Ehitusfoorum

Nii olen sattunud keerulisse olukorda nimelt plaanisin panna tuhaplokile soojustuseks peno. Pool materjalist ostetud . Sain siis teada et peno ei sobi tuhaplokiga kuidagi kuna peno ei hinga ja tuhaplokk imeb endasse niiskust siis ajapikku hakkab plokk mädanema.Kas on kellelgi oma kogemusi sellel alal. ise mõtlesin et panen siis kohati peno ja kohati tugeva villa et saaks ikka krohvi teha ja plokk peaks ka siis hingata saama.

no selge, minu maja mädaneb ilmselt sügiseks nüüd läbi
Mädanemine on ikka millegi orgaanilise lagunemine. Tuhaplokis on orgaanikat ikka imevähe.

Tuhaplokk kohe kindlasti ei mädane. Muidu seina konstruktsioon peab olema hingav, sest tuba pressib kogu aeg niiskust plokki. Kui vahtplast seda välja ei lase, vettib tuhaplokk läbi. Tuhaplokk otseselt vettimist ei karda, küll aga on ohtlik vettinud tuhaplokile miinuskraadid. siis külmab plokk lõhki. Selline on füüsika.
Ametlikes seinakonstruktsioonides on toonitatud, et võib kasutada vaid hingavat vahtplasti. kahjuks on konstruktorid unustanud mainimatta olulise füüsikalise suuruse - kui palju peab siis vahtplast hingama. Tänapäeval on turg igatsorti solkijaid täis. Näiteks tuntud soome vahtplastimüüja thermisol müüb kallimalt fassaadi vahtplasti. Tema sertifikaatides on isegi vahtplasti hingatavus ilusasti kirjas. Ainus halb mekk on sellejuures see, et ka kõik parameetrid on peaaegu samad ka mittehingaval vahtplastil, mis on odavam. Tuleb meelde anektoot armeenia konjakist ja selle tärnidest.

Mis teha. Kõigepealt hangi oma vahtplastile sertifikaat ja vaata, kui suur on selle hingatavaus. Võrdle seda numbrit Thermisoli fassaadivahtplasti omaga. Kui number on samas suurusjärgus või suurem siis võid riskida ja panna seina. Vähemalt üks firma eestis müüb ju ametlikult sellist kaupa. Kui number on palju väiksem, vaata, kas saad kasutada põrandas või mujal konstruktsioonides, kus auru läbilase pole oluline. Segakonstruktsioon ei tule kasuks, tee kas oma maja vahtplastiga või villaga, otsusta emma kumma kasuks.

Külalisele, et ära kuula rämpsinfot. Võid rahumeeli panna tuhaplokile peno. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Hr Piirfeld. Te soovitate tuhaplokile panna soojustuseks peno. Küsiks sellisel juhul soovitust tuhaplokist majale, kus eelnevalt probleeme hallitusega. Kas sellisel juhul tuleks ka panna majale soojustuseks tõesti nn peno? Ventilatsiooni parandada kahjuks eriliselt ei saa ja juba praegu on vetilatsiooni tase miinimumi piiril, kas siis ei lähe olukord veelgi hullemaks. Samas fassaadi tahetakse renoveerida, sest paneelide vuugivahed on ära vajunud. Kas siis ei piisaks vana krohvi eemaldamisest, vuugivagede täitmisest ja uuest krohvimisest? Osa inimesi on soojustanud kortereid juba seestpoolt, kuidas mõjub see majas olevale metallkarkassile? Ja kuidas mõjuks nn peno majas olevale metallkarkassile?
Tänud vastuse eest ette!

Tere. Tuhaplokk + peno parandab hallituse olukorda ehk see hallitus võib täielikult kaduda. Vendi vajadus sõltub soovitud siseniiskuse tasemest. Ilma soojustuseta renoveerimine ei paranda hallituse olukorda. Seespidine soojustamine suurendab hallituse olukorda. Välispidise soojustamise puhul ei saa aru metallkarkassi küsimusest. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

miks üldse tuhaplokki soojustada?
peaasi et ju tuul läbi ei puhuks:)
ja krohvi saad ju niisama kah tuhaplokile peale panna.....

__eiteagi--- kirjutas:miks üldse tuhaplokki soojustada?
peaasi et ju tuul läbi ei puhuks:)
ja krohvi saad ju niisama kah tuhaplokile peale panna.....

Miks mitte?

kindlasti on tuhaplokist sein vaja soojustada , kui sõita maapiirkondades kus omalajal KEK-d ehitasid 2-3 korruselieid kortermaju , siis kõikide nende fassaadid on laigulised aga põhjus pole selles et krohvijad olid viletsad ,vaid ikka soojus tungib läbi seina , kusjuures paneeli paksus on 300mm

maja seest aurutõke või sein üle värvida, siis ei peaks seestpoolt ka niiskust väga seina sattuma.

Tavaline valge peno pidi kuivama enam-vähem sama kiiresti nagu puit. Kevadel on väike oht, et koguneb niiskus peno ja seina vahele ja tekib kondents aga küll ära kuivab. Peno ja laudise vahele tuulutus või kui krohv, siis selline, et ei jääks niiskus peno ja krohvi vahele.

Kuskil netis olid isegi pildid, et kui palju niiskust mingi materjal läbi laseb. Point on selles, et väliskiht (peno) laseks niiskust tõhusamalt läbi kui sisemine kiht (plokk). Fibo laseb rohkemgi niiskust läbi kui aeroc ja ikka pannakse peno.

Tere, Klaas ei lase üdse niiskust läbi. Nii, et aknad eest ära ja asemele Aeroc! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Alar, tuhaplokil on valguse läbilaske protsent mõnevõrra väiksem kui klaasil, millega te seda puudust korvate?

Pärlirax, kas oled ehitusärisse sukeldunud viimasel ajal? Kunagi sattusin su lahedat blogi lugema, kus te kuskil pärapõrgus 100 cm3 saagidega tuulemurdu harutasite ja harvad ei olnud juhused, kus meetrise läbimõõduga palgid pingest vabanedes mõne millimeetri kauguselt lõualuust möödusid. Ise olin kunagi oksapoiss ühele kohalikul metsamehel , kes oma sääsega vaevu 5 tihu päevas kokku pinistas ja tollel läks kops üle maksa, kui mainisin, et kuskil mingi latvur tegi 20 tihu päevas:).

T25 kirjutas: ↑18 Juun 2021, 19:51 Pärlirax, kas oled ehitusärisse sukeldunud viimasel ajal?

Ära sa, T25, nüüd eufooriasse ka mine, joo reede õhtul rahulikult õlut võimidaiganes edasi! Võibolla inimesel läks guugeldamisel hiire kursor valesse kohta, ei vaadanud Alar Piirfeldi viimase kommentaari postituse kuupäeva ja otsustas kah sõna sekka öelda 10 aasta vanusesse teemasse. Ikka juhtub, et keegi "ehitushuviline" leiab üles arhiiviteema.