Ehitusfoorum

Tervitus kõigile.Kui lintvundamendile valada peale põrandaplaat,siis kuidas panna sinna alla kile(pinnasele 20cm penot,sinna peale kile).Kas kile ääred peavad ulatuma ka üle vundamendi lindi ?

Lintvundamendi PEALE põrandaplaat?

mis selles nii imelikku on

Kas tõesti sai küsimus nii keeruline,et keegi täpselt ei teagi.Kõik on teinud nagu juhtub.

lätlane kirjutas:Kas tõesti sai küsimus nii keeruline,et keegi täpselt ei teagi.Kõik on teinud nagu juhtub.

Kõik ei tee nii nagu juhtub. Kui targem tunneb, et on mingis valdkonnas loll, siis ta tellib endast targemate käest projekti ja teeb selle järgi. Lollim teeb nii nagu endal mõistust jätkub ja kui seegi otsa saab, siis teeb nii nagu juhtub.

Urmas

Ma pole küll ehitaja aga mulle tundub,et iga ehitusega kursis olev isik oskaks seda öelda unepealt.Siin on vaid foorumiehitajad.Ka mulle tehti põrandaplaat lintvundamendi PEALE ja see polnud kellegi omalooming vaid projektis kirjas. siin üks foorumiehitaja pole kuulnudki sellest

Ise tegin nii, et lintvundamendi täitsin seest liivaga, tihendasin ära, siis kile, peno (vahed vahtu täis), armatuur ja betoon. Kile võid ka peno peale panna, ise panin peno alla sellepärast, et mul tiba märjem pinnas. Lindile tegin ülemisele reale saalungid ümber, kile ääred keerasin saalungi seest ülesse ning valasin betoonplaadi (ikka lindi peale, mitte sisse). Pärast kui saalungi maha kisud, siis saad need kile ääred ära lõigata.

Mõlemal variandil on eeliseid/puuduseid.

* Vundamendi peale valades toetub põrand vundamendile ja kui pinnas põranda all vajub (nt ladu või kiviahi), peab plaat kandma hakkama.
* Sama vastupidi, kui vundamendile toetuva seina koormus on suur (nt mitu korrust ja suured vajumid), jääb plaadi keskkoht kõrgemale.
* Kui hoonet ei köeta ja pinnas on külmakerkeohtlik, võib eelmine olukord tekkida ka põranda all külmuva pinnase tõttu, plaadi all jäälääts paisub ja kergitab seda. Kõik eelmised variandid põhjustavad tõenäoliselt vähemalt pragusid põrandas.
* Vundamendi peale valades ei saa külmasilda vundamendi ja põrandaplaadi vahel katkestada.
* Vundamendi ja plaadi kokkuvalamine teeb need monoliitseks tervikuks, sel on mõned eelised. Kile nullib need eelised. Samas on vaja kapillaarniiskuse tõus katkestada.

Üsna kindel, et loetelu pole ammendav. Arvestades kui palju me su majast teame, ei taha küll mingeid vastuseid pilduda.

Aga kui vundamendi ülemine äär pigiga kokku määrida ja siis plaat peale valada.siis poleks kilet vaja üle lindiääre panna ja jääks vast vähe tugevam?

Vanasti Pandi minuteada tõrvapapp lindi peale kapillaarniiskuse tõkestamiseks.Pigi on ju sama asi?

Mul maja on juurdeehitise plaat kaks aastat tagasi nii valatud, et toetub vundamendi servadele ja vahele on paksult pigi määritud. Siiamaani pole veel kuskile "ära sõitnud" ega vajunud, ptüi, ptüi, ptüi...

Lätlane kirjutas:Tervitus kõigile.Kui lintvundamendile valada peale põrandaplaat,siis kuidas panna sinna alla kile(pinnasele 20cm penot,sinna peale kile).Kas kile ääred peavad ulatuma ka üle vundamendi lindi ?

Millist eesmärki täidab kile?
1)Kapilaarse niiskuse tõusu alt/ülesse?
2)Betooni mahlade isoleerimiseks kokkupuutel eps/ga?

Esimesel juhul on kilele juurde mõeldud mingi müstiline hüdroisolatsiooni omadus, mis tal lihtsalt füüsiliselt puudub.(selle selgitamiseks ei viitsi ausalt vaeva näha)
Teisel juhul kaotab küsimus üldse mõtte.

Aga teeks siis lõpuks selgeks,et kuidas oleks siis õige teha! Kile? Pigi? Mitte midagi?
Mida rohkem ma seda foorumit loen seda rohkem jookseb kuul kokku

Betoon vundamendi peale toetuma. Hüdroisolatsioon. Soojustus. Põrandaküttebetoon ujuvana.

Miks köetav põrand peab olema ujuv?

Jah, ideaalis oleks tore valada topelt betoon, kus vahel on siis hüdro ja soojustus. Reaalselt valavad enamus pinnasel olevale soojustusele betooni peale ja ei ole ka midagi hullu. Seda, kas teha ühekordne plaat ujuv või mitte, võiks mõni insener seletada. Vähemalt siiani pole ma siit foorumist ühest vastust saanud, millal ja miks just nii teha nagu tehakse.

Tere. "valavad enamus pinnasel olevale soojustusele betooni peale ja ei ole ka midagi hullu" - jah 9 juhul 10-st, lühiajalises perspektiivis . Aga väga ebameeldiv on olla ise see 1 10-st.
"miks just nii teha nagu tehakse (ühekordne ujuv plaat)" - ega insenerid ka ei tea, aga seda teavad "insenerid" kellede tähtsaim kriteeium on hind.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

katus sõidab kirjutas:Miks köetav põrand peab olema ujuv?

