Ehitusfoorum

Tere lugupeetud,

Plaan ehitada puitkarkass saunamaja, suurus ca 6x9 m. Ja soovin seda teha postvundamendile. Postiks kasutan lipumaste, st läbimõõt ca 140 mm ja posti puurin maasse ca 1500 mm sügavusele(eks peale esimese augu puurimist ole näha kas piisab sügavusest). Sauna põranda karkass tuleb 50x200 mm prussist, postide vahe ca 1250 mm. Siit siis küsimus tarkade klubile- kas piisab sellest 140 mm läbimõõduga torust, palju armatuuri sisse valada, kas postide vahe on ok? Pinnas ise on kruus/moreen/paas.

Parimat,

Ivar

IvarS kirjutas:peale esimese augu puurimist ole näha kas piisab sügavusest

Millest see näha on, et kas piisab?

Küülaline kirjutas:

IvarS kirjutas:peale esimese augu puurimist ole näha kas piisab sügavusest

Millest see näha on, et kas piisab?

Tere,

Juhul kui 1,5m peal on näiteks savi vastas, siis ei piisa, on vaja edasi puurida.

Ivar

See kas posti laiusest piisab on kandevõime küsimus. Selleks on vaja teada pinnase tüüpi (selle kandevõimet) ja ka maja massi, ehk kui palju tuleb igale postile. Kummagi kohta pole ligikaudset vihjetki.
Asbestsementtorudele 110 mm on küll kuuri rajatud aga kuuri mass pole ju see mis võibolla sulle vaja.
Samas ega sul väga hõredalt poste ka pole, need on laiemad. Sai ehitatud postid 1,5 m vahedega, et posti laiuse ja vahemaa järel peaks justkui piisama! Sai igale torule üks armatuuri varras sisse pandud, rohkemat pole kindlasti vaja, tegelt mida laiem on toru, seda vähem raua vajalikkust on.
Postid rajatakse külmumissügavusest allapoole. Viimane sõltub laiuskraadist ja pinnasest.
Pinnase kohta pole mingitki vihjet.

Kalvis kirjutas:See kas posti laiusest piisab on kandevõime küsimus. Selleks on vaja teada pinnase tüüpi (selle kandevõimet) ja ka maja massi, ehk kui palju tuleb igale postile. Kummagi kohta pole ligikaudset vihjetki.
Asbestsementtorudele 110 mm on küll kuuri rajatud aga kuuri mass pole ju see mis võibolla sulle vaja.
Samas ega sul väga hõredalt poste ka pole, need on laiemad. Sai ehitatud postid 1,5 m vahedega, et posti laiuse ja vahemaa järel peaks justkui piisama! Sai igale torule üks armatuuri varras sisse pandud, rohkemat pole kindlasti vaja, tegelt mida laiem on toru, seda vähem raua vajalikkust on.
Postid rajatakse külmumissügavusest allapoole. Viimane sõltub laiuskraadist ja pinnasest.
Pinnase kohta pole mingitki vihjet.

Tere,

Kalvis, aitäh vastamast. Tegelikult on pinnase kohta isegi natuke kirjas. Pinnaseks on moreen/kruus/paas. Külmumissügavuseks loetakse minuteada eestis ca 1.2 meetrit. Minu plaan oli puurida u 1.5 m.
Maja massi ma tõesti ei ole arvutanud. Aga põranda kandvad osad tulevad prussist 50x200 mm, seinad 50x150 mm. Katusele rullmaterjal. Maja ühe korruseline.
Ja maalapp asub Kadrinas, Lääne-Virumaal.

Ivar

Moreen, kruus ja paas on hea kandevõimega pinnased. Natukene võib olla ohtlik moreen (võib erinev olla) aga keskmiselt loetakse seda heaks kandevõimega pinnaseks.
Ma arvan, et kandevõime on piisav. Kui sul see ala ei uputa siis tõenäoliselt on 1,5 m maapinnast allapoolegi piisav.

