Ehitusfoorum

Xender kirjutas: ↑29 Mai 2022, 16:13
Kui elektri KW on 30 senti + muud tasud, hakkab saadava sooja KW hind juba ebamõistlikuks muutuma.

Nendel on lülitid küljes, saab ka välja lülitada. Aga tead mõnda teist lahendust mis mingitki COP kordajat pakuks?

Kui on 32 senti + , siis on cop 2 ikka 16 senti mis iseenesest praegu EE 60 kuuse lepingu parim kwh hind koos käibemaksuga.

Ma ei vaidle vastu, et ebamõistlik kulu jne , aga see mis see talv ja edasi tuleb ja midagi mis võimaldab selle isegi jagada 2x ongi juba paljudele vaesuse piiril variant.

Urmas kirjutas: ↑29 Mai 2022, 17:35 ... Kuulsin küla pealt Ulli-Greta räägitut, et paari aasta pärast saame meie laiuskraadidel kaks banaanisaaki aastas ja praegused külmalained talvel on mööduv nähtus. Ja Ulli-Gretat ma usun, sest ta on nii tark, et tal ei olnud vajadust reedeti käia isegi koolis, vaid hängis niisama kusagil trepi peal ja pajatas möödakäijatele tarka juttu.

Uuri, et mida kuulukse sooja suve kohta?
Täna öösel oli mul väljas ainult +2C ja põhjamaised roosid, mis peaksid juba õitsema, alles loovad lehti.

Muide, kas sellist ÕSP -i mudelit on, mis õhule lisaks samal ajal ka tarbevett soojendab?

õhk-vesi SP hulgas pea kõik

Kalvis kirjutas: ↑18 Juul 2022, 08:25 õhk-vesi SP hulgas pea kõik

Mõtlesin sellist kombot, mille siseelement on nagu ÕÕ oma ja lisaks eraldi kast millest sooja tarbevett saab. Ehk puhurile lisaks saab ka elektriboiler asendatud ÕV abil.

Ei tea sellist.
Kui soojuspumbal on õues kompressor mis annab soojusvõimsust nt 7 kW siis lisades külmaaine/vesi soojusvaheti peaks see olema suuteline vähemalt sama võimsuse vastu võtma. Ehk selle massinaga saaks siis juba ka toa radikate või põrandaküttega soojaks. See on siis õhk-vesi soojuspump.
Lisaks peaks olema ka tarbevee paak kuhu sooja vett varuda.

Idee tasandil võib muidugi palju huvitavat välja mõelda kuid teostus osutub pea võimatuks. Soojuspumpa juhib protsessor ja tootja hoolitseb selle eest et sinna midagi kummalist ise juurde ehitada ei saaks.

Võimalik lahendus on osta ikkagi õhk-vesi pump ja osta ventilaatoriga õhk-vesi soojusvaheti juurde. Paraku on see kõikidest ideedest kallim.

Tervist.

8 korteriga, kahekorruseline elumaja. Kas on olemas ka selliseid õhk-õhk variante, kus näiteks 1 või 2 võimsamat välisosa ja siis nende järgi saaks ühendada 8 siseosa?

Teine osa on muidugi erinevate siseosade kaugus välisosast, aga esialgu pakub huvi esimene küsimus.

rosco kirjutas: ↑17 Okt 2022, 10:28 Tervist.

8 korteriga, kahekorruseline elumaja. Kas on olemas ka selliseid õhk-õhk variante, kus näiteks 1 või 2 võimsamat välisosa ja siis nende järgi saaks ühendada 8 siseosa?

Teine osa on muidugi erinevate siseosade kaugus välisosast, aga esialgu pakub huvi esimene küsimus.

On küll. Selle asja nimi on VRF.
Tuleks aga arvestada et VRF on juba selline "profi" tehnika et hinnad veidi teised kui lihtsalt 8 soodsalt saadud soojuspumbal.
Kui majas on radiaatorid siis saab õhk-vesi soojuspumbaga kütta ja ei pea vasktorusid mööda maja vedama.

Coolhouse kirjutas: ↑17 Okt 2022, 11:02

rosco kirjutas: ↑17 Okt 2022, 10:28 Tervist.

8 korteriga, kahekorruseline elumaja. Kas on olemas ka selliseid õhk-õhk variante, kus näiteks 1 või 2 võimsamat välisosa ja siis nende järgi saaks ühendada 8 siseosa?

