Ehitusfoorum

Erinevates teemades on erinevaid näpunäiteid ja mõtteid mida üks või teine ehitaja või tellija on kasutanud, et maja ehitus oleks lihtne ning odav. Sealjuures kvaliteedis suuri järeleandmisi tegemata.

Sooviksingi teada, mis on Teie poolt soovitused kuidas ehitada "lihtsalt", ise ja odavalt.

Mõned eeltingimused, mida võib aga ei pea arvestama.

Maja netopind ca 140 m2, eelisatult kivimaja.
Esimene korrus: kabinet/külalistetuba, pesuruum, eraldi WC, tuulekorda või suletud eesruum, garderoob, abiruum/tehnoruum, avatud köök-söögituba-elutuba.
Teine korrus: WC, kaks väiksemad magamistuba, üks suurem magamistuba. Min. kahes toas garderoob.

Tahan: terass.
Ei taha: saun, rõdu. Kõrvalhoone on olemas kus on hetkel või tuleb tulevikus: garaaž, küttepuud, saun.

Mõtteid on peast läbi käinud erinevaid. Panen mõned kirja, ehk osatakse täiustada või edasi arendada mõnda neist. Samuti on oodatud uued mõtted.

Maja plaan - kas ruut või ristkülik. Ristküliku puhul saaks maja pika külje panna Kagu suunas. See püüaks hommikust päikest ning lõunapäikest. Õhtune päike jääks juba maja väiksema külje poole. Ristküliku puhul saaks pikema "soojema" külje peale panna rohkem ja suuremaid aknaid. Pime pool jääks minimaalsete paari pisikese aknaga vastavalt ruumide asetusele, et kabinetis või nt. pesuruumis oleks loomuliku valgust.
Algselt oli plaanis lihtsuse pärast teha nelja sirge seinaga maja. Nüüdseks on kerkinud kinnise eeskoja küsimus. Kas selle võiks soojustusega seinast välja poole viia ning ehitada see õhemaks ning väiksema soojustusega seinast? Esialgu oli sisse poole planeeritud, aga rikub mitu head ideed ruumipaigutuses ära sees pool olles.

Katus - kas viil 1.5 kordne (läheb palju neto pinda kaduma ning suure nurga all tundub, et keerulisi sõlmesid on rohkem vaja ehitada), või madala viiluga või täiesti lame või väikese kalde all lame? Kümne aasta perspektiivis on soov panna päikepaneelid katusele (suund Kagu, kas on piisav?). PV paneelide mõttega tundub mõistlik katuse materjal siledapoolsem SBS kuhu saab kergelt PV raamid peale teha. Ettevalmistavalt tuleks kaablite jaoks läbiviigud luua katuse ehitusel ja projekteerides raskusega arvestama. PV paneelid omakorda mõjutavad katuse nurga ja suuna valikut - kuhu poole langeb ja kuidas langeb.

Sein - põhivalikutes on Roclite või Aeroc. Samuti Velox vms betoneeritav sein. Peamiseks otsustuskohaks saab teostus. Kuna plaanis enamik töid ise koos tuttavatega teostada ning minimaalselt tööjõudu sisse osta, siis mis Teie kogemusele tuginedes on kõige mõttekam valik arvestades: seina püsti panekut, välisvooderdust, siseviimistlust.

Vundament - seinast tulenevalt. Kergplokk seina puhul saaks FIBO5-ga hakkama. Velox vms betoon seina puhul peab täisbetoonist tegema, mis ilmselt kallim. Kergbloki puhul ei peaks saalungit ehitama, vaid pääseks taldmiku tegemisest betoonist. Taldmiku valamiseks samad kergblokid külgedele ning kile alla. Peaks olema lihtne ja kiire variant. Midagi peaks teadma selle lahenduse miinuste või ohtude kohta? Vundament tuleks min 1.2m sügav. Pind on 30cm mulda ning edasi savi-liiva-paekivi segu. Sekka mõned põllukivid.

