendit järgides ei saa lage mille kõikumine vaid +/-1 mm.

Miks ei saa?

Aga kui palju/vähe siis saab?

Kui tolerants +/-1 mm ühe ruumi kohta seada omaette eesmärgiks, siis on see võimalik väiksemate pindade puhul. Mida väiksema ruumiga tegu seda lihtsamalt on see saavutatav. Väga suurte lagede puhul saab probleemiks see, et isegi kaasaegsete väga heade mõõduvahenditega pole töö teostajal ega ka üle mõõtjal võimalik seda +/-1 mm tolerantsi kindlaks määrata.
Käsitööna ehitatav lagi pole detail, mille täpsuse saab arvutis määrata ja supleriga või mikromeetriga üle mõõta.
Osalt sellepärast ongi välja töötatud RYL jt analoogsed kvaliteedi normide kogumikud, et kaitsta ehitajat ja ühtlasi tellijat, seades ette piirid, millest töid teostades lähtuda ja kontrolli teostada.
Arvan, et RYL normidest täpsemini võib ju teha, aga see tähendab madalamat tootlikust, kuna täpsem töö võtab rohkem aega ja ressurssi.
Samas alati ei ole täpsemal tööl mõtet. Kusagil on piir, millest alates silm ilma abivahenditeta hälbeid ei näe. Ehkki jah, inimeste silmade treenitus võib olla erinev.

vuuk kirjutas:Kui tolerants +/-1 mm ühe ruumi kohta seada omaette eesmärgiks, siis on see võimalik väiksemate pindade puhul. Mida väiksema ruumiga tegu seda lihtsamalt on see saavutatav. Väga suurte lagede puhul saab probleemiks see, et isegi kaasaegsete väga heade mõõduvahenditega pole töö teostajal ega ka üle mõõtjal võimalik seda +/-1 mm tolerantsi kindlaks määrata

Oma postituses rõhutasin enda kui eratellija positsiooni, nii et kaubanduskeskuste parklad ja muud ärihooned võib vist sellest teemast välja jätta (vaevalt ka teemaalgataja pilvelõhkuja lagede hanke jaoks siit abi otsib). Nii et jutt näib ikka käivat ca 20 ruutmeetri piiresse jäävatest "toalagedest".

Ja küsimus on ju tegelikult väga lihtne - kui paks plaat võib mahtuda lae ja sellele toetatud 2-meetrise rihtlati vahele, ilma et tellijal tekiks õigust nõuda kogu töö ümbertegemist. Minu isiklikul hinnangul on 6 mm täiesti välistatud, 4 mm on aktsepteeritav "säästuprojektide" puhul, normaalse maksevõimega tellija puhul peab see number olema väiksem.

Härrad ehitajad - mida teie omalt poolt tegijana kvaliteeditasemena välja käia julgete?

madis64 kirjutas:

vuuk kirjutas:Kui tolerants +/-1 mm ühe ruumi kohta seada omaette eesmärgiks, siis on see võimalik väiksemate pindade puhul. Mida väiksema ruumiga tegu seda lihtsamalt on see saavutatav. Väga suurte lagede puhul saab probleemiks see, et isegi kaasaegsete väga heade mõõduvahenditega pole töö teostajal ega ka üle mõõtjal võimalik seda +/-1 mm tolerantsi kindlaks määrata

Oma postituses rõhutasin enda kui eratellija positsiooni, nii et kaubanduskeskuste parklad ja muud ärihooned võib vist sellest teemast välja jätta (vaevalt ka teemaalgataja pilvelõhkuja lagede hanke jaoks siit abi otsib). Nii et jutt näib ikka käivat ca 20 ruutmeetri piiresse jäävatest "toalagedest".

Ja küsimus on ju tegelikult väga lihtne - kui paks plaat võib mahtuda lae ja sellele toetatud 2-meetrise rihtlati vahele, ilma et tellijal tekiks õigust nõuda kogu töö ümbertegemist. Minu isiklikul hinnangul on 6 mm täiesti välistatud, 4 mm on aktsepteeritav "säästuprojektide" puhul, normaalse maksevõimega tellija puhul peab see number olema väiksem.