Teine osa on muidugi erinevate siseosade kaugus välisosast, aga esialgu pakub huvi esimene küsimus.

On küll. Selle asja nimi on VRF.
Tuleks aga arvestada et VRF on juba selline "profi" tehnika et hinnad veidi teised kui lihtsalt 8 soodsalt saadud soojuspumbal.
Kui majas on radiaatorid siis saab õhk-vesi soojuspumbaga kütta ja ei pea vasktorusid mööda maja vedama.

Majas ainult ahjuküte ja siis vastavalt vajadusele el radikad. Õhk-vesi oli tegelikult plaanis, aga järsku hakkas nutt pihta kui kallis oleks olnud radikate vedamine või põrandasse panek. ÕV oleks läinud ühistu arvele, aga korteri sisene igaühe enda teema, kuna 2 korterit ei soovi. Nüüd käidi välja selline mõte, aga kuna ise pole kursis, siis üritangi harida end võimalustest ja hindadest. Kuna miljööväärtuslikus alas, siis 1 või 2 välisosa oleks ka ilusam, kui 8 eraldi kompressorit.

Küttesüsteem on ühistu ühisomand. Seega oleks mõistlik teha küttele projekt ja paigaldada radikad ning põrandaküte.
Kui 2 ei soovi siis paraku on see vaid nende arvamus.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus.
§ 39. Kaasomandi eseme ajakohastamine
Kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.

PS: Küttepuid tuleb endal osta. Kui pensionäril puuduvad piisavad vahendid kütte eest tasumiseks siis võib taotleda toetust kohalikust omavalitsusest ning osa küttearvetest hüvitatakse. Selleks on vajalik korrektne arve ehk nt elektriarve või ühistu arve kütte eest. Seega on võimalus et kahe keelduja tegevus pole kuigi mõtestatud. Seda toetuse võimalust saavad nad omavalitsusest küsida. Kas toetatakse ka sunniviisilist kütte ehitust, seda ma ei tea.
( pigem on ikka kogu küsimus rahas, mitte soojuspumba valikus).

rosco kirjutas: ↑17 Okt 2022, 10:28 Tervist.

8 korteriga, kahekorruseline elumaja. Kas on olemas ka selliseid õhk-õhk variante, kus näiteks 1 või 2 võimsamat välisosa ja siis nende järgi saaks ühendada 8 siseosa?

Teine osa on muidugi erinevate siseosade kaugus välisosast, aga esialgu pakub huvi esimene küsimus.

On. Aga jällegi - hinnad. Üldiselt on kõige soodsam osta 8 monosplit õhk-õhk pumpa. Las iga korter paigaldab omale sellise nagu tahab.

Kas keegi teab, mis tingimustel Gree Amber Nordic pumbad välisosa elektrikütte sisse lülitavad?

Tere!

Otsin katusekorruse kütmise vöimalusi. Pindala 50 m2, kaldseinad, vintskapid, 2 tuba, trepikoda. Ahjusid pliite ei ole. Oskab keegi öelda, tänapäevase pumba kahe sise osaga elektri kulu kuus. Või on tõesti odavam panna elektri radiaatorid. Ma mõtlen siin ülalpidamise kulusid. Õhk pumba pakkujad võivad kirjutada ka ottokeskula@mail.ee.

Tänan.

Elektrikulu sõltub EELKÕIGE ikkagi läbi piirete kaduva soojuse hulgast.

Võta, kasvõi laena kuskilt tavaline elektriküttekeha(d) ja hoia mõnda aega sellega ruumides soovitud temperatuuri.
Mõõda ära elektrikulu. Välistemperatuur oleks ka abiks selle aja jooksul üles märkida, või saad ilmateenistusest vaadata.
Sama välistemperatuuri juures on õhkpumba elektrikulu ca kaks korda väiksem. Külmema ilmaga on vahe väiksem, soojema ilmaga suurem. +10 juures võid saada kolmekordse kokkuhoiu, -20 juures ei saa suurt midagi.

Valik on suht lihtne - kas soojuspump või elektriradiaatorid. seejuures soojuspump on alati soodsama küttekuluga kui elektriradiaatorid, et pikemas plaanis igal juhul soojuspump - mõlemal juhul on sama küttekulu aga erinev elektriarve. Soojuspumbal tuleb siiski alguses papp välja köhida aga võrreldes elektriradiaatoritega teenid juba 3 aastaga raha tagasi.

