Ehitusfoorum

Võtsin mõtte "Küttefoorum" teemast kuna selle üle on palju arutletud ka teistes teemades.

Külaline kirjutas:see on vist selle foorumi eripära, et kõikidele siin makstakse ka vaba aja eest tehes vabast ajast tasustamata tegevusi ei ole vahet mida parasjagu tehakse, kui selleks on lume lükkamine, maja värvimine jne hooldetöö mis füüsiliselt ja oskuste järgi jõukohane, siis on paratamatult saadud mingi tulem odavamalt, kui teenusena ostes. ei tahaks uskuda, et ka ehitajad ise omi kodusid ei paranda , hoolda ja tellivad kõik teenusena. Müts ja püksid muidugi teie ees maha, kui nii kunnilt elate, et vaba aeg ka sama taksiga kinni taotakse.

Kuna ka mulle jääb siiani arusaamatuks oma vabast ajast oma tarbeks tehtava töö tasustamise arvestus,siis paluks mulle selgeks teha, milliste "valemite" järgi te arvestate oma vabast ajast oma tarbeks tehtava töö tasu? Mis on hinnaklassiks? Oma põhitöökohalt saadav palganumber? Harju keskmine? Eesti keskmine? Säästumarketi nurga tagant Bocki eest palgatu? Riigikogulase, Skype tippjuhi/töötaja või EV-s kehtiv miinimumtunnitasu? Kas maksate selle hüpoteetilise tasu/kokkuhoitud summade pealt ka igatsuguseid riigimakse a`la töötukassa, tulumaks, sotsmaks, kohustuslikud pensionikindlustused jms? Idee järgi nagu peaks või kuidas? Tulu on ikkagi saadud!

Ma mõtlen nende oma tarbeks tehtavate tööde all neid töid, mida maja/korteri omanik on võimeline teostama teda rahuldava kvaliteediga ilma vastava eriala tasulisi spetsialiste kaasamata.

Lähen nüüd maja eest lund lükkama. Küsiks kellegi käest selle eest ka natuke raha, ikkagi vabast ajast teen ja toimetan, aga ei tea kelle käest küsida ja kui palju. Aidake palun hädapätakat!

....et siis ehk paned oma rahakotist selle summa kõrvale, mis kojamehe kauplemisest sulle tasku jääb. Seda siis täpselt niipalju, kui kojamehe tariif ette näeb. Makse vist nii maksta ei saa...aga maksa ära ja vaata mis juhtub Head uut!

taastaja

Riigimaksud ongi see kõige olulisem koht, kust vahe tuleb. Isegi eelmine peaminister mainis raadiointervjuus ära, et eestlased teevad liiga palju töid ise ja makse riigile ei laeku, kõlas nagu probleem.

Võtame mugavuse mõttes, et palgafondist jämedalt pool on riigimaksud. Siis isegi kui sa teed tööd kaks korda aeglasemalt kui oma ala tegija, oled sa endiselt töökuluga plussis (kui te mõlemad saate sama palka). Või teistpidi, töid, mille tegija saab enam kui kaks korda vähem palka kui sina, tuleks lasta teistel teha (eeldades seekord sama tööjõudlust).

Hinna saab siis teada kui samasugust teenust vaja sisseosta.
Näiteks oma isikliku tagumiku pühkimise hinna saab siis teada kui pool aastat peab kipsvoodis lamama ja selleks ajaks sanitari palkama, pühkimiseks.
Sammuti kui jalaluu katki ei saa ei lund koristada ega kuurist puid tuua. Aga omavalitsus tahab trahvida koristamatta kõnnitee pärast ja sooja tuba ka vaja.

Naine koristas täna hommikul kööki. Mõtlen praegu, kui palju pean talle nüüd raha andma selle eest ? Keegi ehk oskab aidata ?

Külaline kirjutas:Naine koristas täna hommikul kööki. Mõtlen praegu, kui palju pean talle nüüd raha andma selle eest ? Keegi ehk oskab aidata ?

No ma usun, et jõuate naisega kokkuleppele ja maksad natuuras!
Hundid söönud, lambad terved.

Oma tarbeks tehtav töötund maksab täpselt niipalju, kui palju sa seda ise hindad. Kui sul on piisavalt vaba-aega, vahendeid ja meeldib metsas puid teha, neid välja vedada, saagida ja lõhkuda, siis võta seda kui tasuta lõbustusparki. See on hoopis raha kokkuhoid piletite arvelt. ;-)
Mina näiteks võin küll natuke metsas rassida (lihtsalt lahe ennast liigutada), aga igal aastal 10+ tihu küttepuid teha mulle ei meeldi.
Minu jaoks on see sama, nagu iga suvaline töö, millel on hind (minu raisatud aeg). Mul on olemas mets, kust neid puid võtta saaks.
Sellepärast oli ka maja ehituse juures tingimus, et PEAB olema mugavusküte.
Kui ma tahan tööd teha, siis ma teen midagi tasuvamat ja hingelähedasemat, kui metsatöö.
Kui ma tahan puhata, siis võib ka maale äiale appi minna metsa tegema, aga võib ka midagi muud teha.

