Ehitusfoorum

Kui siseruumides ja maapinnaga kokkupuutes kasutada ei tohi, siis kuidas on sellise materjali aasta-paarise õues ladustamise, saagimise ja kütteks kasutamisega? Saepuru jääb ju niikuinii maha.

Mis aine(te)ga üldse tegu on? See roheline on mingi marker või ikka immuti ise?

Küsin teisiti, et kui meil majas rumm rummu järel rohelist korstnasse lastakse, kas on probleem või pole probleemi?
Mul pole midagi enda idioodiks tunnistamise vastu, kui eksin aga olgu siis ka kindel alus, et eksitud on.

Külaline kirjutas:rumm rummu järel

Loodetavasti saavad teil need rattad varsti otsa, tasuks ka tähele panna kas äkki rehve ka korstnasse ei lasta?

Või pidasid silmas ikka puidu mõõtühikut ruumimeeter ehk ruum (ruum ruumi järel)?

Külaline kirjutas:... kui meil majas rumm rummu järel rohelist korstnasse lastakse, kas on probleem või pole probleemi? ...

Kui ikka rumm rummi järel lastakse, siis on vist jah probleem
See oli nali.

Edasi. Kui teil on immutatud puitu juba põletatud mitu ruumimeetrit järjest, tehke palun korstnalõõrist pilt ja näidake meile ka. Oleks huvitav teada. Äkki ongi tegemist pigem müüdiga?

Arvan, et ega see just kõige õigem ahjukütus ei ole, aga nagu papp-pakendite kohta on öeldud, võiks seda samuti väikese jao kaupa põletada väga kuumas ahjus, st keemial ei teki head võimalust korstna seintele välja sadestuda. Loodetavasti on see puit ka alla 20% niiskusega.

Korstnapildist saaks võrdlust, kui oleks enne-pilt ka. Hooviõhust ja rohelise saepuruga puistatud pinnasest samamoodi.
See kraam võibki kuskilt jääkide koorem olla. Sõbrale kõrvale toimetatud või midagi.

Loomulikult niiskem. Peenike kraam, kile all. Eks toas neil kuivab ette ka.

Ega kes ikka ehitustel kah neid jäänud juppe ohtlike jäätmetena käitleb, niikuinii põletatakse kohapeal ära või lendab ehitusprahti.
Elamus hooaeg kütet ja võimalikud mürgisevõitu tuhakuhjad krundil tõid väikese eestlasevimma peale. Niisama tühja või pisiasjades ei taha tüli tõsta, võiks ikka asja eest. Kortermaja. Oleme samas korstnas.

Isegi kui on keelatud küte, siis algul mõtlesin pakkuda, et ostan ära, et kuskil sihipäraselt ära kasutada. Aga kui lugeda, siis ega kompostrit ega kaevumaja ka sellisest ei ehita. Ma jälle ei tea, kas see roheline toon üldse on alati see, mida karta ja eriliselt kohelda.

Tänapäeval massikäibes olevad immutid kasutavad põgusa otsingu järgi orgaanilisi biotsiide, mis pole inimesele mõistlikul ringikäimisel väga hullud (allergiad, ärritused jms) MSDS järgi. Veidi ahjus põletades suurel kuumusel ei tohiks olla väga hullu ( a la viskad paar juppi sisse, mis üle jäid). Teine teema on anorgaaniliste ainetega, mida äkki veel tööstuses kasutatakse (kroom, tsink, arseen!!!), ma ei tea, kas enam kasutatatakse. Aga mure on selles, et need elemendid põlemisel lenduvad koos suitsuga ja hingate need endale sisse. Ja see on suht mürgine juba.

See olukord, mis teil seal valitseb, on pornograafia. Küttes ahju vaid selle immutatud puiduga, lendub ilmselt hea osa biotsiidi põlemis alguses koos puugaasidega, osa põleb, ilmselgelt mitte täielikult, sest kuumus pole piisavalt suur ja need põlemise produktid võivad veel hullemad olla, sest keegi tea, mis seal tekib. Samuti, kui vedeleb seda saepuru seal suures hulgas, siis sademevesi leotab sealt pidevalt neid ained pinnasesse, sama võib olla tuhaga.

Mina helistaks keskkonnainspektsiooni/päästeametisse ja lõpetaks selle teema ära. See ei ole normaalne. Ja põhimure pole korsten, põhimure on see õhk mida sisse hingate. Veelgi toredam on see, kui kasvatate seal endale midagi söödavat.

Ametlikult käideldes põletatakse sellised materjalid ilmselt spetsiaalsetes kateldes, kus on tagatud nende täielik põlemine ja korstendel on ka filtrid. Näiteks aastas 125 000 tonni prügi põletav elektrijaam paiskab õhku sama palju dioksiine aastas kui mõniteistkümmet ahiküttega maja.

Mul on õnne, kui kaebamise järel siin kraadiklaase sööma ei panda, et jahtu maha oma tervistkahjustava teemaga
Ma kah, tegin nüüd nalja...

Ega muud üle jää. Nad teavad küll, et päris puhas asi pole, suvel tegin juttu. Koristatud tuhakuhjade (minu koristatud, kurat) asemele ilmusid üsna ruttu järgmised. Niites ikka leidsin.
Aga probleemi ärapõletamine vist ongi nende lahendusviis.. Linnarahvas tuli maale.
Kui mina selgitatud ei saa aga tõesti mürgine värk on, las profid selgitavad.

Elektrilevil on kohustus vanad maha võetud puitpostid utilseeerida. Ja see pidi kulukas olema. Isegi hea kauplemine ei jätnud kahte posti alles, viidi minema, pidi mürgine olema.

