Ehitusfoorum

Tere. Millist kütet soovitaksite 2kordsele täiskeldriga majaosale?
1.korrusel 60 m2 ja teisel korrusel 44m2. Soovin kindlasti 1. korrusele põrandakütet.

Tere.

Attack Electric Excellent

Toomas.

biibi kirjutas: Soovin kindlasti 1. korrusele põrandakütet.

...ja miks mitte ka 2.korrusele?

biibi kirjutas:Tere. Millist kütet soovitaksite 2kordsele täiskeldriga majaosale?
1.korrusel 60 m2 ja teisel korrusel 44m2. Soovin kindlasti 1. korrusele põrandakütet.

Kui suur on eelarve. Milline praegune küttesüsteem.

Toomas-see on elektrikatel. Kas on mõtekas panna elektriküte?
2.korrusel on põrandas soojemad, sellepärast sinna radikad.
Majaosa on alles ehitamisel, ostsin projekti koos ehitusloaga. Projektis ette nähtud 2 ahju esimesele korrusele. Eelarve suht piiratud.

biibi kirjutas:Toomas-see on elektrikatel. Kas on mõtekas panna elektriküte?
2.korrusel on põrandas soojemad, sellepärast sinna radikad.
Majaosa on alles ehitamisel, ostsin projekti koos ehitusloaga. Projektis ette nähtud 2 ahju esimesele korrusele. Eelarve suht piiratud.

Siis on õige sinna teha kütteprojekt mis arvestab ka kogu maja soojustust ja ventilatsioonisüsteemi. Niisama lahmida, et teine korrus soojem sinna ja radikad on lollus. Elektriküte on kindlasti üks odavamatest kütteliikidest kui on õige soojustus majal. Tähtis ei ole kw/h hind vaid selle kulu.

Maja on 20 cm fibo ja 20 cm eps. Ventilatsioon freshid ja sund väljatõmme (köögi kubu, wcs ja vannitoas)
Kuna suur kelder on olemas, siis ise paneks 30 kw viadruse ja 1500 l akupaagi. Kas see oleks mõistlik lahendus?
Elutuppa paneks ilukamina, mille saaks ühendada samasse korstnasse.
Kütmist ei karda ja aega on piisavalt, et sellega tegeleda.

Tere.
On küll elektrikatel. Võrdle katelde hindu ja ehitusmaksumust. Tee jooksvate kulude arvestus 10 aasta paele ja see paneb asja paika.

Toomas.

Siis oleks ju mõtekas lihtsalt igasse tuppa elektriradiaator panna. Tuleb veelgi soodsam. AInult põrandaküttest peab siis loobuma.

biibi kirjutas:Siis oleks ju mõtekas lihtsalt igasse tuppa elektriradiaator panna. Tuleb veelgi soodsam. AInult põrandaküttest peab siis loobuma.

Elektriga saab ka kõik põrandakütted lahendada. Mis on ehitatava maja aastane energiakulu planeeritud.

Planeeritavat energiakulu ei oska öelda.
Maja projekt on aastast 2007.

biibi kirjutas:Planeeritavat energiakulu ei oska öelda.
Maja projekt on aastast 2007.

Tee siis endale kõigepealt see selgeks kui palju tahad aastas kulutada maja käigushoidmisele, alles siis tulevad vastavad lahendused ja investeeringud. Korruta siis need kulud 30 aastaga ja vaata erinevaid variante. Arvan, et tänane 2007 aasta projekti järgimine läheb küll kalliks maksma. Suurem osa inimesi autot ostes kindlast ajab taga väikest küttekulu, aga veel suurem osa inimesi kes soetavad endale maju ei viitsi endale selgeks teha milline peaks olema väikese energiakuuluga maja. Vale ja kehva autot on lihtne hiljem ära muua, aga majaga nii lihtsalt ei lähe.

