Korteri soojustamine seest poolt

kuidas soojustada oma elamist
Kuido
külaline

Korteri soojustamine seest poolt

Lugemata postitus Postitas Kuido »

Otsasein soojustatud 50 mm penoplastiga + kipsplaat. Tahaks teada, kas see sobib sinna või oleks parem panna vill.
Andke abi.
copper
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 193
Liitunud: 02 Dets 2006, 18:29
Asukoht: Tartu

Lugemata postitus Postitas copper »

Seina pane ikka vill
külaline2
külaline

Lugemata postitus Postitas külaline2 »

peno paremgi kui vill aga praod vahuga kinni lasta, on korraga ka mingilmääral aurutõke. üleüldse seest soojustamine vale aga tehakse ikkagi massiliselt
Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4226
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 81 korda
On tänatud: 76 korda

Lugemata postitus Postitas Hiid »

külaline2 kirjutas:peno paremgi kui vill aga praod vahuga kinni lasta, on korraga ka mingilmääral aurutõke.
see on küll hundi jutt :roll:
külaline2
külaline

Lugemata postitus Postitas külaline2 »

paku õigem välja, mis niisama passid
Kasutaja avatar
Hiid
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4226
Liitunud: 30 Jaan 2005, 12:46
Asukoht: Tartu
On tänanud: 81 korda
On tänatud: 76 korda

Lugemata postitus Postitas Hiid »

no jutt jutu pärast ei ole ka mõtet lobiseda.
see on selge, et peno ei ole aurutõkkeks.
ise paneksin ka peno, kui midagi soojustaks. sellepärast et ta on tuultpidavam, kui vill.
Seestpoolt ei soojustaks üldse. :idea:
ehitusmees
külaline

Lugemata postitus Postitas ehitusmees »

pane 50 mm peno ikka. paljud teevad sellise vea et kui panevad peno ludise või kipsi alla siis lihtsalt viskavad seina ja mõtlevad et ongi kõik.
tegelt tuleks karkass teha, siis peno sinna vahele panna ja oleks hea kui laseksid mõne kipsikruviga seina ikka kinna kah. siis absoluutselt kõik vahed mis tekkisid vahtu täis lasta. Mina isiklikult soovitaks sulle seina ikka peno panna. Villaga soojustatakse katuseid, lagesid ja põrandaid. peno on seina jaoks ikka valmistatud
külaline2
külaline

Lugemata postitus Postitas külaline2 »

tuult seal otsaseinas vaevalt liigub aga seest soojustamine küll vale aga üpris levinud ka mitte ainult isetegevuse korras. Olemasolev seinakonstruktsioon teadmata, seepärast küsimus, kui tervislik see soojustamine seinale on.
Kasutaja avatar
zet
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 22
Liitunud: 23 Okt 2006, 10:10
Asukoht: Tallinn

Lugemata postitus Postitas zet »

Nagu ma aru saan siis sa tahad oma korterit soojustada seestpool mingit osaseina. Teiseks küsiks et mis materjalist korteriga tegu on ?? Ja siis see veel kui sa soojustad oma korteri seest poolt siis sa suurel tõenäosusel teed karuteene oma naaber korterittele(st nii üleval pool kui ka all pool olevatele) nii et võiks suht julgelt väita et paari aasta pärast nende korterite nurgad hallitavad.
Igast olukorrast on väljapääs, vahest isegi mitu!!
Kasutaja avatar
Chef
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 530
Liitunud: 22 Juun 2006, 11:27
On tänatud: 7 korda

Lugemata postitus Postitas Chef »

ehitusmees kirjutas:Villaga soojustatakse katuseid, lagesid ja põrandaid. peno on seina jaoks ikka valmistatud
kui juba "ehitusmees" selliseid tarkusepärleid jagab, siis mis meil lihtsurelikel enam öelda on.
polüstüreenid on erinevate mahukaaludega, nendest lähtuvalt ka kasutuskohad. põranda alla vill? võib-olla ainult puittaladel alt tuulduvale põrandale. betooni alla ainult õhuke jäik villaplaat, mille eesmärk on summutada sammumüra, aga mitte soojustada. isegi villamüüjad pole nii naiivsed, et reklaamida villa betoonpõranda soojustuseks. isoveril on selle tarbeks styrofoam. polüstüreenmaterjalid on kohe seina jaoks valmistatud? siin tuleb nentida, et EPSi müüjad teevad lahjat reklaami.

teemaalgatajale niipalju, et kunagi arvutasin välja, et kui paneelkorterelamut üldse seestpoolt soojustada, siis 50mm on maksimaalne, mida konstruktori käsiraamat soovitab. polüstüreeni kohta kriitika on natuke alusetu, sõltub jällegi mahukaalust, antud kontekstis suurem oleks parem, sest siis on alust arvata, et polüstüreeni auruläbilaskvus on väiksem kui (eeldataval) paneelseinal ja klassikaline fassaaditeooria jääb paika. villa puhul peab seespool kipsi all kindlasti ehituspaber olema, et villaosised sissehingatavasse õhku ei satuks.
ehitusmees
külaline

