Ehitusfoorum

Tere!
Käsil 80-ndatel ehitatud sauna remont. Sauna välisseinad on tehtud 200 mm narva plokist. Nüüd oleks vaja pesuruumi seestpoolt soojustada. Güproci ei tahaks kasutada. Algselt oli plaan soojustada 40 või 50 mm paksuse Wedi plaadiga ja katta keraamilise plaadiga, aga selle hind on ikka paras kirves. Nüüd leidsin sinise Styrofoam 300 PL-A-N plaadi, mille paksuseks on ainult 30 mm või 20 mm. Kas 30 mm plaadist piisab sauna soojustuseks või peaks plaate topelt panema? Seda soojustust võib ka keraamilise plaadiga katta.

Nii selle Wedi kui Styrofoam 300 PL-A-N temperatuuritaluvus on tootelehe andmetel +75 kraadi.

Kipsplaat ei meeldi, aga penoka peale plaatimine tundub täiesti OK ideena???

Sauna pesuruumis temperatuur tavaliselt +75 kraadi peale ei tõuse.
Mis eelised oleks kipsplaadil + vill pesuruumi seinal?

Töö saab kiirelt teha. Kindlalt on plaatijale garanteeritud laudsile ning täisnurkne pind, mis aga vahtplastplaadiga vaevalt nii sile on. Siis on aga vaja teha tasanduskrohvimine ja ega seegi mõnus töö pole.

Teema küll ehk juba pisut vana, aga õigluse mõttes mainiks ära, et wedi ehitusplaadi puhul ei ole tegu mitte penoplasti vaid polüstüreenvahuga mis on spetsiaalselt mõeldud niiskete ruumide jaoks! Plaadid on kaetud mõlemalt poolt klaasriide ja mördiga, mis tähendab, et paigaldusjärgselt saab sinna OTSE peale plaatida. Plaadid ise on veekindlad ja sertifitseeritud ning ei vaja mingisugust lisa hüdroisolatsiooni. Samuti on materjal väga heade soojusisoleerivate omadustega. Kogu skandinaavia kasutab sellistes olukordades juba aastaid vaid wedi't (või sarnaseid).

ifffff kirjutas:Kipsplaat ei meeldi, aga penoka peale plaatimine tundub täiesti OK ideena???

Tere. Kui juba õigluse otsimiseks läks, siis penoplast=polüstüreenvaht. Lugupidamisega. alar Piirfeld

Kuna unustasin lisada sõnapaari "ekstrudeeritud", siis tõepoolest. Eestis tuntakse penoplastina (mis on kõnekeelne väljend) EPS vahtu, mis on paisutatud polüstüreen. XPS vahu puhul on tegu ekstrudeeritud polüstüreeniga, mis tähendab, et vahu molekulid on kokku pressitud ja tagavad väga jäiga kuid kerge ning soojust isoleeriva ja veekindla materjali.

Lühidalt öeldes nõustun, et nii EPS kui XPS on kunstmaterjalid, aga iga kunstmaterjali ei tasuks klassifitseerida penoplastiks, mis on siiski peamiselt ainult puhas soojustusmaterjal või siis kalli elektroonika turvapakendite tugimaterjal.

XPS vahust ehitusplaadid on kindlasti enamikel juhtudel paremad kui kips, aga tõsi, hinna poolest pole neid otstarbekas täna veel enamasti mujal kui vannitubadesse (või teistesse niisketesse ruumidesse) paigaldada.

Külaline kirjutas:Tere. Kui juba õigluse otsimiseks läks, siis penoplast=polüstüreenvaht. Lugupidamisega. alar Piirfeld

marguz kirjutas:Teema küll ehk juba pisut vana, ... Plaadid on kaetud mõlemalt poolt klaasriide ja mördiga, mis tähendab, et paigaldusjärgselt saab sinna OTSE peale plaatida. Plaadid ise on veekindlad ja sertifitseeritud ning ei vaja mingisugust lisa hüdroisolatsiooni. ... Kogu skandinaavia kasutab sellistes olukordades juba aastaid vaid wedi't (või sarnaseid).

Tere.
Marguz, Sa kaevad välja ühe pisut vana teema ja hakkad usinasti oma müügimehe tööd tegema! Ma ei tea ei ühtegi pesuruumi sobilikku ehitusplaati, mis (nüüd Sinu sõnad):
"...ei vaja mingisugust lisa hüdroisolatsiooni."
Muutes postitust, paranda eksitavad vead või kustuta oma reklaam.
Jah, plaat on OK, aga ära bluffi! Andres