Ehitusfoorum

Küttesüsteemina on kasutusel maaküte. Tahaksin haljastust teha, kuid ei ole leidnud piisavalt infot selle kohta, kas maakütte kollektori torude peale tohib ikkagi istutada puid (justkui ei soovitata, kuid seda siiski tehakse). Sooviksin aeda istutada õunapuid ja (mägi)mände, kuid kas nende juurestik ei hakka hiljem torustikku lõhkuma? Oskab keegi kommenteerida?

Viljapuud pidid olema sobilikud istutamiseks, iseasi kas neile meeldib kollektori torude peal olla. Suured kuused ja tammed jätaks istutamata.
Mägimänd ilmselt ka nii sügavale oma juuri ei aja, seega ilmselt võib istutada.

Eks targemad räägivad.
Mina ei tea asjadest tegelikult midagi

Guugelda erinevaid märksõnu nagu "viljapuude juured", erinevate õuna-, kirsi-, pirnipuude sortide kohta, mida tahad istutada. Üldiselt viljapuude juured on suhteliselt maapinna ligi, kuni 60cm sügavusel ja võra laiuselt.

Urmas

Kuusel on ka juured maapinnal. Metsas just kuused on tormiga maha tulnud nii, et "plaadi" on pinnalt lahti kangutanud ja terve puu koos pinnasega uppis. Tamm kasvatab jõhkralt sügavusse oma peajuure.

Nüanss mõtlemiseks.
Mul on krunt piiratud kolmest küljest 3m kõrguse viirpuuhekiga. Kahel küljel kasvas hekk mis mühises, aga kolmas külg, mille äärt mööda jookseb maakollektor, kasvas ikka väga kiduralt.

linni kirjutas:Nüanss mõtlemiseks.
Mul on krunt piiratud kolmest küljest 3m kõrguse viirpuuhekiga. Kahel küljel kasvas hekk mis mühises, aga kolmas külg, mille äärt mööda jookseb maakollektor, kasvas ikka väga kiduralt.

Ehk aitab päikeseküte maad soojendada :
Kevadine pakkumine vaakumtorukollektorile 30 vaakumtoru (heat-pipe) toru , kollektor 22mm vask, tugiraam alumiiniumist ainult 716 eur kiiretele tellijatele , tavahind 836 eur http://www.akromex.com/eshop/et/8-vaaku ... ollektorid
Nüüd ka suure tootlikusega Saksa kollektorid
http://www.akromex.com/eshop/et/vaakumt ... ekute.html
Toote innovaatilisus seisneb soojusvaheti erilises U-kujus, mis tagab parema soojusülekande ja ajalise stabiilsuse võrreldes heat-pipe lahendusega. Samuti on efektiivsuse suurendamiseks kasutusel peegeldi torude taga, mistõttu on antud kollektori võimsus suurem kui 30-toruga odavamal kollektoril - kollektori võimsus 1000W/m2 ja temp vahe 30 kraadi korral vastavalt sertifikaadile 18 toruga CPC-kollektoril 1943 W ja 30 toruga "odaval" kollektoril 1550W.
Lisaks ka soodsa hinnaga kontrollerid, roostevaba 1/2" ja 3/4" ühendustorud http://www.akromex.com/eshop/et/9-lisatarvikud
ja muud vajalikku näiteks boilerid kahesüsteemsed ja soojuspumbaga http://www.akromex.com/eshop/et/10-boilerid

Võibolla on sul kolmas külg jõle vilets liivapinnas, kus midagi ei kasvagi hästi.

sashaobrok kirjutas:Võibolla on sul kolmas külg jõle vilets liivapinnas, kus midagi ei kasvagi hästi.

1300 ruudu peal pinnas vast ikka sellistes mõõtmetes ei varieeru.
Ka lehte läheb too äär aeglasemalt.
Ning varakevadel on hommikuti hea jälgida, kust maakontuur jookseb: selle koha pealt on maa veel härmas, kui mujalt on härmatis sulanud.
Elltoodu kehtib peale pikka ja külma talve, mil maapind on soojusest tühjaks imetud.

linni kirjutas:
1300 ruudu peal pinnas vast ikka sellistes mõõtmetes ei varieeru.
Ka lehte läheb too äär aeglasemalt.
Ning varakevadel on hommikuti hea jälgida, kust maakontuur jookseb: selle koha pealt on maa veel härmas, kui mujalt on härmatis sulanud.
Elltoodu kehtib peale pikka ja külma talve, mil maapind on soojusest tühjaks imetud.

Sellisel juhul on süsteem valesti paigaldatud. Siin 30 maja ja kõigil on maaküte. Pool aeda kontuuriga ja teine pool ilma. Mingit vahet ei ole murul ega taimedel. Samuti kui on härmatis on terve aed ühtlaselt härmas. Sulab vastavalt sellele kuidas päike üle jookseb. Torud on ubes 1m sügavusel.
Lumi sulab ka vastavalt sellele kuhu päike rohkem peale paistab. Ei ole nii, et Jaanipäeval kontooru kohal veel lumesõda saaks teha

Olen seda külmumise ja muud juttu ka varem kuulnud. No ei ole vahet kohas kus on maakütte kontuur maas ja kus ei ole Võimalus miks maapind kontuuri kohal külmunud on , on arvatavasti 2. Kontuuri liiga vähe maha pandud või kontuur liiga maapinna lähedal.

Justnimelt, seal servas vast hekk varjab pinnast päikse eest ja siis tekivad sellised mõtted....

Ei ole kontuuri vähe ja ei ole maapinna lähedal. Härmatist olen 9 aasta jooksul näinud kahel kevadel, kui olid -30 pakased. Maapumba ülesanne ongi soojus maapinnast kätte saada ja mind paneks pigem muretsema asjaolu, kui maapinna temperatuuris mingeid kõikumisi ei toimuks.

Teemaalgataja olen. Tänan vastajaid! Küsiks hoopis, et need, kellel on maaküte, mida olete üldse torustiku peale istutanud, kas ka erinevaid puid või pigem jätnud muru alla, teinud ainult näiteks lillepeenrad vms? Kui paljud on istutanud õunapuid? Nagu ma aru saanud olen, siis õunapuu juurestik pinnapealne, kuid ikkagi peajuur kasvab sügavusse.

Monk kirjutas:Teemaalgataja olen. Tänan vastajaid! Küsiks hoopis, et need, kellel on maaküte, mida olete üldse torustiku peale istutanud, kas ka erinevaid puid või pigem jätnud muru alla, teinud ainult näiteks lillepeenrad vms? Kui paljud on istutanud õunapuid? Nagu ma aru saanud olen, siis õunapuu juurestik pinnapealne, kuid ikkagi peajuur kasvab sügavusse.

Meil on kontuuri peal puud olemas. Pole miskid suured kolakad aga elavad esialgu kenasti. Pöösad samuti. Peenraid ei ole.
IMHO on see jutt, et kntuuri peale ei tohi suuri puid istutada jama. Muidugi oleks hea kui juured kontuuri juurest ei läheks ... katki ikka ei pressi.