Ehitusfoorum

Milline materjal on teie meelest kauneim ja ajale vastupidavaim 60-ndate ja 70-ndate Mustamäe paneelmajale?
(Kõikjal on näha õhekrohvi, mis kiiresti koledaks läheb. Marmoroc meenutab kangesti nõuka-aegset tellist. Kivipuruplaadid kipuvad nurkadest katki minema.)

Ehk on olemas ajale vastupidavamaid ja soliidsemaid materjale?

Tere. Praktika näitab, et peale põhjalikku analüüsi jätavad korteriühistud kauakestvad, soliidsed ja kaunid tooted ning lahendused rahapuudusel tegemata ning töösse lähevad ikka ökovariandid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Külaline kirjutas:Tere. Praktika näitab, et peale põhjalikku analüüsi jätavad korteriühistud kauakestvad, soliidsed ja kaunid tooted ning lahendused rahapuudusel tegemata ning töösse lähevad ikka ökovariandid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Härra Piirfeld, mis ajast nimetatakse korteriühistu üldkoosolekul tehtava kallima ja kestvama ning odavama variandi vahel valimist põhjalikuks analüüsiks?

Tere. Sorry, ma mõtlesin juhatuse tasemel tegevust. Seal vahel mõeldakse. Lugupidamisega. Alare Piirfeld

Tere

Kohati jääb mulje, et osadel inimestel on väga suuri raskusi küsimustest arusaamisega. Inimene esitas väga selge küsimuse, samas vastus jälle seesama tüüpiline, et kui halvasti meil siin Eestis asjad on.

Külaline kirjutas: kauakestvad, soliidsed ja kaunid tooted ning lahendused

Mõned näited taolistest palun.

No klombitud kivist laotud vooder peaks olema kauakestev, soliidne ja kaunis.

Tere. Kui inimesel on soov endale kauakestev (loe: euroopalike tehniliste lahendustega, mitte "inseneride" leiutatud) fassaad marmorist, graniidist, vasest, roostevabast vm ehitada, siis foorum pole küll see koht, kus tehnilisi ja arhitektuurilisi lahendusi otsima hakata. Kõigepealt tekib suuri raskusi, et vastava arhitekt ja eestimaine konstruktor leida, kes teemat enam-vähem valdaks. Ja kuna märksõnaks oli "paneelmaja", siis on kindel, et peale projekteerimise hinnapakkumist pöördutakse ikka tagasi tavaliste ehitustava lahenduste poole. Niiet miks raisata enda ja teiste aega! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Külaline kirjutas:Tere. Praktika näitab, et peale põhjalikku analüüsi jätavad korteriühistud kauakestvad, soliidsed ja kaunid tooted ning lahendused rahapuudusel tegemata ning töösse lähevad ikka ökovariandid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Külaline kirjutas:Ja kuna märksõnaks oli "paneelmaja", siis on kindel, et peale projekteerimise hinnapakkumist pöördutakse ikka tagasi tavaliste ehitustava lahenduste poole. Niiet miks raisata enda ja teiste aega! Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kui te oleks ise taolise vana paneelmaja ühistu juhatuses siis kas hääletaksite mõne mainitud "kauakestva, soliidse ja kauni" lahenduse poolt?

Tere. Küsimus personaalne. Vastus: Kauakestvus - jah, see on finantseerijale majanduslikult efektiivsem (aga aru saada, mis on kauakestev ja mis mitte, nõuab erialalisi kogemusi ja teadmisi) . Soliidne - ebaoluline. Kaunis - kõik korrektne ja arhitektuurselt sobiv ongi kaunis. Lugupidamisega. Alar Piirfeld.

Kui nüüd kaks viimast "maitseasi" omadust kõrvale jätta ning vaadata vaid esimest -

Külaline kirjutas: kauakestev (loe: euroopalike tehniliste lahendustega, mitte "inseneride" leiutatud) fassaad marmorist, graniidist, vasest, roostevabast vm

siis milline on nende lahenduste m2. hinna suurusjärk ja kas tõesti on mõistlik jutuksolevale vanale paneelmajale seda raha kulutada?

Tere. Ei tea, aga arvan et palju. Mõistlikkus on väga subjektiivne mõiste ja igaühel on oma kulutamise/investeerimise mõistlikkuse kriteeriumid. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Kas teie personaalselt hääletaksite pigem taolise kalli aga tõenäoliselt kauakestva fassaadikatte poolt kui oleksita vana paneelmaja juhatuses?