Selle jutuga jõuate paratamatult sinna välja, et eile ma teenisin nigu naksti 200 tuhhi, jätsin Ferrari ostmata. Jaburus on algsesse postitusse sisse programmeritud - võtsin laualt leiva, külmkapist või ja vorsti, tegin endale priske võileiva, palju see töö maksta võiks ja palju tuleks makse maksta. Või lahendada asi nii, et kui tööd tehes on hea tuju, siis on see hobi ja maksustamisele ei kuulu ja kui tuju mossis, siis protsent riigikassasse.

Teinekülaline kirjutas:Selle jutuga jõuate paratamatult sinna välja, et eile ma teenisin nigu naksti 200 tuhhi, jätsin Ferrari ostmata. Jaburus on algsesse postitusse sisse programmeritud - võtsin laualt leiva, külmkapist või ja vorsti, tegin endale priske võileiva, palju see töö maksta võiks ja palju tuleks makse maksta. Või lahendada asi nii, et kui tööd tehes on hea tuju, siis on see hobi ja maksustamisele ei kuulu ja kui tuju mossis, siis protsent riigikassasse.

Vot mina ka ei saa aru osadest, kes programeerivad oma vabast ajast oma heaolule pühandatud tasuta vabatahtlikult tehtavale tööle otsa mingisuguse müstilise turuhinna, kuigi ma pole kunagi kavatsenud vabast ajast tehtu tulemust maha müüa nagu talvise küttevaru tegemine oma metsast oma jaoks või niidetud muru kokku koguda, heinaks kuivatada ja mõnele lehmapidajale maha parseldada. Või kasutaja 2x2 poolt kirjeldatud oma maja rõõmudega kaasnevad vajalikud tööd nagu lumekoristus, muruniitmised, sügisene lehekoristus jms, aga 2x2 arvates tuleks seda arvestada saamata jäänud tuluna ja kanda kuludesse. Või olen ma millestki väga-väga valesti aru saanud?

Urmas

2korda2 kirjutas:... Lisaks "ununeb" maja puhul kuludesse arvestada ka oma töö - kasvõi lume lükkamine...

Pärit on see 2x2 mõte siit viewtopic.php?f=9&t=39568&start=25

Nagu juba esimeses postituses mainisin, on mul olnud lahkarvamusi sarnasel teemal varemgi nagu näiteks siin viewtopic.php?f=9&t=48519&start=25

Sellepärast hakkaski mind huvitama, et kas ja kuidas neid kulutusi just töö ,mitte lumelabida ostmise osas, oleks võimalik ka koduses raamatupidamises kajastada kui tekiks tahtmine sellist rehnutit pidada.

Urmas

Mina vean oma metsa puid ämmale ja vanaemale - teenin plusspunkte. Ise kütan aint sauna ja majas mugavusküte. Iga päev ahju kütmine on ikka väga segav asjaolu - mitte et ta raske oleks, aga närvidele käib - nagu kõik korduvad tegevused.

sashaobrok kirjutas:Mina vean oma metsa puid ämmale ja vanaemale - teenin plusspunkte. Ise kütan aint sauna ja majas mugavusküte...

Aga, mis hinnaga? Kas omahinnaga(valmistamise kulud) või turuhinnaga? Mitu €=1plusspunkt?

Urmas

100 plusspunktiga saad kuldkliendi kaardi ämma juures...

... ja 1500 punkti täitumisel saab vana noorema tütre vastu vahetada.

See "tasuta puud omast metsast" jaur algab pidevalt kui jutuks küttesüsteemi valik uude maja. Ikka ja jälle ilmub keegi välja kes soovitab kindlalt ahjukütet sest "puud omast metsast maksavad vaid "saebensiin - jõusaalipilet"!
Millegipärast kohe kuidagi ei mahu neile pähe et eri süsteeme kaaludes võiks ikka kõiki võimalikke kaasnevaid kulusid arvesse võtta.
Loomulikult kui on juba olemas oma mets või 25 m2. PV paneele katusel siis see ka mõjutab lõppotsust.
Kas sa Urmas vastaksid palun ka neile küsimustele -

rokikas kirjutas: Kui me võtame sellise eesti keskmise suurusega maja, ~150m2., siis kui palju maksab sinna ahjude ehitamine nii et kogu maja ka mõistliku temperatuuriga oleks? Pluss korsten(-nad). Pluss puukuur? Pluss metsas puude langetamise ja saagimise ning lõhkumise varustus? Pluss piisava suurusega mets kust igal aastal oleks küttepuid võtta?
Mis siis saab kui tervis ei luba enam puude saagimisega/lõhkumisega mässata?

