Ehitusfoorum

Olen probleemi ees. Plaan ehitada siis ühekordne eramu. Kõik on ilus ja tore aga kas kütteks panna põrandaküte või radikad? Esialgu tuleb kütteallikaks tavaline puuküttel keskkütteahi (mets omast käest). Kunagi hiljem tahaks üle minna võib-olla maaküttele. Põrandad tulevad betoonist ja vastavalt normidele soojustatud. On mingeid olulisi poolt, vastu argumente? Kuidas ehitusel hinnavahe on? Maja köetav osa on ca 170 ruutu.

v220 kirjutas:Olen probleemi ees. Plaan ehitada siis ühekordne eramu. Kõik on ilus ja tore aga kas kütteks panna põrandaküte või radikad? Esialgu tuleb kütteallikaks tavaline puuküttel keskkütteahi (mets omast käest). Kunagi hiljem tahaks üle minna võib-olla maaküttele. Põrandad tulevad betoonist ja vastavalt normidele soojustatud. On mingeid olulisi poolt, vastu argumente? Kuidas ehitusel hinnavahe on? Maja köetav osa on ca 170 ruutu.

Põrandakütte toru hind on võrreldes muude süsteemi osadega (betoneerimine, soojuspump, akupaak, boiler jne) tühine ja põranda sa valad niiehkna. Sellise pinna peale läheb sul ehk 600 euro eest toru + paigaldus, toru paigaldus on samas nii lihtne, et igaüks saab sellega ise hakkama. Kui sul keskkütteahi kütab akupaaki, siis võib selle kaudu ka põrandakütet ringi ajada. 600 eurot torule on kindlasti odavam, kui selline pind radiaatoritega varustada. Oluline vahe tuleks sisse, kui sul ei oleks vaja betoneerida , siis oleks radiaatorid odavam paigaldada.

Kellele ema, kellele tütar, plussid on mõlemal lahendusel.
Kuna põrand betoonist siis ühe valuga saaks põrandakütte sisse, mistõttu esimene plusspunkt põrandaküttele.
Kuna katel puit siis sellele sobiks nagu rusikas silmaauku radiaatorid. Saad odava ja lihtsa küttesüsteemi ehitada, seejuures kõik mugavused säilivad. plusspunkt radikatele.
Radikad saavad ühe väga nõrga plussi et neil saab pesu kuivatada
Põrandaküte on jälle popp ja kaasaegne, eelkõige naistele ei meeldi radikad. Väike lisapluss põrandaküttele.
Põrandaküte nõuab sul selle katlaga segamissõlme, tõsi seda saab kompunnida ja trikkidega nii ja naa lahendada, kuid tavalahendus eeldab kallist kolmikraanlahendust. miinus põrandaküttele.

Kuna põrandate täpset lahendust pole mainitud siis siin võib olla kaalukeel. Kui teed plaatpõranda siis eelista põrandakütet, kui põrandalauad siis radiaatoreid.
Kui otsustada ei oska, lase naisel otsustada.

Plaanis on panna enamusse majja täispuit parkett. Eks peab veidi istuma ja mõtlema. Nt vannituppa tuleb nagunii põrandaküte. Võib-olla ka majapidamisruumi.

v220 kirjutas:Plaanis on panna enamusse majja täispuit parkett. Eks peab veidi istuma ja mõtlema. Nt vannituppa tuleb nagunii põrandaküte. Võib-olla ka majapidamisruumi.

mõte selles, et vääna torud igaljuhul maha, siis saad tulevikus odavalt ringi otsustada . Võtadki selle otsuse maksumuseks torudele kuluv summa vs ilma valmiduseta põrandate lammutamine või kõrgemaks valamine jne. Ise olin sama dilemma ees ennem põrandate valamist, vedasin mõlemad valmidused radiaatorile (kipsi tagant) ja ka põrandaküttele (betoonis), toru on sellesuhtes ikkagi odav , kui kogumaksumust arvesse võtta.

v220 kirjutas:Plaanis on panna enamusse majja täispuit parkett. Eks peab veidi istuma ja mõtlema. Nt vannituppa tuleb nagunii põrandaküte. Võib-olla ka majapidamisruumi.

