Kas vaheseinad puitkonstruktsioonil või kipsikarkassiga

cYr
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 2
Liitunud: 13 Mär 2007, 12:38

Kas vaheseinad puitkonstruktsioonil või kipsikarkassiga

Lugemata postitus Postitas cYr »

Tere Foorumlased!

Tegu ehitusjärgus pooleteistkordse maja ülakorrusega, mille vahelagi on puitlaagidel. Kuna alumisel korrusel on päris palju avatud ruumi on vahelagi üpris laia pinnaga ja mõneti habras (kõigub ja vapub kohati päris korralikult).

Olen kuulnud mitmeid vastakaid eriarvamusi kipskarkass ja puitkarkass vaheseinte omadustest.

Kas oskate nõu anda kumba lahendust võiksin eelistada, et tulevikus vältida mõrade teket?
Kas puiduga tehes, sidudes põranda vaheseina karkass sarikatega, oleks lootust, et ka põrand muutub jäigemaks?
Eestikinnisvara
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1080
Liitunud: 22 Veebr 2007, 09:36
Asukoht: Tartu
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 9 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas Eestikinnisvara »

Vaat see on nüüd küll raske küsimus.. Kui ise näinud ei ole,millega konkreetselt tegu on ,siis väga raske soovitada midagi. Kui soovid ,et mõrasid ei tekiks,kasuta metallkarkassi. KUIGI!! Kui see põrand on tõesti selline õnnetu ja vapub hirmsasti siis mõranema hakkab ta nii ehk naa.. Ise loomulikult üritaks põranda võimalikult stabiilseks saada. Kui annab mingit moodi kasutada tugi poste vm. siis kasutaksin neid 2 korruse põranda stabiliseerimiseks. Kui teise korruse põrand nii rapub,mis siis esimese korruse (eeldan et kips) laest järgi jääb?
Sarikate külge? Ei kujuta nii ettegi...
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Ütleme nii, et ta ei vapu nüüd ei tea mis hirmsasti, aga siiski. Ilmselt iga puidust vahelagi teatud määral vapub. Plaanin sinna panna topeltkihi soonega saepuruplaati, see peaks põranda jäigemaks tõmbama küll.

Osad ehitusmehed räägivad, et just kipskarkassiga võib rohkem probleeme tekkida, kuna ta on nii jäik ja ei mängi põranda ja muu konstruktsiooniga kaasa... võta nüüd kinni, loogikale põhinedes mõtlesin ise samuti kindlasti kipskarkassi kasuks.

Aga kas on ikkagi OK, kui seoks ära põranda ja katusesarikad omavahel tugevamate puittaladega, olgu siis kips- või puitkarkass? Mulle tundub nagu hea mõte, aga ehk on kellelgi kogemusi...?
Kasutaja avatar
Fog
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 121
Liitunud: 27 Mär 2006, 10:05
Asukoht: Tallinn

Lugemata postitus Postitas Fog »

Anonymous kirjutas: seoks ära põranda ja katusesarikad omavahel tugevamate puittaladega, olgu siis kips- või puitkarkass? Mulle tundub nagu hea mõte, aga ehk on kellelgi kogemusi...?
On küll hea mõte. Olen olnud maja ehitusel kus alumise maja läbiva elutoa peal oli 2 magamistuba. Selle sein sai tehtud just puidust(5x15) ja veel kobadega alt talade ja ülevalt bennide külge kinni tõmmatud. Väga hea sai.
Külaline
külaline

Lugemata postitus Postitas Külaline »

Sai möödunud sügisel justnimelt sellist maja ehitatud. Omanik - omaenese tarkusest ehitaja oli vahelae talad puruvalesti paigutanud ja kogu vahelae koormus jäigi ühele talale. Vahelagi õõtsus tugevalt. Omanik lootis, et vahelae sidumine katusekonstruktsiooniga parandab asja. No lõpuks veidi parandas nii 30% jagu.
Kui selline asi ilmneb ehituse käigus, on ainuõige vahelage tugevdada.
Mis puutub kipsipragudesse, siis puitkarkassmajal on soovitav kips panna plekkkarkassile, mis on suhtvähe seotud puiduga. Ehituspuit kuivab esimesel kütteperioodil ja mängib päris korralikult.
Selles konkreetses majas sai teise korruse nö siduv vahesein tehtud 66mm kipsikarkassist ja selle karkassi sisse pandud 50*100 prussid nendesse kohtadesse, kus oli neid võimalik pennide ja vahelaetaladega siduda
spetsialist
külaline

Lugemata postitus Postitas spetsialist »

Minu soovitus oleks ehitujärgus maja puhul siiski esimese asjana lisada vahelakke laeetalasid et vahelagi korralikult tehtud saaks ja siis kasutada metallkarkassil kipsseina,sest puitkarkassist hakkavad plaadi kruvid varem või hiljem ennast välja keerama.Pealegi pole metallkarkass ei raskem ega rabedam,läbi metallkarkassi postide aukude on tunduvalt parem vedada ka seinasiseseid jhtmeid ja torusid.
Vasta