Minu arvates on teemalgataja küsimus üleüldse väga umbmääraselt püstitatud ehk eelduses pole ajalist kriteeriumit, et kaua see ilus ja kauakestev lahendus peab vastu pidama!?
Kui eelmise sajandi 60-70-tel ehitatud kortermajade kasutusaeg oli mõeldud ca 50 aastat(meediast läbikäinud number), see tähendab, et majad projekteeriti nii kaua vastu pidama ja ülejäänu on juba puhas vedamine, siis miks teha ainult facelift`i jaoks selliseid kulutusi kui sisu ikka mädaneb ja maja enda kasutusaja lõpp on teadmata? Kas tasub üldse mõelda, et on mõtet võtta laenu 20-30 aasta perspektiivi peale kui 15 aasta pärast otsustakse, et maja läheb lammutamisele? See lammutusotsus ei ole teps mitte ühistu üldkoosoleku teha. Ja järgi jäävad sellest ilusast ja kauakestvast fassaadist ainult projekteerimisdokumendid, ühistu üldkoosoleku protokollid, mõned pildid tehtust ja elanike helged mälestused, et kui ilus fassaad nende majal ikka oli võrreldes naabermaja õhekrohviga? Elanikel veab kui riik otsustab nullida võetud renoveerimislaenu, aga kui ei vea, siis maksvad nagu surnud hobust.
Kui korralikult teha ja natuke fantaasiat rakendada, pole sellel õhekrohvi variandil ka midagi viga.
Oh, on ka minul ühistu koosolekutel olnud vaidlemisi, kus on hääletusele pandud, et kas soojustame esialgu ainult maja otsad või terve maja. Olen olnud kolme käega vastu ainult otsaseinte soojustamisele, sest mõne aja pärast(10-15 aasta) hakatakse nagunii tahtma terve maja ilusaks tegemist. Siiani on õnneks minu argumente kuulda võetud ja kogutakse raha ikka terve maja fassaadi renoveerimiseks.
Naabermaja lasi ka ca 10 aastat tagasi otsaseinad soojustada. No said vist laenud makstud ja eelmine suvi tõmmati majaotsad uuesti paljaks ja soojustati terve maja. Jälle neil laenud kaelas.

Tere. Ei saa aru personaalküsimuse huvist, aga antud küsimusele olen juba vastuse andnud. Kordan: "Kauakestvus - jah, see on finantseerijale majanduslikult efektiivsem (aga aru saada, mis on kauakestev ja mis mitte, nõuab erialalisi kogemusi ja teadmisi)".
Kui aga võrrelda, kas teha odavaid , permanentset remonti vajavaid lahendusi (nagu meil massiliselt tehakse) või üldse mitte teha, siis majandusarvutus kaldub viimase kasuks. Majandusarvutus muidugi on jälle subjektiivne ning selle efektiivsus sõltub finantseerija vaba raha olemasolust - kui seda pole kuhugi panna, siis on iga väiksegi efektiivsusega tegevus alati parem kui hoiustamine. Kui aga peab kogu tegevuse puhul pangale maksma kokku sama rahasumma, mis läks investeeringuks, siis võib efektiivsem olla isegi rohkem küttekraani keerata.
Selleks, et see viimane mõte ei hakkaks oma juuri ajama on välja mõeldud hulk administratiivseid riiklikke meetmeid.
Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Ma olen seda Tallinna paneelmajade kandekonstruktsiooni kohta lugenud et peavad 100 aastat vasta. Oli mingi TTÜ professori artikkel (üsna ammu, krooniajal kui hakati üldse esimesi fassaade renoveerima). 50 aastat oli küttesüsteem ja muud torud, paljud neist roostetavad. Samas nende vahetamine on mõttekas ja pole teab mis tappev.
Kui nüüd fassadi uuendada mõistusega siis saab vabalt maja kandekonstruktsioonidele juurde X*100 aastat. Asi selles, et 100 aastat tulenes betooni karboniseerumisest ja siis algavast raua roostetamisest. Kui fassaad uuendada siis see peatab betooni karboniseerumise ning kui kaua tegelikkuses vasta peab polegi võimalik. Roomlaste betoonehitised peavad tänaseni vasta, paar tuhat aastat juba möödas, mis see mõnisada selle kõrval ära pole.
Fassaadi ilu on tellija silmades ja minu poolest täiesti maitse asi.

Tere. Enne kui karboniseerumine paneele kukutama hakkab kukuvad rõdud plõks ja plõks küljest ära. Seni on vist 1-2 rõdu alla kukkunud. Niiet pole neil seinapaneelidel häda miskit. Fassaadi uuendamise käigus CO2 tõrjet ei tehta ehk uus soojutussüsteem ei muuda CO2 ligipääsu. Aga vee takistuse osas on muidugi positiivne mõju ning sellega ka karboniseerumise kiiruse muutusele kindlasti. Lugupidamisega. Alar Piirfeld