Härrad ehitajad - mida teie omalt poolt tegijana kvaliteeditasemena välja käia julgete?

Vähe mõttetu pole rääkida asjadest millest midagi ei tea ? Ilmselt Te pole selles tellija funktsioonis olnud või pole pahteldatud laele latti peale visanud. Mingi 1mm sisse jäämine on VÕIMATU. Minge pange see 2m latt kuhugi kipsplaadi otsavuugile laes ja võite südamerahuga mõlemasse lati otsa 2mm klotsi alla toppida. Pane latt algusega hajutuse juurde ja võd ka 20mm klotsi teise otsa toppida, Isegi kipsplaat tuleb tehasest suurema tolerantsiga, rääkimata metallkarkassist ja riputuskinnitustest. Kokkuvõttes on lõpptulemus kõigi nende asjade summa ja suhteliselt määramatu number. Selleks ka ryl standardid ja kohati on need tõeliselt karmid.

Tegelikus elus lainetab uus paneelelamu lagi 4mm nagu nalja ja mitte keegi ei pildista seda ära.
Eesti ehitusmaastikul on Ryl nagu A ja O, sealt leiad ka lubatud kõrvalekalded. Need on ka eelnevalt välja toodud.

fgh,
misasi see "hajutus" on?

Mulle meeldib kasutaja Urmase postituste lõpus asuv signatuur; "Nõudke kvaliteeti, aga olge valmis selle eest ka maksma!"
Sellega on sisuliselt kõik õeldud.
Arvan, et kui see nn. normaalse maksevõimega tellija püstitab eesmärgiks 0 tolerantsi, siis olen veendunud, et kuuldes aega ja numbreid mis tuleb selle eest välja käia muudab kiirelt oma tõekspidamisi, kvaliteet asendub kvantiteediga, mis muidugi ei tähenda, et puuduks üksikuid erandeid.

madis64 kirjutas: Minu isiklikul hinnangul on 6 mm täiesti välistatud, 4 mm on aktsepteeritav "säästuprojektide" puhul, normaalse maksevõimega tellija puhul peab see number olema väiksem.
Härrad ehitajad - mida teie omalt poolt tegijana kvaliteeditasemena välja käia julgete?

Madise intrigeeriv küsimus on vähe kohatu, kuna meediast saab iga päev lugeda sellest kui madala tootlikusega ja aeglased on ew. töölisklass.
Aga tundub, et läheb võistupakkumiseks ja iga ehitaja saab siin anonüümselt kiita kui sirget lage on ta suuteline rajama, oleks tore kui sinna juurde lisaksite m2 bruto hinna, see lisaks kohe kindlasti õli tulle ja teemat jaguks kevadeni vbl. ka tööd.

aju kirjutas: misasi see "hajutus" on?

Kui maaler teibib kipsplaadi otsavuugid/lõigatud vuugid siis tekib sinna "mägi" (pahtel+teip+pahtel). See tulebki hajutada.

maik kirjutas:...ja iga ehitaja saab siin anonüümselt kiita kui sirget lage on ta suuteline rajama, oleks tore kui sinna juurde lisaksite m2 bruto hinna, see lisaks kohe kindlasti õli tulle ja teemat jaguks kevadeni vbl. ka tööd.

Kui oma võimeid mitteanonüümselt väljendada, siis ehk oleks see töö leidmisel abiks

fgh kirjutas:Mingi 1mm sisse jäämine on VÕIMATU.

+/-1 annab kokku 2 mm

fgh kirjutas:Pane latt algusega hajutuse juurde ja võd ka 20mm klotsi teise otsa toppida,

Iga asja võib üldiselt teha vähemalt kahel moel - õigesti ja valesti . Kui meie riigis lagede kontrollimise metoodikaid avaldatud kujul ei leidu, tasub uurida, kuidas arenenumad riigid sellises olukorras käituvad - näiteks nii:


Igal juhul on kõige kasulikum kasutatavas metoodikas enne tööde alustamist tellijaga kokku leppida (ja tegijale on kasulik oma versioon lepingu lisana tellijale ette anda).