Lugemata postitus Postitas ehitusmees »

Mille jaoks peno siis mõeldud on. Kas sa tahad öelda et sa paneks peno põranda alla , ma ei usu hästi, kõigil inimestel vast ei ole betoonpõrandad .See on mõeldud ikkagi seina soojustamiseks. OK sellega ma olen nõus et seestpoolt ei soojustada aga kui inimene juba tahab soojustada siis mina soovitan ikka penoga ( või vahtpolüstorooliga nagu meie chefid siin räägivad )
Kasutaja avatar
Chef
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 530
Liitunud: 22 Juun 2006, 11:27
On tänatud: 7 korda

Lugemata postitus Postitas Chef »

tundub, et "ehitusmees" on nii kindel endas, siis kuulaks huviga argumente. et siis miks just "peno" seina ja vill põranda alla?
eeldatavasti tuginevad su argumendid "naabri villu" soovitustele, meeste "saunajutule" ja veel sellele, et peale esimest töönädalat ehitusel - ausõna, ise nägin. soojustuse valik sõltub taustsüsteemist ning otsustavaks saab ehitusfüüsika ja esitatud nõuded sh. soojajuhtivus, auru läbilaskvus, keskkonna niiskus, tulekindlus jms.
ja tekitada sinus usku panema polüstüreeni põranda alla, vaata thermisoli kodulehte - seal on tootenimetusekski määratud põranda eps.
Viimati muutis Chef, 07 Dets 2006, 14:40, muudetud 2 korda kokku.
külaline2
külaline

Lugemata postitus Postitas külaline2 »

las trükib netiotsingusse "polüstüreen" ja leiab nii mõndagi huvitavat (ThermiSol;ESTplaat jne.)
villa puhul peab seespool kipsi all kindlasti ehituspaber olema, et villaosised sissehingatavasse õhku ei satuks - ??? kipsil endal mõlemalpool paber
Kasutaja avatar
Chef
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 530
Liitunud: 22 Juun 2006, 11:27
On tänatud: 7 korda

Lugemata postitus Postitas Chef »

aga kipsivuugid? kui panna kips kahes kihis nii et vuugid ei kattu, pole vast paberit ka vaja. otstarbekam oleks paberi asemel muidugi kasutada aurutõket, siis lööd 2 kärbest ühe hoobiga.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Teemaalgatajale:
kui soojustad puitmaja seestpoolt, siis parem on peno
kui soojustad kivimaja seestpoolt siis ausalt öeldes ei kõlba kumki, otsi kordades tihedam materjal ja paigalda võimalikult difusioonikindlalt ja kui seda ei suuda, siis parem loobu.
Iga ehitus on norm iseendale.
külaline2
külaline

Lugemata postitus Postitas külaline2 »

Chef kirjutas:aga kipsivuugid? kui panna kips kahes kihis nii et vuugid ei kattu, pole vast paberit ka vaja. otstarbekam oleks paberi asemel muidugi kasutada aurutõket, siis lööd 2 kärbest ühe hoobiga.

Kipsivuugil post taga, teip-pahtel ja võibolla tapeetki peal nii et selleks seda paberit sinna küll pole vaja aga kui ikka tingimata soojustamiseks läheb siis aurutõke kuluks küll ära kui juhtumisi seda nö. tihedat EPSi ei kasuta :-)
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Mina ei ole mingisugune mineraalvillaga soojustuse fänn, aga olen aru saanud, et selle paberi panekul on enamasti kaks otstarvet. (Muidugi, kui meite kuulsusrikaste kipsimeeste ridades on meistreid, kes oskavad kipsi ühendada ilma pragudeta ja seda ka lae ning seina ühendustes siis ei ole sellel paberil küll mingit mõtet.)
Esimene on jah,selle villa kiudude sattumise takistamine eluruumidesse, kui kipsimeistrid jätavad selleks võimaluse.
Teiseks on ka siis ju vastupidise liikumise võimalus ja seda juba soojal- niiskel toaõhul soojustuse sisse. Korralik elamu peaks aga ju olema õhutihe mõlemilt poolt. Õhutihedust paluks mitte segamini ajada aurutihedusega.
Mineraalvillad pole aga ise õhutihedad...ju
Iga ehitus on norm iseendale.
külaline2
külaline

Lugemata postitus Postitas külaline2 »

küllaltki irooniliselt aga tühja lasen kõrvust mööda. Aru ma aga ei saa, kuidas lage-seina pragudega ühendada??? Kips laeni, lae ääreliist (J-liist, U-liist või mis iganes) ja seal kips kinni. Kuhu see pragu jääb? Pealegi maaler teeb selle nurga veel omakorda täis. (Pole mõtet nokkida kummas järjekorras, kas sein enne ja siis lagi või vastupidi, see sõltub olukorrast)
külaline2
külaline