Upitan vana teema..
Postidel maapinnast lahti alt tuulduv põrand teadupärast vajab tuuletõket. Millised oleks head lahendused kui on 50x200 prussid taladeks. Kuidas ja mis materjali kasutada ja kuidas kinnitada tuuletõket seestpoolt ja mis plaat üldse kõige välimiseks kihiks panna? Sellili põranda all ju ei toimeta.

tiit001 kirjutas: ↑31 Mär 2024, 22:07 Kuidas ja mis materjali kasutada ja kuidas kinnitada tuuletõket seestpoolt ja mis plaat üldse kõige välimiseks kihiks panna?

Sa vist mõtlesid ikka alumist kihti(pealtpoolt vaadates)?

tiit001 kirjutas: ↑31 Mär 2024, 22:07 Sellili põranda all ju ei toimeta.

Sooh, kas sa ei oska pealtpoolt asju külge organiseerida? Ruumiline mõtlemine? Mõned lisaliistud?

Tere.
Kui seina väliskiht lõpeb näiteks voodrilauaga, siis tuulutusliist ja tuuletõke, siis põhi küsimus oleks, mis materjal horisontaal pinnal all olla võiks, et kestaks lumetuisule, igasugu närilistele jne?

Kas ja kuidas kavatsed tõkestada nende näriliste pääsu põranda alla? Või on kogu hoone postide peal maapinnast mitukümmend sentimeetrit kõrgemale tõstetud ja sealt alt saab alt läbi vaadata? Siis ei peaks lumi põrandale liiga tegema. Kui hoone paikeb vastu maad siis kuidas peaks lumetuisk pääsema selle hoone alla su põrandale kahju tekitama?

Mõtle ka see läbi, kuidas veetrass ja kanal hakkab majja tulema. Talvel ei tohi ju ära külmuda.

tiit001 kirjutas: ↑01 Apr 2024, 13:51 ... igasugu närilistele jne?

Näriliste tõrjeks kasutati vanasti sellist lihtsat lahendust aidapõrandatel ja ka küürutada ei ole vaja.

Aga tänapäeval oleks kõige otstarbekam ca 2x2mm silmaga metallist putukavõrku kasutada.
https://www.google.com/search?q=putukav ... s-wiz-serp

Maja tuleks kogu ulatuses maast lahti 10-40cm.
Võrgu peale ma mõtlesin isegi ja võimalik et vesi hakkab sinna sisse käima ämbriga.

tiit001 kirjutas: ↑02 Apr 2024, 14:04 Maja tuleks kogu ulatuses maast lahti 10-40cm.
Võrgu peale ma mõtlesin isegi ja võimalik et vesi hakkab sinna sisse käima ämbriga.

Ja mis kogu selle tegevuse mõte oleks?
Et nagu miks ei saa - ei taha tavapäraselt vundamendile hoonet rajada?

See miks postvundament pole praegu teema..
Teema on kuidas postvundament, täpsemalt millest alumine kiht..

Postvundameent pole raketiteadus. Kui postiauk olemas, lõdistad paarkümmned senti taldmikuks, lükkad posti sisse, loodid ära ja pinnas ümber. Niipalju on, et otse vastu posti minev pinnas peab olema kruus, liiv või kild. Ja siis lõdistad posti betooni täis.

Sory, veidi valesti kirjeldasin viimati viimast kihti. Pean silmas ikkagi mis varjandid on kasutusel maja põhjas, kõige alumised kihid? Maja põhi on siis maast lahti.

See on tüüpjuhus postvundamendil. Alla 15 cm puhumist (et tuul ja kassid seal olla saaksid). Torude jaoks tehakse soojustusega vooderdatud nelinurkne või ümmargune sisseviik. Sellega on oht - kui pole aastaringi siis vesi külmub ära ja vajalik kas kaablisoojendus. Aastaringi elamisel seda ei juhtu.

See miks postvundament pole praegu teema..
Teema on kuidas postvundament, täpsemalt millest põranda alumine kiht..

tiit001 kirjutas: ↑12 Apr 2024, 15:01 See miks postvundament pole praegu teema..
Teema on kuidas postvundament, täpsemalt millest põranda alumine kiht..