Vahelagi ja katuslagi - see on üks põhipunkte ka maja plaani valmimisel. Saan aru, et kuni 5m sildega on võimalik puitprussi kasutada. Üle selle on kas liimpuit või metalltala, mis mõlemad on oluliselt kallimad lahendused. Mis on Teie soovitused loogiliseks ja lihtsaks lahenduseks. Variant on ka Aeroc vms kergblokist vahelagi/katuslagi ehitada. Hindadest pole õrna aimugi ning sel juhul kindlasti kraana kulu lisaks.

Küte: majja tuleks üks suuremapoolne ahi elutoa/söögi/suuretoa keskpiirkonda ning korsten siis läbi teise korruse. Põrandale läheb betooni sisse põrandaküte kindlasti esimesele korrusele, loogiline oleks ka teisele juba paigaldada. Ahju eesmärk on nn abikütteks olla külmadel perioodidel kuna ahjupuud tulevad metsas kergelt kätte. Esialgne plaan õhk-vesi pump põrandaküttesse. Teoorias oleks ka lahenduseks katel + akumulatsioonipaak koos lisa elektritennidega ajaks mil pikemalt kedagi kodus ei viibi. Kuna küttepuud on omalt võtta, siis rahaliselt oleks see otstarbekas. See aga nõuaks eraldi katlaruumi, eraldi sissepääsu kust puid vedada jne. Natuke mõjutaks seda ka korstna ja ahju ehitus. Korsten tähendab läbi lahe ja katuse lisatööd. Katla korstna saaks maja küljepealt välja tuua. Siinkohal ootan soovitusi kes sama valiku ees on seisnud.

Ventilatsioon - kõige kaugem teema, kuid aru saanud selle vajalikkusest ja tähtsusest eriti uusehitise puhul. Kas ja kuidas mõjutab ahi koos korstnaga venti lahendusi. Kas see pigem tekitab probleeme või lahendab neid?

Üldine ehitusplaan:
1. aasta projekt ja kooskõlastused
2. aasta vundament ja põrand
3. aasta karp kokku, katus peale, aknad ette
4. aasta + siseviimistlus ja kõik muu jooksvalt, kuna ei sõltu enam ilmast ja aastaajast. Kusagil 3-4 aasta vahepeal oleks plaanis sisse kolida.

Eeldan, et kui Roclite või Aerocist maja teha siis katus peale ning materjaliga ei juhtu midagi, kui ei küta ega kata kinni seda. Fassaad tuleks ilmselt aasta hiljem.

Kokkuvõte: põrandaplaan on hetkel suureks küsimärgiks, sest küsimus on vahelae ja katuslae ehituses, suuremate sillete hindades ning kandevõimes. Samuti on küsimus seina ja vundamendi ehituses just "ise ehitamise" vaatevinklist. Kergplokk annab siledama pinna ning teoorias pääseks seest poolt ainult krohvimisega, aga kui ladumisel tekivad kõrvalekalded, siis peaks lõpuks ikkagi karkass + kips seina minema jne.

Pikk jutt sai nüüd maha. Loodan, et kerkib mõni mõttetera mida jagada...

bjorn kirjutas:Erinevates teemades on erinevaid näpunäiteid ja mõtteid mida üks või teine ehitaja või tellija on kasutanud, et maja ehitus oleks lihtne ning odav. Sealjuures kvaliteedis suuri järeleandmisi tegemata. ...

Sinu postituse preambulas on juba kaks teineteist välistavat eeldust.

Mis asi on odav?

arno14 kirjutas:Mis asi on odav?

Suhteliselt odavad on mõnikord Krimi uudistes näidatavad looduse rüpes asuvad elamised.

Härrased, täpsustan siis teema mõtet - kuidas mitte ehitada kallilt ja keeruliselt. Kui lugeda mu postitus läbi, siis peaks mõttekäigud olema arusaadavad ning mõistetavad. Eesmärk oli koguda teiste inimeste kogemusi ning tehnilisi lahendusi, mis nende enda arvates olid õnnestunud.

kõik on väga subjektiivne, väga. Nt kaks korrust ei ole juba väga lihtne, minu vaatevinklist, ei ole keeruline, aga taotletakse ju lihtsust.
Odav - mina sain oma elamise ehituse hinnaks ca 1065€/m2, mulle tundub, et on kallis, aga arvestades turuhinda on vist päris hästi tehtud.
Sul on ju ideoloogia paigas enda jaoks, hakka tegutsema selle järgi.

