Ehitusfoorum

Ruudukujulisel kelpkatusega majal oli algselt katuse keskkohas, st. seal, kus diagonaalid kokku saavad, post, mis toetus kandvale vaheseinale. Teise korruse kasutusule võtmisel oli too post lihtsalt läbi saetud, katus toetub vaid sarikavööle. Sarikatele on post kahtlemata suureks abiks, aga maja külgseintele, kuhu sarikavöö toetub? Ühest küljest keskpost vähendab koormust maja külgseintele. Teisest küljest, kuna külgseinte mõõtmed muutuvad sõltuvalt aastaajast ja sarikate pikkused sõltuvalt õhuniiskusest, sisemine kandev sein on aga stabiilses keskkonnas, poleks keskposti korral koormus seintele enam stabiilne.
Või tuleks see 50 a. sellisena püsinud maja üldse maha lammutada, sest katus toetub poolekivi (120 mm paksusele) müürile - nii ei tohi olla!

Kas sarikate otsad on omavahel tõmbidega (laetaladega) ühendatud? Kas post saeti läbi 50 a tagasi?

Koormuste ebaühtlus on väike probleem (maja on väike). Tugevuse ületamine on suur probleem.

Ei, laetalad toetuvad sisemüürile ja sarikate otsad toetuvad vaid suht kobedale, nurkadest omavahel seotud sarikavöö prussidele - see oli gerardi seina puhul tavaline lahendus.

Post saeti läbi ligi 50 a. tagasi. Tol ajal laiutajaid ei sallitud, elamispinna suurusele oli kehtestatud normid. Alul jäeti majale pööning-pesukuivatusruum ning peale seda, kui maja oli "vastu võetud", tehti ilma suurema kärata üles ka toad.

"Koormuste ebaühtlus on väike probleem (maja on väike). Tugevuse ületamine on suur probleem."
Hmm.. kumb tellismüür püsib paremini ja vähempragunevana, kas koormatud müür või ajas muutuva koormusega (vahepeal koormatud, vahepeal koormamata) müür?

Gerardi seina puhul on välimine müüritis lagunemisohus, sest püsib täna seotisele sisemise müüritisega. Kui see seotis on tellistest, siis sisemise ja välimise müüritise erinevast temperatuurikeskkonnast tulenev erinev mahumuutus võib need tellised purustada. Kui on traatankrutega, mis ei roosteta, on olukord vast parem.

Sellise vastuse sain kunagi, kui uurisin ka ühe Gerardi seinaga maja ostu. Seal oli olukord veidi teine, sisemine müüritis tundus olevad kahekordne lapiti müüritis. Siis tekkis isegi mõte välimine üldse lammutada, aga oleks ilusa müüritöö ära kaotanud. Aga sinnapaika see asi jäi.

Ehk oli see post roodsarikate püsti ajamisest sinna lihtsalt jäänud? Ju siis on müürilati nn ruut nii tugev, et on nurkades asetsevaid roodsarikaid kinni hoidnud. Kindlasti on kahes vastastikus seinas ka laetalad tõmbele tööle pandud?

taastaja

Traatankrutega on seotud, aga neid on hõredalt ja nad on nõrgalt müüris kinni, Plaanis müüride vahest vana soojustus eraldada ja see PUR vahtu täis lasta. Vahul on nakketugevus lähedane tõmbetugevusele (300kPa - 30tonni ruutmeetrile), see peaks müürid koos hoidma küll.
60-ndatel ehitati gerardi seinu omajagu. Kas keegi on näinud 1-k maju, kus välisvooder on välja kukkunud? Mitmekordsetel on seda küll juhtunud.

Hästi piltlikult seletades: Püramiidilaadse katusega majal proovivad roodsarikad sarikavöö nurki laiali lükata. Kui roodsarikad hakkavad kõveraks vajuma, siis külgsarikad võtavad osa koormust enda kanda - hakkavad sarikalati külgi laiali lükkama ning nurki sissepoole tõmbama (eeldusel, et sarikavöö on nurkadest korralikult kinni). Põhimõtteliselt peaks tekkima tasakaaluolukord, kus kogu sarikavöö on suht ühtlaselt koormatud. On vist nii?
Keskposti korral: Ebareaalselt(?) äärmuslikus olukorras, kui välisseinad on vajunud, siis keskposti tõttu tõuseb kergema katuse poole sarikavöö müüri pealt üles, katus jääb kandma keskpostile ning maja ühe külje müürile. Tuul hakkab koos katusega seda müüri külge kõigutama, kuhu katus toetuma on jäänud.

Et on siis Edgar Velbri mõjutustega eramu katus.
Kui paks on siis seina siseosa?...ja sahti ruum?

taastaja