Ma saan väga hästi aru, et postvundment ei ole teema, kuid mulle teeb jätkuvalt muret sinu ruumiline mõtlemine. Kurb. : Miks sind häirib alt tulev niiskus? Altpoolt tuult läbi laskev põrand peaks minu loogika järgi kuivem olema. Kuna mainisid, et vee toomine sauna käib ämbriga, siis minu jaoks on veel hämmastavam sinu mure sauna põranda alumise kihi pärast. Aga kuidas kavatsed isoleerida põranda ülemise kihi?

Üks variant oleks teha postvundament ja postide peale valada betoonplaat. Välistaks mädanemise ja idanemise ning igasugu kiletamised, teipimised, tuuletõkkega mängimised jms.Plaadi peale hüdroisolatsioon , soojustus ja siis uuesti betoon põrandaks. Külmasilla vältimiseks ja mädanemise vältimiseks tuleks puitkarkassi alumise vöö alla laduda ca 2 kihti baurocit. Sättida nii, et puitosa hakkaks põrandapinnast vähemalt samalt tasemelt või soovitatavalt kõrgemalt, et vesi ei vajuks kuhugi puitkarkassi vahele mädanema.
Küsimusi tekitab kinnitamine. Puitkarkass oleks tarvis tuugalt läbi bauroci betoonplaadi ja betoonpostide külge kinni tõmmata. Sobiks mingi pikem keermelatt. See jääb nüüd ise külmasillaks ja ilmselt hakkab külmal ajal selle peal kondents tekkima ja kui on kokkupuude prussiga, siis pruss hakkab tõenäoliselt selle koha pealt märguma. Mõni kogenum mees võibolla oskaks selle vastu rohtu välja pakkuda. Ise olen mõelnud, et roostevaba teras on muidu 3 korda väiksema soojusjuhtivusega , kui tavateras. Kas see midagi päästab, ei oska öelda. Siis veel olen mõelnud, et kui keermelatile plastikust hülss ümber panna ja mutri ja seibi alla samuti mingi jämedamast tugevast plastikust seib alla panna, siis ehk päästab midagi. Olen lugenud, et on ka klaasfiibrist keermelatte ja mutreid olemas.

Kokkuvõtvalt, ma ei tahaks eriti puitpõrandat, kuna seal on niipalju asju, mis võivad asja pekki keerata. Näriliste võrgud, teibid , kiled , tuuletõkked, puiduimmutused jms asjad.

Lihtsam oleks kohe betoonplaat postide peale ära valada ja unustada närilised, tuuletõkked, kiled jms.

Miks sa sellist perverssust teha tahad. Kui tahad betoonplaati siis valad maapinnale plaatvundamendi. Milleks postid ja mu jahmerdamine.
Postvundament on hea lahendus kergete puitkarkass hoonetele. Lihtne - postidele puidust vöö, sellele karkass, sarikad katus. Põrandatalad, alt tuulduv, ei ole niiskusega jama.

Kalvis kirjutas: ↑13 Apr 2024, 11:23 Miks sa sellist perverssust teha tahad. Kui tahad betoonplaati siis valad maapinnale plaatvundamendi. Milleks postid ja mu jahmerdamine.
Postvundament on hea lahendus kergete puitkarkass hoonetele. Lihtne - postidele puidust vöö, sellele karkass, sarikad katus. Põrandatalad, alt tuulduv, ei ole niiskusega jama.

Võibolla on maapind kaldega. Postid on võimalik külmumissügavuseni paigaldada, betoonplaati peab vist külma eest kaitsma, kui on kahtlane pinnas. Selleks topitakse plaadi alla ja ümber peripeetri penot. Aga kui ei taha peno peale hoonet ehitada, mis siis teha.

Põhjuseid on mitmeid.

....teemaalgatajale ( tiit001), kõige alla miski korralik, tiheda silmaga tsingitud metallvõrk- tuuletõke - kivivill,.......
.....aga muidugi igasugu asju võib ehitada, või lased merkol võtmed kätte lahenduse teha......

kaimagk kirjutas: ↑13 Apr 2024, 17:17 ....teemaalgatajale, kõige alla miski korralik, tiheda silmaga tsingitud metallvõrk- tuuletõke - kivivill,.......
.....aga muidugi igasugu asju võib ehitada, või lased merkol võtmed kätte lahenduse teha......

Teemaalgataja on siit foorumist kadunud nelja tuule poole juba viimase viisaastaku jagu.