Äkki näiteks sellepärast, et see oleks soojuslikult piisavalt isoleeritud muudest konstruktsioonidest (nt lintvundament), mida sa võibolla ei taha kümnete aastate vältel kütta samapalju nagu eluruumide põrandat?

A.Piirfeld pidas hinna all silmas ehitusmaksumust, mis on ühekordne kulu.

Tasuks endale teha kõigepealt selgeks mõisted: hüdroisolatsioon ja kapilaarniiskus! Tasuks uurida kus ja kuidas tekib kapilaarniiskus ja mida sella tõkkeks kasutatakse! Mis asi on hüdroisolatsioon ja kus ning mis materjalidega seda kasutatakse! Ja kui mõisted selged, siis tuleks kasutada elementaarset loogikat!

Foorumi on tüüpiline targutamine, et nii ei ole õige ja nii on paha. Seda miks asi on paha ja vale, ei oska/viitsi keegi seletada. Sain just oma sugulasega kokku, kes nüüdseks pensionil ja on terve elu teinud ehitistele tugevusarvutusi jms inseneritööd. Tema ei näinud mitte mingit probleemi selles, et pinnasele EPS ja sinna 10cm plaat peale valada. Seda siis ujuvana. Mainis vaid, et kuna suur põrand, siis tuleb deformatsioonivuugid teha.

Tere. Ju siis on elementaaraabitsate (A.Veski) lugemisest nii palju aega möödas, et enam ei mäleta, kuidas põrandaid ehitatakse. Aga ka uusima ajastu info pinnasevajumisest, isolatsioonimaterjalide märgumisest, vee isoleerimismaterjalidest ning tehnoloogiatest, radooniprobleemidest, märja sokli soojustamise probleemidest on temast piisava kaarega mööda ujunud. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Sorry, aga tõesti ei viitsi seletada. Ka insener võib laisk olla, ei ole mingit tahtmist ühte ja sama teemat, mis on korrutatud juba paarkümmend korda jälle uuesti puust ja punaseks teha. Ja ainult sellepärast, et huvituja ei viitsi lapata mõned aastad foorumis tagasi. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ilmselt oleks kasulik teha foorumis nö sticky teemad, kus oleks õigete lahenduste pilte ja seletusi. Näiteks maja kus hetkel elan, on ehitatud nö sohu. Kunagi täideti kõvasti ning nüüd on normaalne pinnas. Põrand on liiv-saepurubetoon ja laagidel puitpõrand või siis laagidel saepuruplaat + parkett. Ei mingit hüdrot vms. 25a jooksul pole veel probleeme olnud.
Ok, lepin väitega, et peaks valama 2 kihti betooni ja hüdro vahele tegema. Aga mis vahe on selles, kas põrand toetub vundamendile või mitte? Kui midagi alt ära vajub, siis ma sügavalt kahtlen, et see vundamendile toetuv plaat enam sirgeks jääb.

PS! Minu arvamus ei maksa midagi. Ehitusalane haridus puudub ning teema huvitab rohkem hobikorras.

Kui plaat toetud vundamendile, siis on selleks tehtud ka plaat mis on piisavalt arveeritud, et suudab end ja kasutuskoormust kanda. Sageli kasutatakse eelpingestatud õõnespaneele oma hinna tõttu.

Kui võrdleme näiteks toetuvat plaati millele teine plaat küttele. Siis saame deformatsiooni kindluse, vajumiskindluse, võimaluse teostada vee või niiskuse tõke enne soojustust ja sisekonstruktsiooni. samuti lõikame läbi võimaliku radooni ohu, võimalus tekitada külmasilla vaba konstruktsioon, märgumata soojustus võrdub suurem effektiivsus jne. Kui räägime otse pinnasel plaadist, siis kõik need ohud on reaalsed ohud mis teatud tingimustel rakenduvad. Kui räägime hinnast, siis loomulikult on pinnasele valatud vundament reeglina oluliselt odavam, aga silmas tuleb pidada ka, et kui olete see õnnelik üks kümnest, siis algne ja korralik teostus oleks olnud 3 korda odavam ja arvestamata tervisekahjustusi.

Kui nüüd mõtleme miks tehakse pinnasel plaate, siis küsimus on otseselt rahas ja raha ei kipu inimestel olema, seega säästetakse igast võimalikust ja võimatust kohast.

Kui pinnasel oleva soojustusega ei juhtu midagi näiteks mäe otsas liivasel maal ja meeter kõrge sokliga majal.
Aga kuna küsimus on reeglina rahas, sisi krundid rajatakse sohu ja võimalikult madalasse kohta. Samas rajatakse võimalikult kitsas taldmik kui teha tuleks plaatvundament. Laotakse kaks rida plokki kui laduda tuleks 15 . Kühveldatakse laugas paetuhka täis ja valatakse plaat peale. Pärast imestatakse miks laukka värvus on hall nagu paetuhal ja põrand kaob Austraaliasse või mis iganes seal all on.


Seda jura võib ju jätkata jumal teab kui kaua. 100 aastat tagasi tehti ka maju mille laagid maeti otse liiva ja tänasepäeva on terved ja mädanemata. Samas teises majas on 5 korda 50 aasta jooksul vahetatud.
Oskustööjõudu ja loogilist mõtlemist puudub, ei muud.