Ehitusfoorum

Ehitan siis sauna ja küsiks targematelt mida mul vaja läheks ja kuidas kõige targem teha. Alustuseks siis saun tuleb puukütte kerisega saan hakkama paigaldusega aga küsimus tuleb selle asja juures et soov kerisega ühendada 2-3 radikat mis kütaks kõrvalruumi mille mõõdud umbes 50m2 . Mida läheks mul vaja selle süsteemi tegemiseks tsirkulatsiooni pump on ilmselge aga kas on ka vaja paisupaaki või nii väikesel süsteemil pole seda vaja ? Või mingeid surveklappe ? Pole väga spetsialist küttesüsteemide alal.

Kas ja kuidas sõltub kogu küttesüsteemi ringleva vee hulgast. Kui vee hulk väga väike (radiaatorite puhul väheusutav) siis saaks ilma. Muidu aluseks põhikooli füüsika - vee mahupaisumine temp.vahest saad kätte paisupaaki vajatava mahutava vee koguse. Võid ju kõrgemast punktist lahtise toru ka ülesse kõrgustesse viia.

Aga mida teha suvel kui radikaid pole vaja kütta? Lasta igal kevadel süsteem tühjaks?

Urmas

Külaline kirjutas:Aga mida teha suvel kui radikaid pole vaja kütta? Lasta igal kevadel süsteem tühjaks?

Urmas

Mina paigaldaks kraanid vahele, mitte ei laseks süsteemi tühjaks, eriti veel kui süsteem täidetud tosooliga.

Külaline kirjutas:Mina paigaldaks kraanid vahele, mitte ei laseks süsteemi tühjaks, eriti veel kui süsteem täidetud tosooliga.

Kraanid kraanideks ja tosool tosooliks, aga ise sain aru, et akumulatsioonipaaki tal sinna vahele ei tule/ei taha ja kui nüüd suvel üks korralik saunatamine teha ja kraanid kinni, siis see vee kogus, mis on seal saunaahju veesärgis+jupike torusid, ei ole teab mis suur kogus, vast 20 l kõige rohkem? Vot mida teeb see väike vee kogus peale 2-3 tunnist ahju kütmist, see on minu jaoks üks suur ? märk.

Urmas

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Mina paigaldaks kraanid vahele, mitte ei laseks süsteemi tühjaks, eriti veel kui süsteem täidetud tosooliga.

Kraanid kraanideks ja tosool tosooliks, aga ise sain aru, et akumulatsioonipaaki tal sinna vahele ei tule/ei taha ja kui nüüd suvel üks korralik saunatamine teha ja kraanid kinni, siis see vee kogus, mis on seal saunaahju veesärgis+jupike torusid, ei ole teab mis suur kogus, vast 20 l kõige rohkem? Vot mida teeb see väike vee kogus peale 2-3 tunnist ahju kütmist, see on minu jaoks üks suur ? märk.

Urmas

Võlusõnaks on kraan, ainsuses.

Rostfrei kirjutas:Võlusõnaks on kraan, ainsuses.

Uudishimust, kuidas see aitab? Omal katel ja kui elekter on ära läinud ja kohe jaole ei saa, siis lükkab ülerõhuklapi kohe töösse kui kraade üle 100. Lahtise süsteemi puhul saan vast aru, las see paagike keeb seal kusagil lae all, saab alati vett juurde kallata/kraanist lasta. Kas lahtise süsteemi puhul katlakivi ohtu ei teki?

Urmas kirjutas:

Rostfrei kirjutas:Võlusõnaks on kraan, ainsuses.

Uudishimust, kuidas see aitab? Omal katel ja kui see 100 kraadi ja üle kui elekter on ära läinud ja kohe jaole ei saa, siis lükkab ülerõhuklapi kohe töösse.

Kui suvel ei küta, kuid suled mõlemad kraanid, siis mis juhtub kraanidest ahju poole olevas sius soojuskandajaga? Eriti kui veel süsteemis paisupaaki ei ole?

Urmas kirjutas:

Rostfrei kirjutas:Võlusõnaks on kraan, ainsuses.

Uudishimust, kuidas see aitab? Omal katel ja kui elekter on ära läinud ja kohe jaole ei saa, siis lükkab ülerõhuklapi kohe töösse kui kraade üle 100. Lahtise süsteemi puhul saan vast aru, las see paagike keeb seal kusagil lae all, saab alati vett juurde kallata/kraanist lasta. Kas lahtise süsteemi puhul katlakivi ohtu ei teki?

Nägin kusagil, vist Viru Elekter lehel või hv.ee lehel küttesüsteemi ringluspumpadele mõeldud UPS'i.
Katlakivi tekitavad vees lahustunud soolad, pigem on õhuhapnik see, mis osküdeerumist põhjustab.

Kui suvel ei küta, kuid suled mõlemad kraanid, siis mis juhtub kraanidest ahju poole olevas sius soojuskandajaga? Eriti kui veel süsteemis paisupaaki ei ole?

Selleks peab üks ahel olema täiesti ilma kraanideta, tavaliselt tarbevee ring aga võib olla ka radiaator. Ja ikkagi varustada ülemine punkt avariiklapiga (kui on kinnine).