Vannituppa elektri juhe ka ikka maha, vähemalt suveks. Samuti vaja suveks el.boilerit, kui kütta ei viitsi. Endal samuti puuküte ja puudest puudus pole, aga suvel ei viitsi kütta. Siis kui kütan jookseb soe vesi ka el.boilerisse ehk ei ole vaja midagi ümber lülitada.

taastaja

Lisaks eelpool öeldule mõned põrandakütte omaniku märkused keset esimest kütteperioodi uue süsteemiga:
- radikaid on vaja perioodiliselt tolmust puhastada aga ikka tuleb sealt kuigipalju tolmukärsahaisu kui kuumad on. Ka põranda koristamine on kiirem kui neid kobakaid seal segamas pole.
- Põr.kütte müüjad väidavad, et p.kütte korral jaotub soojus toas ühtlasemalt, õhk ei ringle nii kiiresti ja õhuniiskus vist ka püsib pisut inimlikumal tasemel kui radikatega. Meil eluruumides hetkel 45%.

Radikate selge pluss on muidugi kiirus ja paidlikkus - kui on lõunakaarde suured aknad, selektiivklaasid ja mõnel päeval ikka päike lõõskab, siis läheb toas päris soojaks ja radikad keeraksid end kinni. Betoonpõranda inerts on liiga suur. Seega kui toatemp. on tavalise pilvise ilma järgi pandud, läheb selline ebaregulaarne päikeseenergia suures osas raisku. Ehk siis _teatud tingimustes_ on radikatel _üks_ oluline eelis.

Ma arvan, et tulevik on automaatsete süsteemide päralt nagu maaküte, õhk-vesi, päikesekollektorid. Kõigi nende effektiivsus põrandaküttega on suurem soojuskandja madalama temperatuuri pärast (võrreldes radikatega). Mul läheb 0°välistemp. juures põrandasse 31° kraadi ja tagasi tuleb 26°. Viimistlus on laudparkett.

Ei ole mingit vajadust laotada märga pesu radikate peale. Varem või hiljem saad pesu pärast tagasi koos mõne nunnu tolmurulliga. Lihtsam, mugavam, praktilisem ja esteetilisem on riputada pesu kokkupandavale restile ja panna see köetud põrandaga ruumi, silma alt ära. Nt sauna pesuruumi, leiliruumi.

Need ruumid, mille põrand suvel ka soe peab olema, võib projekteerida teha eraldi kontuuridena, sel juhul pole vaja sinna küttekaablit panna. Otseelekter on siiski päris kallis lõbu võrreldes puudekatlaga või maaküttega.

Mina laseks põrandaküttele projekti kindlasti joonistada asjatundjal. Kontuuride pikkused, suunad, paigutused... See ei ole päris nii, et hakkad ühest nurgast panema ja küll ta soojendab.

Parkett kallutab rohkem radiaatorite kasuks, kuigi saab parketiga põrandakütet teostada. Vähem sobib aga vesi väljundiga soojuspumpadele.

Panen mõlemad torud põrandasse ära. Ehk leian kuskilt ka pädeva inimese, kes kontuurid joonistab. Soovitused on siinkohal oodatud. Pesu osas üldiselt probleemi ei näe, kuna tuleb kuivati.

Maja ehitades (ühekordne 165 m2)soovisin teha puitpõranda, sellise looduslähedase. Aasta siis oli 95 kuid Nord Projektis tuli ikka seda mitu korda projekteerijatele tõestada. Vaadati sellise imeliku pilguga.
Mõistsin et ilmselt olen valel teel ja loobusin.
Tegin betoonplaadi, elektriga põrandakütte ja peale laminaadi.
Nüüdseks on elektriküte vahetatud veega põrandakütte vastu (valasin 5 cm lisaks) ja laminaat on asendatud suuremas osas plaatpõrandaga.
Ka kaminahi on kogu aja kasutusel olnud.

Soovitaks mitte lähtuda mingist oma kinnisideest vaid projekteerija seisukohast.

aero kirjutas:Radikate selge pluss on muidugi kiirus ja paidlikkus - kui on lõunakaarde suured aknad, selektiivklaasid ja mõnel päeval ikka päike lõõskab, siis läheb toas päris soojaks ja radikad keeraksid end kinni. Betoonpõranda inerts on liiga suur. Seega kui toatemp. on tavalise pilvise ilma järgi pandud, läheb selline ebaregulaarne päikeseenergia suures osas raisku. Ehk siis _teatud tingimustes_ on radikatel _üks_ oluline eelis.