Algsel küsijal soovitan 1. korrusele vesipõrandakütte torud kindlasti ära panna, see ei ole nii suur kulu. 2 korruse saab lahendada nii radiaatoritega kui põrandaküttega, tõsi - viimane on probleemsem. Tähtis on et mõlemal korrusel oleks oma jagamissõlm ja võimalik vedada (trassi) torud kas plaanitavasse keskküttekatlasse (viimane vajab korstent ja muid asju) või soojuspumpa. See nõuab vaid maja küttesüsteemi plaani teadmist ja võimalikke lahendusi eskiisi tasandil. Kui kütteprojektiga pole eksitud siis rahaline kulu on väike, kuid seeeest lahendada maja küte ükskõik millise lemmikkütteliigiga.
Vesipõrandakütte ehitusest võib loobuda vaid siis kui ollakse puhta elektrikütte usku või on kindel plaan kasutada ainult ahje või õhksoojuspumpa. elektriküte on ikkagi kõige kallim, ahjud võivad vesipõrandaküttel alati lisaks olla ja sama lugu õhksoojuspumbaga.

Aitäh Kalvis.
Küttekulu vajadust mina endale selgeks teha ei suuda, arvake sellest mis tahate. Majale tuleb korralik soojustus ja ega see kulu siis ka ei saa olla ei tea mis suur. Kütteprojekt puudub.
Olen siin uurinud erinevaid variante ja valik on hetkel keldrisse pelletikatel ja elutuppa malmist õhkküttekamin. See viimane rohkem ilu pärast.Tuleb soodsam kui õhk-vesi+ kamin.

biibi kirjutas:Aitäh Kalvis.
Küttekulu vajadust mina endale selgeks teha ei suuda, arvake sellest mis tahate. Majale tuleb korralik soojustus ja ega see kulu siis ka ei saa olla ei tea mis suur. Kütteprojekt puudub.
Olen siin uurinud erinevaid variante ja valik on hetkel keldrisse pelletikatel ja elutuppa malmist õhkküttekamin. See viimane rohkem ilu pärast.Tuleb soodsam kui õhk-vesi+ kamin.

Pelletiga on üksjagu sahmimist siiski. Soojuspump on rohkem autonomne.
Ja kui kalkuleerida, siis pelleti puhul tuleb arvestada katla kasuteguriga ning keldritorustiku ja akupaagi kadudega. Soojuspumba paiknemisel köetaval pinnal, peaks need kaod ise minema ka küttekulude hulka...

Lähenemine on õige - maja soojustamine. Kui on korralikult soojustatud maja, siis on mistahes kütteliigi kulud väiksemad kui soojustamata majal.

Elektriküte on väga mugav (nt elektriradikad seina) ja soetusmaksumus soodsam kui katlamaja ehitus + põrandaküte, torud jm.

Pikemas perspektiivis mõeldes võiks olla vesipõrandaküte, keskküttekatel, akumulatsioonipaak, kahesüsteemne boiler- siis saab lisaks kätte ka sooja tarbevee - ei pea seda elektriga tegema.

Viadrus katelt ei paneks, kui just kivisöega pole plaanis kütta. Pelletiga ja halupuudega kütmiseks on efektiivsemaid katlaid saada, näiteks Atmose puugaasikatel pelletipõletiga. Kui soovid kütta ainult pelletiga, siis on hea Pelle katel.

Huvitav,mille poolest on Atmos pelletiga küttes parem Viadrusest ?

Atmos katla kasutegur on kõrgem, pelletit kulub vähem

pellet kirjutas:Huvitav,mille poolest on Atmos pelletiga küttes parem Viadrusest ?

öko kirjutas:Atmos katla kasutegur on kõrgem, pelletit kulub vähem

pellet kirjutas:Huvitav,mille poolest on Atmos pelletiga küttes parem Viadrusest ?

ja kui palju ta siis kõrgem on? Oled reaalselt mõõtnud?.Võta siis Viadruse pelletikatel.