Kas õhksoojuspump tarbib siis väljalülitatud asendis ka elektrit? Miski välisosa soojendus?

Ikka jah, aga kui palju ja mis tingimustel, sõltub pumbast. Ilmselt on mingi soojendus kompressoril (kuulda on, et kerge pinin on välisosas, kui temperatuur õues läheneb nullile mu pumbal isegi kui puldist on välja lükatud pump). Lisaks siis kaablid, et sulatusvesi jookseks välja. Ägedamal pumbal vast lükkab kaabli taha ainult siis, kui sulatab, mitteägedamal vast tiksub pidevalt...

keemik kirjutas: ↑03 Dets 2022, 11:03 Ikka jah, aga kui palju ja mis tingimustel, sõltub pumbast. Ilmselt on mingi soojendus kompressoril (kuulda on, et kerge pinin on välisosas, kui temperatuur õues läheneb nullile mu pumbal isegi kui puldist on välja lükatud pump). Lisaks siis kaablid, et sulatusvesi jookseks välja. Ägedamal pumbal vast lükkab kaabli taha ainult siis, kui sulatab, mitteägedamal vast tiksub pidevalt...

Selge pilt siis... mul ühes tühjas korteris oli suvekuudel ja sügisel tarbimine igapäevaselt null ja avastasin, et nüüd külmemal aastaajal on seal äkitselt miskit tarbima hakanud. Ja seal ongi ainult õhksoojuspump vooluvõrku ühendatud.

Järelikult mu Toshiba pumba välisosa soojendus tarib ööpäevas 2-3 kWh (kõigub siis ilmselt vastavalt õhutemperatuurile õues). Universaalteenusega maksab see mulle 0.5 -0.6 eur ööpäevas. Seda siis puldist väljalülitatud asendis.

SGH kirjutas: ↑03 Dets 2022, 09:39Kas õhksoojuspump tarbib siis väljalülitatud asendis ka elektrit

Kui on puldist välja lülitatud, st ooteasendis, siis kindlasti.

Selline küsimus, et kui soojuspump puldist välja lülitada (või lülitab taimer) sellel ajal, kui see parasjagu sulatab välisosa ja siseosa nö puhkab? Peaks seda vältima või ei ole vahet?

oma asjad teeb ta ikka lõpuni, kui just kablat läbi ei raiu

Küülaline kirjutas: ↑10 Dets 2022, 11:40 Selline küsimus, et kui soojuspump puldist välja lülitada (või lülitab taimer) sellel ajal, kui see parasjagu sulatab välisosa ja siseosa nö puhkab? Peaks seda vältima või ei ole vahet?

Juhul kui sulatab
1.kui SP puldist välja lülitada, siis oma sulatustsükli peaks ta lõpuni tegema
2.kui taimer lükkab SP välja, siis loomulikult sulatustsükkel katkeb

See selleks, aga mul on ka Toshiba ÕSP ja ma panin talle vahele pistikupessa mõõteriista (voolumõõtja)
ja täheldasin huvitavat asja (kui SP on puldist välja lülitatud), teatud välistemperatuurist alates sügisel ja talvel tarbitava võimsuse näit on ca 100 W, see teeb 2,4 kWh tarbetut el. energia kulu ööpäevas Sulatuskaabel on siis võimsusega 100 W ja koguaeg järel? Minu arust jube kahjulik värk.
Kolm aastat tagasi ostetud ja ei kuulugi n.ö. ägedamate hulka.
Seepärast talvel kütan maja ahjuga ja võtan SP toite pistikupesast välja.

Sai soetatud garaaz kus õhksoojuspumpa sise ja välisosa vaheline kaugus on ~14m. Enamus toru jookseb välisseinal ja külma katuse all. Toru on isoleeritud vasktoru nagu ikka aga kas seda peaks nö eraldi veel soojustama millegagi? Jahtub see selle vahemaaga maha? Tundub, et külmema ilmaga ei anna niipalju sooja kui muidu.

võib mingi kasti ümber jah teha, et külm sooja ära ei veaks, kuigi siis peaks kasti sisse vist aurutõkke ka juba lisama