Ehitusfoorum

Vene aja lõpul valminud maja juurde rajati kaks ülejooksuga kogumiskaevu, kusagil 6m3 kumbki. Kas teisest settekaevust (kus on juba suht selge hall vesi) on mõttekas see otse juhtida umbes 50m kaugusele setteväljakusse? Vahepeale tuleb üks ca 100l vahekaev ülepumpamiseks. Või kas peab ilmtingimata olema vahepeal ka biopuhasti? Mis riskid võivad tulla, kui ilma puhatita? Pinnas on savi-pae klibu, küllalt hästi filtreeriv.

Need kaks kaevu olid (on siiani alles) tüüpsed vene aja pärandina. Eesmärk paks välja setitada ja selgem osa (ei, mitte päris selge) immutada. Teie kõnekäänus see setteväljak on vast imbkaev? Imbväljak?
Teie enda sõnul pinnas küllaltki hästi filtreeriv siis miks kakate omaenda veevarusse maapõues?

Ikka imbväljakusse. Vabandan! Ettevõtmise põhjus on puhtpraktiline kuna kaevude tühjendamine (5-6 korda aastas!) on ikka väga tülikas ja kallis. 10t pütti pole piirkonna tegijatel olemaski ja nii tulebki mitu korda seda teha. Imbväljak ise jääks puurkaevust ca 65-70m kaugusele. "Paksu" kaevu tühjendamine jääb nagunii aga ehk siis ühest korrast aastas piisaks.

Kui juba pumbata on vaja, siis võiks imbväljaku maa peale planeerimist kaaluda. Pole vaja kaevata, imbub pareminileida, puhastada lihtsam, vaja leida mingi täide ja kujundada kõrgendik näiteks aia elemendiks või osaks.

Kõigepealt tänan kaasamõtlemise eest! Imbväljak oligi plaanis pigem pinnale rajada. 2 imbtoru kiirt kumbki pikkusega ca 20m. Selle tarbeks on kavas puhastada trass võsast.
Minu küsimus oli kas ikka pärast nn 2-osalist septikut ikka tohib kohe imbväljakusse juhtida? Kas biopuhasti on antud juhul väga vajalik?

Aga mida vald, omavalitsus ütleb?

Vald mingeid tingimusi ette ei sea. Ainult kõik tuleb registreerida.

Olemuselt võid otse imbväljakusse saata küll, kui arvad, et kaks kaevu setitavad paksu ära. Kui nüüd paks ollus imbväljakusse satub siis ta lihtsalt ummistab selle ära ja pead mõne aja pärast uue tegema.
Maapinna lähedusse võid imbväljaku rajada kuid sellel on üks kiiks - talvel külmub imbväljak ära ja edasi enne ülessulamist ei immuta. Kui talvel majas ei elata siis probleemi pole. Kui aga aastaringi siis tee imbväljak ikka allapoole külmumispiiri.

Miks peab ilmtingimatta rajama 2 x 20 m kraavi?
http://www.puhastid.ee/immutustunnel-graf/

Reaalne praktika ei kinnita maapeale rajatud imbväljaku külmumist.

Rostfrei kirjutas:Miks peab ilmtingimatta rajama 2 x 20 m kraavi?

Ei peagi. Kuna tegu on siiani vähekasutatud võsaaluse maaga, siis pole pikkus seal piiratud. Külmumise vältimiseks ikka korralik peenar peale. Kas pean siin midagi eriti silmas pidama?
Tõsi, ummistumise oht sisendab rohkem kartust! Kas siin on mingeid erisoovitusi, -lahendusi vahekaevule, kus pump asub? Mingi ollus võib ju ikkagi sinna sattuda.

On küll. Kaevude omavahelised ühendustorud asuvad nii, et on enam vähem keskel - idee selles et pinnal hulpiv ollus ega põhja sadestunud ollus ei liiguks järgmisessee kaevu. Nii töötab klassikaline kahekambriline septik. Kolmas kamber vähendab veelgi olluse sattumist imbväljakusse. Üks lihtne nipp teha kamber juurde on vaheseina lisamine viimasesse kaevu. Nii lihtne nipp ongi!

Millist pumpa kasutad, kas ujukiga?

Kui imbväljak õigele sügavusele teha, pole mingit pumpa vaja. Vesi liigub ise sinna.

Kui nn. õige sügavus on aastas 4 kuud nii niiske, et pigem toimub tagasivool, siis ei ole pumplast ja imbväljaku kõrgemale rajamisest pääsu.

Ka liiga savine pinnas ei suuda immutada.

Rostfrei kirjutas:Miks peab ilmtingimatta rajama 2 x 20 m kraavi?
http://www.puhastid.ee/immutustunnel-graf/

Saan aru, et see tunnel on majapidamisse, kus pole eriti ruumi väljaku rajamiseks. Minul on õnneks ruumi see kraam laiali laotada.

Külaline kirjutas:Millist pumpa kasutad, kas ujukiga?

Plaanin kasutada ujukiga TopVortex pumpa.

Külaline kirjutas:Kui nn. õige sügavus on aastas 4 kuud nii niiske, et pigem toimub tagasivool, siis ei ole pumplast ja imbväljaku kõrgemale rajamisest pääsu.

Väljakuks valitud koht ongi pumplast veidi kõrgemal.