Urmas,
tänapäeva ühiskonnas on raha väärtuse ekvivalent. Kui sul on raske mõista, miks peaks oma tarbeks tehtavat tööd rahasse arvutama, siis ma võin anda ka teise mõõte. Ehk on see paremini arusaadav:
1. Oma majas lükkan sissesõiduteed lumest puhtaks (tänagi lükkasin). Kui vähegi lund on, võib tund minna. Korteris elades lähen samast ajast lastega kelgutama/lumememme ehitama vms.
2. Puukütte korral ise endale puid tehes olen nädala metsas. Mugavuskütte korral sõidan selleks ajaks perega puhkama vms.
Kas on arusaadavam? Aeg on ainuke asi, mida me (veel) ei oska juurde luua. Seetõttu tuleks aega ka hinnata. Inimesed hindavad aega erinevalt ja see on täiesti OK. Ühest ja universaalset tunnihinda ei ole ega saagi olla. Lisaks, nagu selles puude teemas juba välja tõin - ajal võib olla erinev hind sõltuvalt sellest, mida tehakse. Kui ma nühin teed üksi puhtaks, siis on aeg kallim. Kui lapsed tulevad aitama ja saame seda koos teha, siis on aeg odavam - lisaks puhtale teele loon lisaväärtust laste töökasvatuse näol.
sashaoborok tõi välja väga ilusa näite, kuidas aega kulutades luuakse küll rahas raskestimõõdetavat aga ometi väärtust - ämma heakskiit on ikka väärt valuuta! Minul käib puudetegu analoogselt - aastas korra võtan sõbrad ühes ja lähen vanemate juurde maale. Ühe pikema päeva jooksul võtame puud maha ja veame metsast välja. Õhtul saun ja õlled. Seltskond koosneb valgekraedest, kes (ühe erandiga ) hindavad sellist sotsialiseerumise võimalust kõrgelt. Just viimase tõttu seda üritust iga-aastaselt teemegi - vajalik puude kogus on niivõrd väike (kokku ehk 3-4 ruumi), et ainult selle nimel poleks metsa mõtet minnagi.
Ei, ma ei arvuta paaniliselt koguaeg iga vabaaja tundi rahaks. Küll aga mõtlen alternatiivsetele võimalustele iga kord, kui küsimus on millegi ajamahuka ise tegemises. Alternatiivid nõuavad tihtipeale otseselt raha (palka keegi enda eest tegema). Kui raha pole, pole valikuid. Kui on, tuleks valikuid kaaluda.

Ronin ka rokika paati. See et puud on metsast niisama võtta, tähendab, et keegi kunagi nägi vaeva ja pani kõrvale, et tema lastel oleks oleks need puud "metsast niisama võtta". Kui peremees on olnud rumal ja teinud väga suure platsi ühe auto parkimiseks, siis on ka "vaja" talvel iga päev 5 tonni lund ümber kühveldada. Samasugused kaudsed seosed on kõikide "tasuta treeningsaalidega", mida paratamatult on vaja regulaarselt teha. Mõistlik inimene vähendab sääraseid tegevusi piirini, kus ta saab neid teha täiesti vabast tahtest. Kui Urmasel tõesti muid tegevusi teha pole vaja metsalangetamise kõrvalt, siis võib seda ka täitsa vabalt hobiks nimetada. Samas kui sarnaseid hobisid on palju, siis igasugune regulaarne laupäevak tuleks kuidagi likvideerida, et end jälle inimesena tunda.

Täna lükkasin lund kerge tülpimusega - mõtlesin ühtlasi kuidas platsi "koomale tõmmata"....

Mul ka mure,olen omale maksnud koguaeg palka ,vabalajal tehtud töö eest,kuid nüüd rahad otsas ja jäin võlgu,kas siis saab kohtu kaudu välja nõuda.

Oma metsast saadud "tasuta puud" ja oma töötundide hinna paika panemine on veidi erinevad asjad.Oma töötundide teemal hetkle ei viitsi kirjutada, aga küttepuude tegeliku hinna saab kergelt teada, nagu juba seal kütteforumi teemas kirjutatud: nende väärtus on täpselt selline, millise hinnaga reaalselt oleks võimalik need ära müüa.
NÄIDE. Teen vanaisa poolt pärandatud (minu jaoks tasuta) metsast 10 rm küttepuid, saen ja lõhun ära ning lasen riidas kuivada. Samas vallas elav vanainimene soovib osta küttepuid koos kohale toomisega ning maksab 30 eur/rm. Omal mul vastavat autot ei ole, vaid pean naaberkülas elava mehe käest abi küsima, kes küsib selle veo eest 30 eur. Küttepuude eest saan 300 eur, veo eest masan 30 eur, seega selle 10 rm küttepuude väärtus on 270 eur. See on juba mu enda valik, kas müün need 270 eur väärt olevad puud ära või kütan oma ahjus ära, puude väärtus jääb samaks.

