Ehitusfoorum

Tere.Mure siis järgmine.Eramajja pumpab vett hüdrofor ja peale hüdrofori on 200 l.veepaak, aga kuna paak on läbi, et siis kas peab uuega asendama või võib ta vahelt välja ka võtta või siis üldsegi väiksem paak panna.Tänud juba ette.

Kuidas hüdrofoor vett pumbata saab ja miks on vaja süsteemi kahte paaki? Mida tähendab, et paak on läbi? Liigsed augud, no pange siis need kinni?!

Asi siis selline, et veeautomaat pumpab vee majja niiöelda veepaaki, aga paak on läbi roostetanud.Küsimus olekski, et kas seda paaki üldse vaja on?

Otseselt lisapaaki vaja pole, kuid selle olemasolul on vee surve kõikumine väiksem.

Aitähh ifffff, seda ma tahtsingi teada.

ifffff kirjutas:Otseselt lisapaaki vaja pole, kuid selle olemasolul on vee surve kõikumine väiksem.

Kuna vett EI ole võimalik kokku suruda, siis jääb selle lisapaagi funktsioon arusaamatuks. Mingit efekti see ei anna.

Kas see 200l ongi hüdrofori paak või on hüdrofor eraldi ja see 200l on lisapaak? Juhul kui on eraldi siis kui suur on hüdrofor ja palju on tarbijaid sellel taga?

Rostfrei kirjutas:

ifffff kirjutas:Otseselt lisapaaki vaja pole, kuid selle olemasolul on vee surve kõikumine väiksem.

Kuna vett EI ole võimalik kokku suruda, siis jääb selle lisapaagi funktsioon arusaamatuks. Mingit efekti see ei anna.

No ma eeldan, et kui veepaak on süsteemi pandud, siis ikka töötama hüdrofoorina, mitte niisama anumaks vahele. On see hüdrofoor siis kummikotiga, või ilma.

Veeautomaadil on hüdrofor24 l.,aga 200l.paak on ilma kummikotita.Kas surve nõrgaks ei jää kui paak vahelt välja jääb

Tarbijaid on küll1inimene,aga majal2 korrust.

No aga seda saad ju väga lihtsalt katsetada. Keera see paak sealt vahelt välja ning näed kohe ära, kas ja kuipalju surve kõikuma hakkab...

san-teh kirjutas:aga 200l.paak on ilma kummikotita.

Te sellesse paaki õhku/õhupatja ikka regulaarselt kompressoriga juurde pumpate? Sest kui mitte, pole paagil vähimatki mõtet.
 

A.S. kirjutas:

san-teh kirjutas:aga 200l.paak on ilma kummikotita.

Te sellesse paaki õhku/õhupatja ikka regulaarselt kompressoriga juurde pumpate? Sest kui mitte, pole paagil vähimatki mõtet.
 

Mul omal on põhimõtteliselt sarnane süsteem. Väikese hüdrofooriga veeautomaat+ 100+ liitrine kummikotita paak lisaks. Kui veeautomaat liiga tihti sisse-välja lülitama hakkab lasen suure paagi veest tühjaks( mitte ei pumpa õhku juurde) ja elu läheb jälle edasi.

Oli ka kunagi täpselt sama süsteem. Ja algul samamoodi kasutusel. Hiljem meisterdas omanik 1/2" ja autoventiili ülemineku ning lõi kord aastas autopumbaga juurde.

Lahe, kui jalgrattaid leiutatakse, kahjuks küll mitte töötavaid.
Kas ei oleks mõistlikum rekkida ning paigaldada muunduriga juhitav süsteem? Mingi metall pakk, lasen selle vett täis ja pumpan õhku ka juurde. Huvitav, mis saab metallist väga niiskes keskkonnas kokkuputel õhuga?
Igasugune õhu juurde pumpamine paaki, kus vesi ja õhk ei ole teineteisest eraldatud, on laus lollus ja aja ning energia raisk. Õhul on loll komme vees lahustuda.

Neid "lauslollusi" ehitai nõuka ajal süsteemselt ka suurtes firmades, rääkimata eramaja omanikest. Pole häda midagi, mõni kestab sada aastat veel edasigi. Seejuures koolis õpetati et ainus probleem on õhu lahustumine vees, mistõttu tuleb õhku juurde lisada. Pole mõtet ära vistata toimivat asja.

Kalvis kirjutas:Neid "lauslollusi" ehitai nõuka ajal süsteemselt ka suurtes firmades, rääkimata eramaja omanikest. Pole häda midagi, mõni kestab sada aastat veel edasigi. Seejuures koolis õpetati et ainus probleem on õhu lahustumine vees, mistõttu tuleb õhku juurde lisada. Pole mõtet ära vistata toimivat asja.

Halloo!!! täna ei ole nõuka aeg!

