Ehitusfoorum

Mis te arvate sellisest välisseina lahendusest: viimistluskrohv+krundikiht+tasandus+armatuurvõrk+aluskiht+jäik mineraalvilla plaat 200mm+Aeroc Classic kergplokk 250mm.
Täpsemalt tahaks teada, mis ohud on jäiga villaplaadi krohvimisel ja millele erilist tähelepanu pöörata?

RainerV kirjutas:... Täpsemalt tahaks teada, mis ohud on jäiga villaplaadi krohvimisel ja millele erilist tähelepanu pöörata?

Ei tohi hakata armeerimis- ja tasanduskrohviga koonerdama!

Tere. Erilist tähelepanu tuleks pöörata villa asendamisele EPS-ga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Erilist tähelepanu tuleks pöörata villa asendamisele EPS-ga. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

??? Püsivam ajas? Mõõtmete stabiilsus ehk vastupidavam lohakama või apsudega krohvimise korral?
Lihtsalt uudishimust.

Urmas

Kondentsi tekkimine krohvi alla?

Kindel on, et välisseinad laotakse Aerocist. Ma olen kuulnud ja ka enda loogika ütleb, et EPS ja Aeroc väga hästi kokku ei sobi.

Tere. Ehitusfüüsika loogika ütleb, et Aeroc+vill+krohv on probleemne. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Aeroc+EPS+krohv ei ole probleemne? Kui ei, siis ehk seletaksite täpsemalt lahti, miks EPS vähem probleeme tekitab?

Mäletamist mõõda on härra Piirfeld antud teemat siin foorumis korduvalt lahanud kasuta otsingut

No Aeroc+EPS+krohv lahendusel minu arvates tekib kondensaat Aeroci ja EPS-i vahele. Seal enam ei mängi krohv mingit rolli, kuna EPS-i aurutakistus on palju suurem kui Aeroci oma. Samas peaks olema väljaspool väiksem aurutakistus kui seespool. Villa ja krohviga võib tekkida kondensaat villa ja krohvi vahel, aga kui kasutada võimalikult väikese aurutakistusega krohvi tundub see mõistlikum kui EPS. Samas tahakski teada, kas keegi on sellist lahendust (aeroc+vill+krohv) teinud ja mis tulemused on ?

RainerV kirjutas:No Aeroc+EPS+krohv lahendusel minu arvates tekib kondensaat Aeroci ja EPS-i vahele. Seal enam ei mängi krohv mingit rolli, kuna EPS-i aurutakistus on palju suurem kui Aeroci oma. Samas peaks olema väljaspool väiksem aurutakistus kui seespool. Villa ja krohviga võib tekkida kondensaat villa ja krohvi vahel, aga kui kasutada võimalikult väikese aurutakistusega krohvi tundub see mõistlikum kui EPS.

Kondensaadi tekkimiseks on ju oluline ka temperatuur! Ehk mida külmem konstruktsiooni piirkond seda vähem vett gaasilises olekus sinna mahub.
Kui toas on +20C ja õues on -20C siis milline temp võiks olla aeroc-i ja EPS-i kokkupuutepunktis ja milline villa ning krohvi kokkupuutepunktis? Kummas kohas jääb tõenäoliselt rohkem vett gaasilisse olekusse?

Nii palju kui ma nüüd uurinud olen, siis on nende mõlemate lahenduste kohta vastu ja poolt väiteid. Lõpuni ei ole asjast ikka aru saanud. Kust ja miks tuleb EPS-i osas nii palju vastuargumente? Ometi on päris paljudel aeroc+EPS lahendus.Miks Aeroc ise ei soovita panna EPSi, kust see kasu Aeroci ettevõttele sellest soovitusest tuleb? Kas EPS-i nn halvustamine on tulnud sellest, et puuduliku ventilatsiooni ja ehituspraagiga majad on tuksi läinud ning tulemuses süüdistatakse EPSi mittehingavust? Kummalgi poolel (vastu ja poolt olevatel inimestel) on mingisugused arvutused ja loogikad, mis on põhjendatud ja samas välistavad üksteist. Kes see ütleb, mis see õige jälle on, pädev ehitusfüüsik äkki? Üsna tume maa ja üheseid vastuseid on väga raske leida.

Mul naabrimees åtles, et EPS on umbne, aga kivi ei ole (tellis). Ma ei viitsinud seletada JÄLLE ja viisin jutu teisele teemale.

Liimi sendise kammiga kodensil pole ju palju ruumi

Liimi sendise kammiga kodensil pole ju palju ruumi

vill ja mineraalnekrohv

Iseenesest selline konstruktsioon on sobiv.
Tuleks kasutada jah võimalikult auru läbilaskvaid materjale. Villaga soojustamine oleks parem variant võrreldes penoga. Võrdluseks: penol pole erilist vahet, kas seda krohvitakse auru läbilaskva või vähem läbilaskva krohviga. Aur kondenseeruks juba peno ja aeroci (jm plokkide) vahel ja välispinnani jõuab väga väike kogus kui üldse sedagi.
Villa puhul jõuaks aur läbi villa, ja ka viimistluskihtidest läbi, kui need on auru läbilaskvad. Vastasel juhul kondenseerub krohvi- või värvikihi all ja fassaadipind kahjustub.

fgh, tundub, et rohkem labasemalt välja mõelda oma juttu ei osanud
Samuti küsitakse konkreetse sõlme kohta, mitte utoopiate kohta, millele oskad vaid ise tulla!
Kahju, et selliseid inimesi meie keskel on.

Ma seletasin soojustamise kohta lihtsal kombel, et tavainimene aru saaks, kuidas materjale valida. Loomulikult tulevad ka mängu muud aspektid (konstruktsioonide paksused ja temperatuurid jne, millest sõltub kastepunkti asukoht jne jne).
Kindlasti peaks hoone sisepinnal kasutama auru väljapoole mitteläbilaskvat materjali (aututõke).

Edu!

RamestEhitusOÜ kirjutas:Ma seletasin soojustamise kohta lihtsal kombel, et tavainimene aru saaks, kuidas materjale valida.

Ja su seletust hinnati pullikakaks ja seda see ju ka on!
Kui lugeda seda -

RamestEhitusOÜ kirjutas: Villaga soojustamine oleks parem variant võrreldes penoga. Võrdluseks: penol pole erilist vahet, kas seda krohvitakse auru läbilaskva või vähem läbilaskva krohviga. Aur kondenseeruks juba peno ja aeroci (jm plokkide) vahel ja välispinnani jõuab väga väike kogus kui üldse sedagi.

siis minul jääb küll mulje et sa absoluutselt ei valda teemat!

Kui sisepinna viimistlusmaterjal ja välispinna viimistlusmaterjal on õigesti valitud siis vahet pole, kas peno või vill on seal kusagil vahepeal.
Millegipärast projektid on meil sellised, et mõned materjalid jäetakse foorumispetsialistide määrata.