Kui kulukas, siis on mu naaber mõnele firmale või lausa kahele (või kolmandana autojuhile) rõõmu teinud, et samasorti kraami meie maja taha tellis ja selle eest pealegi maksis.
See pole küll elektripostide küljest, mingi materjali servad on.

Benno kirjutas: Või pidasid silmas ikka puidu mõõtühikut ruumimeeter ehk ruum (ruum ruumi järel)?

Ikka. Rm rm-i järel.
Vabandust.
Räägin nagu papa, kadund kangemees.

Aastal 2012 vist alles keelustati arseeniühenditega puidu immutamine? Võibolla praegugi veel kuskil immutatakse ja kindlasti on arseeniga immutatud puidu jääke liikvel? Helista 1313 ja anna toimuvast teada, kui muidu seda jama lõpetada ei saa! Immutatud puit on ohtlik jääde ja seda ei tohi ise ei põletada ega maha matta.

keemik kirjutas:...Teine teema on anorgaaniliste ainetega, mida äkki veel tööstuses kasutatakse (kroom, tsink, arseen!!!), ma ei tea, kas enam kasutatatakse. Aga mure on selles, et need elemendid põlemisel lenduvad koos suitsuga ja hingate need endale sisse. Ja see on suht mürgine juba. ...

Tere! Kusagil 10 aastat tagasi lugesin, et Prantsusmaale kavandati ehitada tehast, kes nende CCA ehk
kroom-, vask-, arseenühenitega immutatud puidujäätmeid, hakkab koguma ja utiliseerima (matta ei või).
Tänaseks on see USA leiutis, CCA keelustatud nii leiutajamaal, kui Euroopas ja ei kasutata seda enam
mitmeid aastaid, just kroomi ja arseeni ohtlikkuse pärast. Praegu olevat parimaks immutusvahendiks Tanalith.
Nüüd on taas leitud, et ka viimane on oma vaseühendite tõttu, keskkonnale koormavaks ja jälle otsitakse paremat,
ohutumat puidukaitsevahendit.
Üks vist kindel, et millega puit kas väliselt või siseselt töödeldud ka poleks, pole see hea ei küttekehale ega meile,
kes me sealt korstnast väljuvat tossu jm. jm...ja mida veel, sisse hingame. Andres

Aitäh.

Leidsin jah. Keskkonnainspektsioonil on 1313@112.ee e-mail kah.

Seda saepuru ei saaks enam tallatud muruplögast praegu kättegi. Vähehaaval on talv läbi tükeldatud.
Mingit toiduhaljast ei kultiveeri aga kaeve on vähe eemal küll.
Tundub, et ligi 10 ruutu külvatud ristikust, mis selle kaubaalustele mahapandud kraami alla suri, on veel kõige väiksem kahju.

Enamus kasutavad eestis puidu immutamine Tanalith-e. See on vaseühenditel tehtud. Arseeni ei kasuta juba ammu keegi ja see on ka keelatud. Otsi netist toote ohutuskaart ja loe ise.

Kõik keemia keelatakse ära - krt... tulnuks vaba hektar 30 aastat tagasi hübriidlehise alla panna, saaks täna juba lõigata ja müüa ....

aga sellele lendavad kah miskid looduskaitsjad peale, et võõrliik ...

Et ei kasutata, et on keelatud, siis see ei sega küll müüa kuskil vedelema jäänut või omale kõrvale pandut kellegi hõlma (koormakatte, kuuri jne.) alt.

Mina loen, et see roheline (või mis ignes värvi süvaimmutatud surve all ) puit sisaldab vaske, kroomi ja arseeni. Oma kodus peaks selle puidu jäägi kokku korjama. Kütta ei tohi seda mingil juhul, samamoodi ei tohi sellega toiduainete istutuskaste jms teha.

Eestis on kuidagi kehvasti materjali leidmisega. USA valitsuse lehelt aga palun http://www.dec.ny.gov/chemical/8790.html

Keegi ütles siin, et arseeni ei kasutata. Kasutatakse küll!

Palun:
http://www.sakkose.ee/puiduimmutus

TANALITH® C-ga IMMUTATUD PUIT
TANALITH® C

on veepõhine anorgaaniline antiseptik, mis sisaldab aktiivsete koostisosadena vaske, kroomi ja arseeni
immutatud puit on pikaks ajaks kaitstud seenekahjustuste ja kahjurputukate eest ka kontaktis maaga
immutatud puit on roheka-helepruuni värvusega.

Kas keegi oskab öelda, millega immutati nõukaajal puidust elektriposte? Selline tumepruun ja lõhnab mingite lahustite järgi. Pealt näha nagu oleks tõrvalaadne toodang mingi lahustiga. Väga vänge lõhnaga kui pilpaid raiuda. Üks kasutab neid aastakümneid vanu poste tulehakatisena ja asi jääb riietele kauaks külge. Kas asi on ikka ohutu? Millegipärast ei usu et tegu tõrva ja puidu tärpentiiniga.

Tea kas raudteeliipreid tehti ka samaga. Neid küttes tuli tahma kõvasti.

Elektriposte immutati nõukaajal kreosoodiga ja vist ka mingil määral tänapäevalgi metsasihtides. Soomes paljud vanad põranda alused ja vundamendid sellega katetud või immutatud. Samuti vanad metall juhtmekõrid. Seal liigitub kreosoot asbesti eritööde alla ja nõutud täismask söe ja gaasifiltriga jkoos erivormiga. Keelatud otsene kontakt nahaga