Ehitusfoorum

üks näide kuidas hammastapiga laetalad jätkatud: http://harmatalo.blogspot.com/2013/09/l ... saaga.html .
Tõttöelda silma järgi selline laetala eriti usaldust ei paku (2 poldiga), aga kui tarku raamatuid usaldada siis peaks vist kõik ok olema ?
Lihtsalt huvi pärast kuulkas mõne kogenenuma ehitaja kommentaare taolisele lahendusele

sds kirjutas:üks näide kuidas hammastapiga laetalad jätkatud: http://harmatalo.blogspot.com/2013/09/l ... saaga.html .
Tõttöelda silma järgi selline laetala eriti usaldust ei paku (2 poldiga), aga kui tarku raamatuid usaldada siis peaks vist kõik ok olema ?
Lihtsalt huvi pärast kuulkas mõne kogenenuma ehitaja kommentaare taolisele lahendusele

sõltub ju sellest mis sinna peale pärast toetatakse, kui üldse, vastavalt sellele tuleks tugevus arvutada ja teha lühem/pikem ülekate ja mängida rohkem/vähem poltidele. Liittalades ei ole midagi imelikku ja kõik talad ni liit, kui ka lihttalad peavad koormuse jaoks piisavalt tugevad olema, tugevusatvutus võimaldab seda selgitada.

Kui satud Tartusse käima siis võid minna raudteejaama jalutama. Seal on teise perrooni talad jätkatud samalaadse tapiga. Ilma igasuguse keermelatita. Ja täitsa töötab...

Siin joonisel on horisontaallõige tehtud kaldega. Tegime sarnase tapi sirge horisontaallõikega. Tala oli 10,5 meetrit ja vajus kõvasti läbi. Tapp sai tihe, keermelatid augu järgi, aga vajus läbi ja pidime asendama ühestükis taladega.

Käisin Tartu rdtj.-s. Tõesti on seal hammastapp ja polte pole näha. Värvikiht samas suht paks peal. Aga seal ei toeta ükski raskus neile taladele. pealegi oli suurem sille ca 6m ja enamast olid talad pandud nii et post oli tala keskel , s.t. tala oli tasakaalus mõlemalt poolt ca 3 m üle.

sds, sinu antud lingil on näha, et seal on tegu lihtsalt tõmbele töötavate taladega, katuse kujupüsivuse tagamiseks. Ja see tapp töötabki tõmbina.

Koormusega töötava tala jätkamine tuleks teha 1 või 2 poolt vähemalt 1m ülekattega keermelattide abil (kahes reas, vahe 20cm, kasutada suuri seibe) täiendavate prusside kinnitamise abil, ühenduskoht võiks asuda silde 1/6 kohal ja erinevatel taladel paikneda vaheldumisi sildeava pooltel (st et ei asetseks päris kõrvuti).

Mõistlik oleks insenerilt abi paluda.