Maasoojuspump Buderus kasutegur

[Guest123]

Ma ei suuda kuskilt välja googeldada buderuse maasoojuspumpade graafikuid. Huvitab just võrdlus, et kui maast tuleb vesi soojusega +5 kraadi, siis milline on COP, Kui maast tuleb 0 kraadine vesi, milline siis COP on. Ja miks mitte kui maast -1.0 vesi tuleb. Milline siis COP on.

On kellegil pakkuda linke või vastuseid ?

[mõmm]

Mis sa selle teadmisega peale hakkad?
Oluline on scop.

[Guest123]

Mis sa selle teadmisega peale hakkad?
Oluline on scop.

SCOP mind ei huvita. See liga pika aja peale.

Huvitab just kui palju sooja suudab maasoojuspump toota erinevatel siseneva vee temperatuuril. Saaks pumba panna võrdlusesse näiteks õhk-vesi ja õhk-õhk pumbaga.

Mis ma selle võrdlusega peale hakkan ? Kasvõi see, et kui õhk-vesi juurde panna siis kui pikaks läheks kahese süsteemi tasuvus.

[EMS1]

Sa tegelikult ei tea ikkagi millise temperatuuriga reaalselt vesi tulema hakkab ja milline kokkuvõttes reaalne kasutegur olema hakkab, selle saad teada alles siis kui süsteem on konkreetse pinnase ja torustikuga valmis ehitatud. Ja siis ei pruugigi enam olukord nii roosiline olla kui lubatud oli. Väike lotomoment on siin juures.

[sashaobrok]

Kust see välja tuleb, et tal konkreetne süsteem juba töös ei ole?

[Guest123]

Sa tegelikult ei tea ikkagi millise temperatuuriga reaalselt vesi tulema hakkab ja milline kokkuvõttes reaalne kasutegur olema hakkab, selle saad teada alles siis kui süsteem on konkreetse pinnase ja torustikuga valmis ehitatud. Ja siis ei pruugigi enam olukord nii roosiline olla kui lubatud oli. Väike lotomoment on siin juures.

Tean täpselt . Eile tuli 0.7 kraadine vesi sisse. Nüüd tahaks teada, mis sellise temperatuuri juures kasutegur on. Ja kus maalt hakkab elektriküte 1:1'le. Ja siis millise temperatuuri juures kõige parem COP on.

[Kalvis]

Selleks on kõige lihtsam otsida COP sõltuvust temperatuurist. Selliseid kõveraid netis leiab, kirjuta otsimootorisse COP temperature (buderus) ja vali pildid siis ma igatahes leidsin. Iseasi kas just sinu mudel ja nii mõnelgi on graafikud ilustatud.

[guest123]

Selleks on kõige lihtsam otsida COP sõltuvust temperatuurist. Selliseid kõveraid netis leiab, kirjuta otsimootorisse COP temperature (buderus) ja vali pildid siis ma igatahes leidsin. Iseasi kas just sinu mudel ja nii mõnelgi on graafikud ilustatud.

Kas sa oleksid nii hea ja pakuksid paar sellist linki välja? Mina ei suuda neid linke leida.

[Kalvis]

Eile siia kirjutades oli see link olemas. Kopeerisin ka aga siis tuli nii pikk tänu otsimootorile ja kustutasin varsti maha (ei jäänud foorumis vaadata ilus lisaks oli mustvalge ja saksakeelne).
Näiteks midagi sellist
https://www.google.ee/search?q=cop+grap ... B429%3B302

Ega tootjad neid avaldada ei taha sest ilus pumbamuinasjutt võib pettuseks osutuda. Ja need mis on on ka kõik tavaliselt mingite testijate uurimused.

[Guest123]

Ega tootjad neid avaldada ei taha sest ilus pumbamuinasjutt võib pettuseks osutuda. Ja need mis on on ka kõik tavaliselt mingite testijate uurimused.