Just, hästisoojustatud ja õigesti lõunasse orienteeritud planeeringuga maja puhul on betoonpõranda inerts paras peavalu ja sellepärast näiteks passiivmajadel seda ei praktiseerita. Öösel on küte taga ja päeval põrand koos päikesega läbi akende kütavad.
Mina teeks täna päris kindlalt seinakütte, madal pealevoolu temperatuur, kiire reageerimine ja põranda võib teha kasvõi lauast.

Paraku vaatavad projekteerijad senakütet täna, kui ilmaimet, pole neil ei kogemusi ega praktikat, seega peab huviline ise vaatama kuidas saab.

...samas, kui põrnda temperatuur on võrdne või kõrgem soojuskandja temperatuurist, siis ju soojusülekannet ei toimu...

Külaline kirjutas: Just, hästisoojustatud ja õigesti lõunasse orienteeritud planeeringuga maja puhul on betoonpõranda inerts paras peavalu ja sellepärast näiteks passiivmajadel seda ei praktiseerita.

Praktiseeritakse ikka küll!

Külaline kirjutas:Mina teeks täna päris kindlalt seinakütte, madal pealevoolu temperatuur, kiire reageerimine ...

Selleks et kasutada madalatemperatuurilist vett peab sise/vaheseina pind ikka päris suur olema. Või plaanid ka välisseinas seda kasutada?
Kui on tegemist sisuliselt sama suure pinnaga nagu põrandakütte korral siis tegemist ka päris kaaluka "vaheseinamaterjali hunnikuga" millel samuti soojuslik inerts.
Kui vaid vaheseinad "kütavad" ruumi siis võib temperatuur akende/uste juures päris madalaks minna. Ega radiaatoreid nalja pärast ei panda akende alla.
Põranda ja seinaküte koos võivad küll päris tõhusad olla selles suhtes et lubavad küttevee temperatuuri veelgi alla võtta.

aero kirjutas:
- Põr.kütte müüjad väidavad, et p.kütte korral jaotub soojus toas ühtlasemalt, õhk ei ringle nii kiiresti ja õhuniiskus vist ka püsib pisut inimlikumal tasemel kui radikatega. Meil eluruumides hetkel 45%.
.

Kas need müüjad ka põhjendasid mis imeläbi peaks suhteline niiskus erinev toas olema sõltuvalt kas kasutuses radikad või põrandaküte?

Niiskuse jutt on jah jama. Minu otsus jääb siiski selliseks, et panen mõlemad torud paika. See ei muuda põranda hinda oluliselt ja hiljem jääb vähemalt valikuvõimalus, isegi kui ma kunagi neid radikaid tegelikkuses ei paigalda.

Madal pealevoolu temperatuur ja kiire reageerimine ei klapi loogiliselt mitte kuidagi.

v220 kirjutas:Niiskuse jutt on jah jama. Minu otsus jääb siiski selliseks, et panen mõlemad torud paika. See ei muuda põranda hinda oluliselt ja hiljem jääb vähemalt valikuvõimalus, isegi kui ma kunagi neid radikaid tegelikkuses ei paigalda.

Tubli otsus. Kütteringide vedamisel tee lihtsalt enamvähem ühtlase pikkusega kontuurid ja alusta alati välisseina äärest. (See tähendab siis, et soe ots alustab ringi mööda välisseina..)
Spiraal on kõige lollikindlam: http://www.baltimir.ee/templates/public ... o_5_et.jpg
Ja lollikindel on ka suhteliselt tihedalt toru panna (vähem toru nõuab hiljem kõrgemat temperatuuri et "ära kütta")

...välisseina ääres võiks veica tihedam torude vahekaugus olla?

Ma arvan, et tellin siiski projekti põrandaküttele, mitte ei hakka ise kontuure välja mõtlema. Pole varasemaid kogemusi ka.

Huvitav palju sellise tähtsa dokumendi eest ka küsitakse?

officer kirjutas:...samas, kui põranda temperatuur on võrdne või kõrgem soojuskandja temperatuurist, siis ju soojusülekannet ei toimu...

Tegelikult on veel lihtsam - ruumitermostaat keerab soojas toas kontuurid kinni ja soojuskandjal polegi miskit kanda .

aero kirjutas:
- Põr.kütte müüjad väidavad, et p.kütte korral jaotub soojus toas ühtlasemalt, õhk ei ringle nii kiiresti ja õhuniiskus vist ka püsib pisut inimlikumal tasemel kui radikatega. Meil eluruumides hetkel 45%.

rokikas kirjutas: Kas need müüjad ka põhjendasid mis imeläbi peaks suhteline niiskus erinev toas olema sõltuvalt kas kasutuses radikad või põrandaküte?