Odavus sõltub sellest kui palju sa oled nõus järeleandmisi tegema.
Näiteks ilma ühegi uugita katus valmib palju odavamalt ja kiiremini kui Vintskappide ja muude väljaehitustega.
Akende pealt võid ka tuhandeid kokku hoida, kuid kas sa oled siiski nõus kõige odavamate tühjade aukudega seina sees.

Ise alustasin ka ehitust ning eelarve on samuti väga sale ning ehitan peaaegu kõik ise. Olen pidanud ka kompromisse tegema projekteerimise ajal, kuid mõnes asjas ei taha ja ei saa järgi anda.

siin on sarnaseid teemasid mitmeid läbi käinud, otsi ja tutvu nendega saad enamus küsimustele vastused ja ei pea ilkumist kuulama. Esimene etapp on ikka projekti koostamine , selle põhjal saadki ainult öelda kas midagi on odav või kallis või kas üldse eelarve midagi sellist vastu peab. Kuna aasta selleks planeeritud, siis võtagi kohe krundi asend ilmakaarte suhtes paiguta maja nii, et päike kõige rohkem paitaks ja tee näiteks kolm eskiisi milline võiks sinu arvates maja välja näha ning selle pinnal arvutagi esialgne materjalide kulu ja saad mingi eelaimduse mis on odav ja mis on kallis

Külaline kirjutas:võtagi kohe krundi asend ilmakaarte suhtes paiguta maja nii, et päike kõige rohkem paitaks

Seda ja kõike muud peaks siiski arhitekt tegama. Kas mõtled tõesti maja ise projekteerida?

Küülaline kirjutas: Seda ja kõike muud peaks siiski arhitekt tegama. Kas mõtled tõesti maja ise projekteerida?

ärge minge raku tasandile ja eeldage, et kõik küsijad siin võiks olla totaalselt lollid , see ei ole lambipirni vahetamise teema.

Ei ole midagi rasket krundi plaanile ristkülikute venitamises ja lihtsa geomeetriaga planeerimise faasis võiks ikka inimene ise hakkama saada, kui ei saa , siis tõesti võiks kellegi appi võtta. Kui sul on vaimusilmas mingi maja , siis joonlaua abil seda visandada oskab ka 3 klassi laps. Arvesta ilmakaari ja venita üle oma krundi plaani päikese teekond http://xn--pik-nna.xn--fsika-kvaa.ee/in ... /3465/1659 ja järgmiseks keera oma maja alusplaan selle suhtes sobivalt. Kas tahad õhtupäikest, päevapäikest jne. Kas krundil on puud mis päikest varjavad jne saab väga lihtsalt igaüks ise teha.

Elu näitab, et kedagi (kasvõi arhitekt) appi võtta ja kaasa mõtlema panna on sageli raskem, kui algtõed ise läbi mängida. Hinnavõit saab tulla enda teadlikkuse tõstmisest, paremast planeerimisest ning seejärel kvaliteet tuleb järelvalvest/kontrollist.