Lugemata postitus Postitas külaline2 »

ei saa siiki mainimata jätta, kuna juttu on olnud ikka polüstüreenist, et oma tuhandetes ruutudes kipsipanekus olen 99% kasutanud villa.
Kasutaja avatar
restauraator
Ehitusspets
Ehitusspets
Postitusi: 681
Liitunud: 12 Mai 2005, 08:15
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 1 kord
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas restauraator »

Hoolsamad kipsimehed võivad ju maalrite kaasabil õhutihedad ühendused teha aga see ei pruugi ju erinevatel põhjustel kauaks nii jääda. Vajub kiiruga täidetud pinnas, vundament, maja kõigub tuule või liikluset tuleneva vibratsiooni tagajärjel või kuivab sõna otsese mõttes kokku jne. Ja ehitusplaatidega koostatud konstruksioon on jäik ning rabe, millest tekkivad ka praod õhuleketeks.
Iga ehitus on norm iseendale.
külaline2
külaline

Lugemata postitus Postitas külaline2 »

:D mittemidagi ei saanud aru, kas kips mingil metallkarkassil peab maja maavärina eest hoidma ? Praod tekivad jah vahel uusehitustel aga need parandatakse enne kui kogu vill jõuab sealt välja vuhiseda :lol:
marcov
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 1
Liitunud: 08 Veebr 2007, 18:31

Lugemata postitus Postitas marcov »

kuidagi oleks ju vaja korterit soojustada, aga väljast ei saa mis võimalusi siis veel on
soojustustvaja
külaline

Kuidas siis, kui muud võimalust pole?

Lugemata postitus Postitas soojustustvaja »

Elan ise 5 korruselises silikaattellismajas otsakorteris 5.korrusel, ehitatud 1975. seinad on jube paksud ja vahel klaasvillsoojustus. Kuna ühistul pole plaaniski otsaseinu väljastpoolt soojustama hakata, olen mõelnud ise seestpoolt soojustada. Saan aru, et kiviseina seestpoolt soojendamine on füüsikalisest aspektist täiesti vastu näidustatud, tuleb ikkagi sooja toa huvides soojustustöö ette võtta.
Palun, kõik idamaa targad, andke asjalikku nõu kuidas kõige "kahjutumalt" sojustada korterit seestpoolt? Super oleks kui ütlekiste täpsed materjali nimetused ja spetsifikatsioonid jne.
Oleks väga tänulik asjalike vastuste eest.

jään külmade varvastega ootama...
sundehitaja
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 112
Liitunud: 29 Aug 2005, 15:49

Lugemata postitus Postitas sundehitaja »

Kehtib üsna lihtne rusika reegel:sisemised kihid peavad niiskust paremini pidama kui välimised.Seega kui vaatamata kõigele välisseina soojustada seespoolt ,siis mina kalduksin vahtplasti poole,aga igal juhul peaks vahtplasti peale sissepoole veel niiskustõkke paigaldama.Selle peale siis juba mis meeldib(kips,MDF ,mingi plaat jne).Asi selles ,et ka EPS tehnoloogiaga tehtud vahtplastid juhivad niiskust ja tõkke puudumisel jõuab see konstruktsioonidesse. Niiske konstruktsioon, kui ta ka mädanemist ei karda,kaotab kindlasti soojapidavuses.Lisaks oleks hea kui leiaksid mingi ventileerimisvõimaluse.
abivajajanna
külaline

laesoojustus

Lugemata postitus Postitas abivajajanna »

sundehitaja kirjutas:Kehtib üsna lihtne rusika reegel:sisemised kihid peavad niiskust paremini pidama kui välimised.Seega kui vaatamata kõigele välisseina soojustada seespoolt ,siis mina kalduksin vahtplasti poole,aga igal juhul peaks vahtplasti peale sissepoole veel niiskustõkke paigaldama.Selle peale siis juba mis meeldib(kips,MDF ,mingi plaat jne).Asi selles ,et ka EPS tehnoloogiaga tehtud vahtplastid juhivad niiskust ja tõkke puudumisel jõuab see konstruktsioonidesse. Niiske konstruktsioon, kui ta ka mädanemist ei karda,kaotab kindlasti soojapidavuses.Lisaks oleks hea kui leiaksid mingi ventileerimisvõimaluse.
Äkki oskate soovitada ka, millega on parem soojustada eramajal lage seest poolt(toapoolt) mitte lae pealt. Pööning on külm ja lakke tahaks panna nn laudimitatsiooniga papi ja sooviksin panna praeguse lae ja selle papi vahele mingi soojustuse...?
Vasta