2korda2 kirjutas:Ehk on see paremini arusaadav:
1. Oma majas lükkan sissesõiduteed lumest puhtaks (tänagi lükkasin). Kui vähegi lund on, võib tund minna. Korteris elades lähen samast ajast lastega kelgutama/lumememme ehitama vms.
2. Puukütte korral ise endale puid tehes olen nädala metsas. Mugavuskütte korral sõidan selleks ajaks perega puhkama vms.
Kas on arusaadavam? Aeg on ainuke asi, mida me (veel) ei oska juurde luua. Seetõttu tuleks aega ka hinnata.

1. lähed selle aja eest mille eest sa oled maksnud, me ei tea kas see teenus kortermajas maksis rohkem, kui see tund mille eest sulle palka maksti.
2. mugavuskütte korral maksad sa kütte eest ja ka perega puhkamise eest, selle ekvivalendi pead sa kuksil ennem teenima. Metsas puid teha ei ole muidugi puhkus aga selle aja jooksul sa reaalselt toodad mingit väärtust , võibolla õnnestub see sul ekvivalendiks muuta ja võibolla pere puhkab sinust jne.

kuna aeg on ainuke asi mida sa ei saa enda jaoks juurde luua siis sa saad seda osta teistelt. Ostad sa seda osades milles ekvivalendiga (rahaga) tasudes on keegi valmis midagi mingi ajaühiku jooksul sinu eest tegema. n: lund lükkama vms.

Minu õnnetuseks on meie kortermajas vaesed inimesed ja ei suuda lumelükkamist teenusena osta, nad ei saa seda aega sinu eeskujul väärtustada ja tegelevad labidatega õues väärtuse loomisega, soovitasin neil ka teiste majade eest tõmmelda , et väärtust ekvivalendiks vahetada , aga siiamaani pole keegi seda aega selliselt väärtustada üritanud. Samas mina noore isana väärtustan väga oma aega saates lapsed samal ajal õue, kui naabrid väljas lund roogivad aj puhkan nendest ja lumelükkamisest.

nonäed, külaline, nüüd oleme juba täitsa ühel nõul - aeg maksab ja seda on võimalik teistelt osta. Majas elades ostetakse seda üldjuhul vähem, sest tehakse rohkem ise. Kuluarvestuse raames aga unustatakse see oma panus ära, sest "see on oma majas elamisega kaasnev paratamatus". Tegelikult ei ole. Minul siin lähedal elavad inimesed, kes ise lund ei lükka ega muru ei niida. Elatustase võimaldab ja oma aega hinnatakse nii kõrgelt, et ka neid teenuseid ostetakse sisse. Eks platsid ole ka suured.
Ka sinu majas elavad vaesed inimesed tõenäoliselt väärtustavad aega aga nende aeg maksab lihtsalt niivõrd vähe, et oma tööle sisuliselt alternatiive pole. Analoogia minu vanemate ja puude lõhkumisega - pensionäril on aega laialt aga raha vähe. Nii vibutabki pea 70-aastane suhteliselt põdur mees kirvest ja kiidab takka, et hoiab sedasi tervist ja vaimu. Eks tal ole õigus ka - niisama passides manduks inimene kiirelt.

sashaobrok kirjutas:Täna lükkasin lund kerge tülpimusega - mõtlesin ühtlasi kuidas platsi "koomale tõmmata"....

Vahest võib eramus lumelükkamine tõeline probleem olla.
Mu tuttava tuttaval on maja nõmmel teede ristmikul nii et kõnnitee on piki kahte krundi külge ~80 jm. Tahab või ei taha aga need peab ta lumest puhtad hoidma iga päev (lisaks sisehoovile) ja ka vajadusel liivatama. Muidu tuleb mupo ja ...

No mõni loll on jah tallinna kolinud...

Kortermajades lausa õigustatud küsimus, kui naaber ei maksa üldse ühegi teenuse eest v. a. vesi ja üldelekter. Samas tee vajab koristust, katus puhastust jne. Trassid 35m vahetasime ilma võlgniku osaluseta. Toru24 küsis nt. veetoru vahetuse eest 8800 €, ise tehes läks vbl. 700€. No, kas see vahe siis miinus materjal+mehhanismid ongi enda töötasu, kindlasti peaks sellelt veel makse ka maksma.
Oma töötasu võib hinnata hinnapakkumisi võttes või nt. analüüsides üüriarves nn. "teenuste" otstarvet.