Kainelt lähenedes ja pisut mõeldes on võimalik jõuda tulemuseni, kus arhitektil jääb vaid vormistus, sõlmede arvutamine ja vajadusel "kohendame seda mõõtu pisut, siis jagub ehitamisel ploki mõõduga" jms soovitused. Minul oli oma maja Sketchup-s enne kinnitatud projekti olemas.
Omalt poolt lisaks:
1. Küttesüsteem - moodustab olulise osa ehitus- ja (enamgi veel) ülalpidamiskulust. Mõtle läbi. Soovitus: püüa sooja vee tekkimise ja tarbimise kohad lähestikku paigutada (so - ära paiguta üksikut kraanikaussi maja teise otsa).
2. Tegelikult võiks kogu veevärk olla ühes maja otsas/servas. Põrandaküttetorusik selle reegli alla ei kuulu.
3. Kui teed >1 korruselise ja kivist maja, siis mina soovitan juba vahelagi ka kivist teha - odavam kindlustada (kindlustajate hinnad liiguvad allasuunas: puu -> kivi-puu -> kivimaja), helikindlam. Kas valad betoonist või paneelid. On olemas ka lahendus, kus paneelid valatakse kohapeal lõpuni - saad kõrid elektri ja torude jaoks paneelidesse paigutada.
4. Kui juba plaanis päikest kasutada, siis pigem viilkatus (ida-lääne suunalise viiluga) ja paneelid integreeri katusesse - hoiad kokku katusekattelt (küll köömes) ja näeb kenam välja ka kui eraldi konstruktsiooni katusel pole. Tõsi - väikse kaldega katuse puhul hästi ei tööta.
5. Avadeta lihtne viilkatus on oluliselt odavam, kui vintskappidega lahendus (kasuta pigem katuseaknaid) või ka kelpkatus.
6. Ei ole mõtet punnida kõike ise teha. Spetsialistil on olemas nii tööriistad, oskused kui teadmised. Ise kõike pusides võib kallimaks minna. Tüüpiline asi, mida võiks lasta teha - betoonitööd (põrandad, vahelaed) - oma vigade likvideerimine on päris kallis ja aeganõudev.
7. Viimaseks - ära venita ehitust nelja aasta peale! Iga päev, mil oled juba raha ehitusse panustanud aga ehitatut kasutada ei saa, on raha seismise kohapealt raisatud (saamata alterntiivtulu). Parem plaan on:
a) Projekteerid ja kooskõlastad talvel
b) Kevadel kohe, kui külma enam ei ole, hakkad vundamendiga pihta. Enne järgmist talve olgu karp kinni. Välisviimistluse võid ka ära teha (krohvida suure külmaga pole mõtekas aga lauda võid seina lüüa küll - pead ise vaatama vastavalt valitud viimistlusele ja ilmadele).
c) Talvel külmaga võid sees teha töid, mille puhul külm ei sega - puit, juhtmed (no suure külmaga on halb) jms.
d)järgmisel kevadel kohe kui enam suuremat külma ei ole, alustad siseviimistlusega ja teed kõik muu pudi. Sügiseks kolid sisse.
"Raha ei ole nii kiireks ehituseks" on vale vabandus - järelikult alustad lihtsalt liiga vara. Kogu veel 2 aastat ja tee siis lühema ajaga valmis. Kokkuvõttes on nii odavam. 100KEUR poolelioleva ehituse all tähendab aastas 5-10KEUR saamata jäänud alternatiivtulu. Selle raha eest võid palgata mitu spetsialisti kuuks ajaks oma maja ehitama või võtta ennast töölt vabaks ja panustada täiega ise.

Tere. Pätsasin selle kuuenda punkti, kus nagu teisteski on hüva nõu sees.

2korda2 kirjutas:...
6. Ei ole mõtet punnida kõike ise teha. Spetsialistil on olemas nii tööriistad, oskused kui teadmised. Ise kõike pusides võib kallimaks minna. ... - oma vigade likvideerimine on päris kallis ja aeganõudev. ...

Tegelikult kohtan neis iseehitatud eramuis tihti, piisavalt vigu. Näit. saunad, kus niigi pisuke leiliruum, on mõõtmetelt mis projektis, veelgi kokku surutud. Ruum nii väike, et kas nüüd loobuda puukerisest v. loobuda lavast - kahte ei saa, sest isegi kui kerise ja lava vahe piirata ekraanirägastikega, oleks kogu kupatus nagu monstrum. Kusjuures duširuum ühe dušiga, on 2 ja + korda suurem lavaruumist!!! Duširruumide seinad laotud, krohvitud (vm materjal) ja vertikaalne lood ca 2-3 cm loodist väljas-sees-propelleris... Täisnurkadest ei räägigi. Tubades ilmselt sama: näit. kuidas paigaldada vert.triipudega tapeeti, mööblit...
Hoone vundamendi mahamärkimine peab olema piinlikult täpne. Muidu on üks pidev jama, kuni katuseharjani ja vahepeal midagi muuta, on üsna võimatu.
Vahetasin 90a. palkmajal alumisi palke ja seinte diagonaalide erinevus oli 2 (kaks) mm!!!
Pean lugu iseehitajaist, aga keegi teadjamees peaks aegajalt silma peal hoidma. Andres

Paar viimast postitust täpselt sellised nagu lootsin näha. Tänud sisuka ja abivalmis nõuannete eest!

