Ehitusfoorum

Situatsioon järgmine: pooleteistkordne vanem palkmaja, esimesel korrusel eluruumid, katusealune ka 75% ulatuses eluruumidena kasutusel. Vahelaes 20-30cm villa kogu maja ulatuses talade ja põrandakonstruktsioonide vahel. Väljaarvatud koht, kuhu eelmine omanik planeeris ehitada teisel korrusel nn. õhkküttekamina. Kuna ta renoveeris kogu esimest korrust tervikuna, siis valas ta ca 1,3x3,5 meetrise betoonaluse vahelae sisse talade vahele. Sellega probleeme pole, töö tehtud korralikult, toestatud rohke metalliga jne. Mina sinna mingit küttekeha ei plaani ehitada. Muret teeb aga see, et selle 1,3x3,5m kohal on külm pööning ja see osa vahelaest on soojustuseta. Muust teise korruse põrandapinnast on see betoontaldmik 10cm madalam. Kuidas seda pealtpoolt efektiivseimalt soojustada? Altpoolt ei saa, kipsplaat laes. Lisaks 10 cm saaks veel 5cm tõsta ehk veel ümbritsevat põrandat. Kokku siis max 15cm saaks sinna midagi soojustuseks panna. Mis materjale kasutada ja mida betooni pealtpoolt soojustades silmas pidada?

Soojusta pealtpoolt. Või lausa kogu pööning, sõltub mis plaanid on.

Mujal on soojustus olemas vahelael, puudulik ainult sellel betoontaldmikul. On betooni puhul mingi oluline nüanss ka külma poole pealt soojustades, mida silmas pidada? On parem villaga või EPS-iga see teostada? Soojustuse peale tahaks tekitada käidava põranda, käigurada ei sobiks.

Plaane pole avaldatud mis palaanid ikka selle pööninguga kavas on? Võid soojustada betooni pealtpoolt villa, vahtplasti või mis iganes, kuid kui sul on plaanid pööninguga siis tehakse neist lähtuvalt valikud.

See pööninguosa jääb külmaks pööninguks, köetavat ruumi selle koha peale ei tule. Kuna jääb viilualuse otsaseina äärde, siis kunagi ehk teeb sinna midagi rõdu taolise asja. Esialgu oleks vaja lihtsalt soojustust lisada ja soojustuse peale käidav põrand tekitada.

clondike kirjutas:Kokku siis max 15cm saaks sinna midagi soojustuseks panna.

Piiluksin polüuretaan soojustusplaatide poole. Kallis aga kui kõrgus piiratud siis parem kui EPS või vill.

Kui käidav põrand siis vahtplast millegiga lihtsam lahendus. Kui tatsamist ei plaani siis laota mis iganes vill põrandale laiali.

Kuna mingi kogus EPS 50-t on kasutult vedelemas, siis esialgu panen need soojustuseks. Küsiks veel sellist asja, et hetkel on vahelaes olev vill külmal pööningul nn. musta lauaga üle löödud laetalade pealt ehk siis käidav põrand tekitatud. Kui oleks soov villa lisada, siis on mõistlik see laudis maha kangutada et laudis villakihtide vahele ei jääks?

clondike kirjutas:Kuna mingi kogus EPS 50-t on kasutult vedelemas, siis esialgu panen need soojustuseks. Küsiks veel sellist asja, et hetkel on vahelaes olev vill külmal pööningul nn. musta lauaga üle löödud laetalade pealt ehk siis käidav põrand tekitatud. Kui oleks soov villa lisada, siis on mõistlik see laudis maha kangutada et laudis villakihtide vahele ei jääks?

kui sinna laudise alla õhk ei pääse , siis ei ole vahet , kui pääseb külgedelt vahele, siis oleks mõistlik vähemalt äärtest üles võtta, et õhk kahe kihi vahel liikuma ei pääseks

clondike kirjutas:hetkel on vahelaes olev vill külmal pööningul nn. musta lauaga üle löödud laetalade pealt ehk siis käidav põrand tekitatud.

Kas lauad alt ei hallita?

Hiljuti eemaldasin osaliselt laudist koha pealt, kuhu allla jääb esimesel korrusel pesuruum ja miskit hallitusele viitavat seal polnud. Pigem on laudis nagu üle kuivanud, tervena miskit kätte ei saa. Eelmine omanik naelutas selle sinna juba oma 15 aastat tagasi.

Kas külmal pööningul vahelae peale pandud kivivill plaatidena tuleks pealt kinni katta või pole selleks vajadust? Aurutõket esimese korruse laes pole.

clondike kirjutas:Kas külmal pööningul vahelae peale pandud kivivill plaatidena tuleks pealt kinni katta või pole selleks vajadust? Aurutõket esimese korruse laes pole.

jah, kata tuuletõkkega kinni.