Tänud... sain sealt edasi googeldtud ja endale vajaliku lingi leidsin siit:

http://www.ata.org.au/forums/topic/4384


Pole küll otseselt Buderuse oma aga enam-vähem ettekujutuse annab. Mis viitab sellele , et võiks maks pealejooksu temperatuuri piiraja lisada

[Kalvis]

Üldreeglid ammu teada:
1. Mida külmem on välisõhu temperatuur (maasoojuspumpadel maasise kontuuri vedelik) seda kehvem COP. Paljudel pumpadel on -15 ja külmem ning COP 1,2 mis on sisult sama otse elektrilise kütmisega.
2. Mida kuumemat küttekontuuri vett kasutad seda kehvem COP. Siit tulebki, et radiaatorite korral kui pealejooks kuskil 42 C siis on soojuspump kehva COP-iga kui põrandaküte millel vaid 25 C

Sellepärast soojuspumpasi eelistatult kasutataksegi põrandaküttega.

[Guest123]

Üldreeglid ammu teada:
1. Mida külmem on välisõhu temperatuur (maasoojuspumpadel maasise kontuuri vedelik) seda kehvem COP. Paljudel pumpadel on -15 ja külmem ning COP 1,2 mis on sisult sama otse elektrilise kütmisega.
2. Mida kuumemat küttekontuuri vett kasutad seda kehvem COP. Siit tulebki, et radiaatorite korral kui pealejooks kuskil 42 C siis on soojuspump kehva COP-iga kui põrandaküte millel vaid 25 C

Eks ma seda niigi teadsin. Kuskil manuaalidest ei leidnud, et mis toimub kasuteguriga siis kui maa seest tuleb sooja 0 kuni 0.5 kraadi. Kevadel vast ka väike miinus. -0.5

Kuna mingit piirajat väljuvale temperatuurile ei ole, siis selle lisamisega saaks vast elektrikulu alla (kuigi ega ta suur ei ole ka praegu). Kui pump tööle hakkab siis laseb torust nii kuuma vett kui suudab seda teha. Kui tagasitulev vesi saab oma +30 (graaafik vastavalt ilmale) kätte siis läheb pump puhkama.

Nüüd oleks hea teada, kui keegi kasutajatest on paigaldanud pealevoolu temperatuuri piiraja. Kas elektrikulu on märgatavalt vähenenud ?

Muidugi ma ei oska hetkel välja mõelda, et kui graafiku järgi stop on +31 kraadi (tagasivool) ja pealevoolu piiraja näiteks 40 kraadi peal... kas siis pump jääbki tööle. Töö tsüklid peaksid pikemad olema siis ? Lisaks ka temperatuuri kõikumised suuremad ? Küsimusi rohkem kui rubla eest

[Kalvis]

Ära aja keemiat taga. Pumpade juhtautomaatikas paned max 25, 35 või 45 pealejooksu temperatuuri ja ongi paigas.

[Coolhouse]

Kas piirata väljuva vee tempratuuri?-Ei
Selleks peaks mõistma miks samal soojuspumbal võib olla erinev COP.
Soojus kandub soojusvahetis kuumalt külmaaine gaasilt üle veele. Selle tulemusel toimub külmaaine gaasi üleminek vedelasse olekusse (kondenseerumine). See viidatud graafik näitabki erinevaid kondenseerumise temperatuure ja vastavalt ka erinevaid COP
Peaks mõistma et kondenseerumistemperatuur on ligilähedane soojusvahetit läbiva vee temperatuuriga.
Seega kui soojuspumbast väljuva vee läbivoolu piirata toodab kompressor ikka ca sama hulga soojust (energiahulga) kuid soojus(energia) ei pääse soojuspumbast edasi ning temperatuurid tõusevad ja COP halveneb.
See on umbes sama kui papitükiga auto radikat kinni katta (piirata soojuse edastamist).