Kõige parem näide - puurkaev väga-väga hea veega, ei rauda, ei karedust. Süsteemis viidatud ja palju kiidetud nõuka aegne raudpaak, 5m3 koos õhupadjaga. Peale paaki vee näidud halvad, vesi pruun. Visati välja toimiv lahendus roostetava paagi näol, paigaldati muunduriga pump + 24 l membraanhüdrofoor. Õnnetu veetöötluse müüja ei saanud enam soola müüa, vee näidud ideaalselt korras.
Kui paljud viitsivad - tahavad seda õhupatja sinna lisada?? Selle tulemusena pumpa sisse-väljalülitus kordade arv läheb üle lubatu, rääkimata mõtetust koormusest elektrivõrgule ja hüdrolöökidest torustikule.
Aga loomulikult ei saa keegi seda keelata. Lihtsalt naljaks on selliseid väiteid tänapäeva tehniliste lahenduste valguses lugeda.

Rahameeste värk.
Seni kasutanud tuttava kandist veepaagist vett õhkpadjaga - ei mingit rauaroostet. ei ühtki toodud probleemist.
Pumba käivituste arv minimaalne, hea kui kord päevas.
Maitse asi. Kes tahab, ostku kähku omale kalli raha eest uus paak. Loomulikult kui paaki pole on kummimembraaniga paak tänapäevasem.

Rostfrei,
on olemas ka selline asi nagu agressiivne vesi. See "sööbki" veneaegset paaki.
Lisaks, vene ajal puudus kummikott, sest kotte polnud saada ja lihtsam oli kompressoriga igapäevaselt õhku juurde anda. Ei pandud mingit erilist filtritki vahele, et mikrobioloogilist saastust vältida (veevahetus oli kiire ka). Mõnes linnas pumpas puurkaevu pumpade kogum non-stop II-astme pumpadele vett ette, öösel veevajadus vähenes ja liigne vesi voolas ülevoolu kaudu merre: elekter oli nii odav, et sellist tegevust võis endale lubada.

Oh nõuka aeg, oh nõuka aeg
Saage üks kord aru, need ajad on möödas.
Ah jaa, sellist väljendit, nagu agressiivne vesi ei ole veel kuulnud.

Ei olnud kompressorit vaja.
Paagi ja trassi vahel kraan kinni. Paagi tühjenduskraan lahti ja paak tühjaks. Paak täitus ise õhuga. Tühjenduskraan kinni, trassi kraan lahti ja süsteem töötas jälle.
Tünn oli paksust rauast ja mingitest kummikottidest ei teadnud too aeg keegi midagi.
Õhu lisamise tihedus sõltub kaevust tuleva vee gaaside sisaldusest ja süsteemi mida ma kasutasin tuli vast 2-4 korda aastas õhku lisada.
Aga kas Te analoogse tööpõhimõttega peldiku loputuskasti olete näinud? See viis pätsi potist nagu kahuriga minema.

Rostfrei kirjutas:Oh nõuka aeg, oh nõuka aeg
Saage üks kord aru, need ajad on möödas.

Asjade puuduse tõttu tegid palju asju inimesed ise kusjuures nad oskasid neid teha. Elektrikitarrid, kõrvaklapid, raadiod, magnetofonid, võimendid, kõlarid, suusad, taburätt, auto pooltelje otsad, .... jne. Majad ehitati.
Tänapäeval ei oskanud TTÜ tehnilise eriala lõpetanu naelatangidega naela välja tõmmata kusjuures ta ei tundnud ka naelatange teiste tangide hulgast ära.
Kooli lõpetanud puusepp vaatas liistunaelu ja ise imestas, et praak naelad on antud sest neil pole ju päid olemas.
Kooli lõpetanud autoluksep paneb piduriklotsid tagurpidi sisse (raud vastu rauda) et need liiga ruttu ära ei kuluks. Jne
Millest me räägime?

Räägime pehmodest ja siidinäppudest Näinud 18 aastat meessoost olendit, kes vahtis relakat ja ei osanud sellega (loe: kartis) midagi peale hakata. Ja neid näiteid on palju.
Aga see teema kisub võssa , sobib mõnda teise foorumisse.

Rostfrei,
lihtsalt õhtuseks lugemiseks, ei midagi isiklikku (agressiivse vee teemal):
http://www.keskkonnatehnika.ee/arhiiv/1 ... munter.htm

Täna on üks vee-ettevõte lõhkise küna ees (teises said asjad korda): sai küll uudse tehnoloogiaga vee ühest ebameeldivast "asjast" puhtamaks, aga unustati muud "asjad" (loe: agressiivsus). Nüüd siis minusugused mittekeemiku akadeemilise haridusega inimesed peavad tehnoloogia/ehituse osas nõustama. No mis seal siis ikka, aitame! On varasem vesi ja sistem korda saadud, saab ka nüüd sistem korda (sistem: Toots).

Rostfrei kirjutas:Oh nõuka aeg, oh nõuka aeg
Saage üks kord aru, need ajad on möödas.
Ah jaa, sellist väljendit, nagu agressiivne vesi ei ole veel kuulnud.

pH-väärtus

Happesus ehk pH-tase näitab vees sisalduvate vesinikuioonide hulka. Mida rohkem vesinikuioone, seda happelisem on vesi ja madalam pH-väärtus. Madala pH-ga vesi on agressiivne ning mõjutab metalle negatiivselt.
http://www.nibe.ee/Tooted/Ventilatsioon ... kvaliteet/

LP