Puidust lihttala on eramutes sagedamini esinev lagede kandev element.
Talade projekteerimisel lähtutakse kahest aspektist:
1. Kandevõime tagamine. Kandepiirseisundi kontrollimisega garanteeritakse, et planeeritud koormuste puhul ei toimuks purunemist.
2. Etteantud piirides kasutuspiirseisundi kontroll.

Talale mõjuvad koormused on kahte tüüpi:
1. Omakaalu koormus, mis tekib konstruktsioonist endast.
2. Kasuskoormus, mis võtab arvesse inimeste elutegevusest korrusvahelaele tekkivad koormused, olmekoormused (näiteks mööbel jms.) või kui laetaladele toetub läbi toolvärkide ja toepostide katus, siis lume ja tuule koormuse.
Ehitusseadusega on kasuskoormused ette määratud ja eluruumides on laetaladele see üldiselt lae pinnale jaotatuna 200kg/m2-le.
Lisaks võetakse arvesse võimalikke koormuste kõrvalakaldumisi, mistõttu tugevusarvutustes korrutatakse tulemus läbi varuteguritega, mis tavalises arvutusolukorras 1,2 ja muutuvatel koormustel 1,5.
Kasutuspiirseisundi kontroll käsitleb visuaalset poolt ehk välimuse säilimist, mida mõjutab talade läbi vajumine, siirded või deformatsioonid. Eluruumides on kokkuleppeliselt läbi vajumise piiriks ava pikkuse suhe L/300. Ehk kui meil on tegemist 6 m avaga, siis on lubatud sellele läbivajumine 20 mm.

Küsin siinkohal teema jätkuks, et mis jääb järele töömehe poolt teostatud +/-1 mm lae tolerantsist, kui näiteks 6 m lagi võib kasutamisperioodi jooksul vastavalt normile kuni 20 mm kõveraks vajuda?

vuuk kirjutas:Puidust lihttala on eramutes sagedamini esinev lagede kandev element.
Talade projekteerimisel lähtutakse kahest aspektist:
1. Kandevõime tagamine. Kandepiirseisundi kontrollimisega garanteeritakse, et planeeritud koormuste puhul ei toimuks purunemist.
2. Etteantud piirides kasutuspiirseisundi kontroll.

Talale mõjuvad koormused on kahte tüüpi:
1. Omakaalu koormus, mis tekib konstruktsioonist endast.
2. Kasuskoormus, mis võtab arvesse inimeste elutegevusest korrusvahelaele tekkivad koormused, olmekoormused (näiteks mööbel jms.) või kui laetaladele toetub läbi toolvärkide ja toepostide katus, siis lume ja tuule koormuse.
Ehitusseadusega on kasuskoormused ette määratud ja eluruumides on laetaladele see üldiselt lae pinnale jaotatuna 200kg/m2-le.
Lisaks võetakse arvesse võimalikke koormuste kõrvalakaldumisi, mistõttu tugevusarvutustes korrutatakse tulemus läbi varuteguritega, mis tavalises arvutusolukorras 1,2 ja muutuvatel koormustel 1,5.
Kasutuspiirseisundi kontroll käsitleb visuaalset poolt ehk välimuse säilimist, mida mõjutab talade läbi vajumine, siirded või deformatsioonid. Eluruumides on kokkuleppeliselt läbi vajumise piiriks ava pikkuse suhe L/300. Ehk kui meil on tegemist 6 m avaga, siis on lubatud sellele läbivajumine 20 mm.

Küsin siinkohal teema jätkuks, et mis jääb järele töömehe poolt teostatud +/-1 mm lae tolerantsist, kui näiteks 6 m lagi võib kasutamisperioodi jooksul vastavalt normile kuni 20 mm kõveraks vajuda?

Sellisel juhul on ka praod garanteeritud.