Tundub, et see suht.niiskuse erinevus on hoopis mu enda kujutelm. Sõber radikatega majas kurdab liigse kuivuse üle, mina seni mitte.

sashaobrok kirjutas:Huvitav palju sellise tähtsa dokumendi eest ka küsitakse?

150 ja üles olenevalt süsteemi suurusest

Selleks et kasutada madalatemperatuurilist vett peab sise/vaheseina pind ikka päris suur olema. Või plaanid ka välisseinas seda kasutada?
Kui on tegemist sisuliselt sama suure pinnaga nagu põrandakütte korral siis tegemist ka päris kaaluka "vaheseinamaterjali hunnikuga" millel samuti soojuslik inerts.
Kui vaid vaheseinad "kütavad" ruumi siis võib temperatuur akende/uste juures päris madalaks minna. Ega radiaatoreid nalja pärast ei panda akende alla.
Põranda ja seinaküte koos võivad küll päris tõhusad olla selles suhtes et lubavad küttevee temperatuuri veelgi alla võtta.

Madal pealevoolu temperatuur ja kiire reageerimine ei klapi loogiliselt mitte kuidagi.

Minule teada olevat on kahes madalenergiamajas seinale pealevool parimate põrandakütte lahenduste tasemel, ehk madal ja reageering kiire, kuna seinad pole betoonist massiga.

Asjatud hirmud, lihtsalt ei osata projekteerida ja ei näha (ei vaevuta) tervikut. Igaüks teeb oma kitsa tüki, saab projekti eest 150 euri ja aidaa.

Näiteks, kas panna vendi sissepuhe lakke või õigele kohale toas seinale, kus läbi resti labade (neljas suunas) on võimalik toa õhuvahetus ja ka soojuse liikumine tunduvalt ühtlasemaks muuta ja ei jäägi aken nn jahedam.
See oli üks paljudest pisiasjades, mida mina ehituskauge tellija olen pidanud projekteerijale piltlikult öeldes selgeks tegema

Ei ole see põrandakütte inerts mitte midagi hullu. Jah, radikatega on kohe tunda et sooja tuleb ja kiirelt saad ruumiõhu ülesse, põrandaküttel kulub aega. Kuid tegelikuses hästi soojustatud maja korral välistemperatuuri muutus on üsna aeglane ja probleemi pole.

Spiraalset on lihtsam vedada, kuid nõuab täpsemat projekti.

Noh kui maja juba nii sooja peab, siis tuleks põranda torud betooni valamise asemel panna betooni peale puitpõranda alla - ja ongi meil "seinasoojendiga" samaväärne tulem. Ehk et on justkui mõttetu rääkida, et põrandaküte on paha. Betooni toru ümber peetakse üldiselt ju ikkagi heaks asjaks - temperatuuri ühtlustajaks nö.

Mõned tähelepanekud seoses viimaste päikesepaisteliste ilmadega, ehk on abiks.
Mõlemal korrusel põrandaküte, suured aknad avatud peamiselt lõunasse, mis on päikesele täielikult avatud, maja üle keskmise soojustusega, hea vent agregaadiga.
Hommikul sisetemperatuur 21C päeval tõusis päikse toel 24.5C, õhtul l 20.00 langes 21C peale tagasi ja see kõik hommikuse välitemperatuuri -10C päevaSE -5C jures.
Päevaga jahtub põranda maha, öösel köetakse üles, ehk päeval kütab nii päike kui põrand majja pea 25C ja see on veebruari keskel.
Suvel kõrgema päikesega pole muret, 1.1m tuulekast ja rõdupiire varjavad päikese ära.
Tahan öelda, et antud juhul minul on põrandküte oma tohutu inertsiga täielikult saadanast, mis garanteerib suuremad küttearved.
Järgmise maja teen madalatemperatuuriliste radiaatorite ja seinaküttega, kus pealevoolu temperatuur jääks samaks aga reageerimiskiirus oluliselt kiirem.

Ja veel, alates umbes veebruari keskpaigast on päike nii soojendav, et kui välitemperatuur on nulli ringis ja terve päev päikeseline, pole kütet vaja.