Aerocis on jube palju "tehnoloogilist niiskust". Mul sai karp kinni sügisel. Peale seda näitad hügromeeter kohe ca 85% niiskust ja seintele hakkas hallitus tekkima. Seal peab kas avad lahti jätma või kohe kütma/kuivatama hakkama.

Külaline kirjutas:Aerocis on jube palju "tehnoloogilist niiskust". Mul sai karp kinni sügisel. Peale seda näitad hügromeeter kohe ca 85% niiskust ja seintele hakkas hallitus tekkima. Seal peab kas avad lahti jätma või kohe kütma/kuivatama hakkama.

Ja kui põrandat valasid siis kui palju betooni sisse vett pandi?
Mis arvasid siis, et kus kohast see niiskus välja minna saab kui kõik augud kinni?

Külaline kirjutas:Aerocis on jube palju "tehnoloogilist niiskust". Mul sai karp kinni sügisel. Peale seda näitad hügromeeter kohe ca 85% niiskust ja seintele hakkas hallitus tekkima. Seal peab kas avad lahti jätma või kohe kütma/kuivatama hakkama.

Praegu suvel võiksid kõik aknad lahti hoida, kui Sul valmis just ei ole. Mul sai ka sügisel karp valmis ja hilisügisel lükasin kütte sisse siis läks kurjaks ära. Hallitama läksid küll üksikud prussid. Kevadel panin ventilatsiooni sisse, siiani pole küll mingit hallitust välja löönud ja prussid mis hallitasid kukkus see karvane ollus maha va akna silikoon tihendid, need pean alt äärtest kõikidel akendel välja vahetama. Kuid kõik riided voodipesu jne on pidevalt niisked. Sain aru, et enne ülejärgmist aastat ei ole lootust, et asi paraneks.

Külaline kirjutas: Ja kui põrandat valasid siis kui palju betooni sisse vett pandi?

Betooni lisatud vesi peab ikka ära reageerima, mitte aurustuma.
Karp sai valmis hilissügisel. Panin kohe kätte sisse ja esimeste hallituse märkide peale sai elektriline niiskuse-eemaldaja ostetud. See vuras mitu kuud. Korra viitsisin mõõta. Ca pool liitrit vett tuli tunnis. Siseviimistluse hakkasin tegema kui niiskus 60%ni jõudis.

Mõtlesin aasta jooksul planeeringu, materjalid ja muud lahendused enda jaoks läbi ja harisin ennast vabal ajal ehituse alal. (raamatud, messid, foorum )
Siis käisin 3 eri arhitekti juures, kuid ei saanud ühtegi ideed ja lahendust juurde.
Lõpuks lasin 300 euri eest teha minimaalse projekti ehitusloa jaoks, millega maja lõpuni valmis ehitasin. (kasutusloa jaoks tuli elektriprojekt ja veel midagi juurde teha)
Tegin ennast kuueks kuuks vabaks ostujuhi ja nn. projektijuhi tööks.
Viie kuu pärast peale kopa maasse löömist hakkasin sisse kolima.

Enne ei teadnud ehitusest suurt midagi, aga kuna protsess tundus huvitav siis proovisin.
Õnn oli muidugi leida tasemel töömehed erinevate tööosade jaoks.
Nüüd kolm aastat sees elades, ega planeeringus ja materjalidest midaga ei muudaks.
Kuid vajadusel uue maja ehitaks nelja kuuga valmis.

Oli harivalt väljakutsuv kuus kuud, higimull otsa ees, kuid mitte konti murdev.

PS. Tähtsaim osa on enda vajadused läbi mõelda ja planeeringusse panna.