Ehitusfoorum

Aastaid tagasi sai keldri põrandasse reservi valatud üks kanalitoru pikendus tulevase WC tarbeks. Nüüd selgus, et sellel lõigul on seina alt läbitulemise kohas betoon ilmselt toru alla vajutanud ning ca meetripikkune horisontaalne jupp on negatiivse kaldega.
Trassi ülejäänud kalded on õiged ja suurem vesi mis peale tuleb voolab ära kuid seina alt läbimineval lõigul jääb 110-se toru põhja ca 3cm veekiht.

Lahti lõhkuda ei ole võimalik, kuna teisel pool on juba viimistletud ruumid, saun jms.

Teha pole ilmselt midagi, aga küsin nii kogemuste vahetamise mõttes, et kui tõenäoline on see, et see lõik hakkab kasutusele võttes tulevikus probleeme põhjustama? Minu talupojamõistus ütleb, et senikaua, kuniks sealt peamiselt ainult vedelat läbi käib, ei juhtu suurt midagi, toru põhjas olev vedelik vahetub ja kogu lugu. Aga paksem võib hakata ilmselt settima? Kas mingit regulaarset läbiloputamise profülaktikat teha või mõtlen üle siinkohal ja asi pole nii hull, nagu ma praegu ette kujutan?

ei juhtu taga midagi.
Usas on toru läbimõõt üldse 70mm kanti ja junn ka poeb läbi

Kui vähegi mahti siis tee sinna mingi puhastusluuk. Üldiselt tuleb ummistus ikkagi siis kui mingi asi sinna kinni kuivab. Tõsi aegajalt suudavad ka mingid debiilikud plaatijad oma segujääkidega üllatada.

vtl kirjutas:seina alt läbimineval lõigul jääb 110-se toru põhja ca 3cm veekiht.

Kui see 3 cm. "täis kasvab", usun et ajaga ta seda teeb, siis hakkavad sellel 9-10 cm laiusel "platool" raudselt "laevukesed" seisma jääma. Lihtsalt veekiht jääb seal niivõrd õhukeseks et ei kanna neid edasi.

rokikas kirjutas:

vtl kirjutas:seina alt läbimineval lõigul jääb 110-se toru põhja ca 3cm veekiht.

Kui see 3 cm. "täis kasvab", usun et ajaga ta seda teeb, siis hakkavad sellel 9-10 cm laiusel "platool" raudselt "laevukesed" seisma jääma. Lihtsalt veekiht jääb seal niivõrd õhukeseks et ei kanna neid edasi.

Tujurikkuja selline
Ok, aga miks vesilukk täis ei kasva? Veevoolu kiirus suurem?
Kas tänavakanal on alati 100% õige kaldega ja kunagi ära ei vaju? Seal on kalded ju veelgi väiksemad ehk oht negatiivseks kaldeks mõnel lõigul veelgi suurem. Pluss vaatluskaevudest jms. kohtadest sisseimbuv liiv, pori ja muu sodi.

Oletan et seal on vooluhulgad suuremad ja see "peseb" toru.
Aga ära päris lõpliku tõena mu juttu võta, ma ei ole torumees ja vaid üritan aimata mis juhtuda võib.

Rokikas, triviaalne hüdraulika pidevusvõrrand abiks.
Kui see 3cm "täis kasvab" siis järelikult voolamise ristlõike pindala väheneb, seega PEAB voolamise kiirus suurenema. Kui kiirus suureneb siis on vedelikul suurem transpordivõime tahket ainet (kakat) kaasa vedada. Lõppeks muidugi realiseerub piirtingimus, kus ristlõige on nii väike, et ei aita enam ükski kiirus. Siis on vaja juba survepesuauto survet joana.
Ja kui ropp surve on olemas (antud juhul küll õhku) siis saab rahulikult 630mm veetorule ka paekivi sisse pikk soolikas puurida, Tammsaare tee jalakäijate silla juures raudtee alt läbi 800mm metallhülsiga.

Oled sa "külaline" ikka päris kindel et ei taha koolitunnistust tagasi viia?
Kuidas seal kanalka torus reaalsuses "voolamise ristlõike pindala" väheneb kui alumine 3 cm. täitub?

MOTT, pidevusvõrrandist ei teata midagi.

Aga hari siis rumalamat!

Ei tasu selle lühikese lõigu pärast väga põdeda, ummistuse risk natuke kasvab ja selle tarvis tuleks mõelda, kas kuidagi settimise-ummistuse tekkmisel, saaks seda ummistust parimal viisil likvideerida. Uusarendustes on ka neid liitumisotsi krundil nähtud negatiivse kaldega, ja pole kümne aasta jooksul kordagi probleemidest kuulda olnud. Ühel oli probleem aga seal oli tegemist kanalitoru vigastusega, kuskohast pinnas torusse pääses ja lõpuks toru ära ummistas.
Ka õiged kalded ei välista torude ummistumist, linnade veevärgid peavad lausa eraldi kalleid masinaid üleval, millega käiakse rutiinse hoolduse korras torusid nö läbi pesemas. Pärast selliste masinate soetust ja torustike hoolduse sisse seadmist lakkasid ummistused nõuka aegsetes torustikes, kus mõnes lõigus oli ummistusprobleem aastakümneid mure

Omamoodi õige jutt, aga siiski on lihtsam ja odavam palgata kogemustega projekteerija ja kohusetundlik ehitaja. Samas ega loodusseaduste vastu ei saa, sest kuna eestlane soovib vähemalt esiõuele paarituhande ruutmeetrist muru ja nii ka naaber siis sajameetrise tänavalõigu peale tulebki heal juhul mõned liitumised ja siis ei jäägi projekteerijal muud üle, kui seletuskirja lisada klausel: vähese vee koguse tõttu tuleb antud torulõiku kogemuslikult vähemalt kord aastas läbi pesta. Mina olen selle lause oma seletuskirjadesse tüüptingimuseks jätnud, mitu korda on ka juba päästnud. Olge tublid!

Hiid kirjutas:ei juhtu taga midagi.
Usas on toru läbimõõt üldse 70mm kanti ja junn ka poeb läbi

Kas seal ongi siis standardmõõt selline või on see erand?Seal vist torumeestel palju tööd.

standard jahh

Uskumatu,70 on ikka vähe mis vähe,aga äkki on junnid väiksemad

pigem ikka suuremad

Hiid kirjutas:ei juhtu taga midagi.
Usas on toru läbimõõt üldse 70mm kanti ja junn ka poeb läbi

Huvitav teada....
annab innustust pott ukse eest läbi teise kohta tõsta ja vahepealne jupp panna olemasoleva põranda peale horisontaali 70-se toruga - varjab ukse lävepaku laiemakstegemisega ära.

USA-s on ka mingit kentsakad potid mis loputusvett kuidagi hirmsa vilinaga keerutavad. Kulutavad vähem vett ilmselt?
Kas ainult nende keerispottidega on see 70 võimalik ???

Ka meie maile on aegade jooksul jõudnud WC potte 70mm välundavaga.
Aga sealt ei keeranud eesti mehe kang läbi ja sellest tuli maaletoojale jamasid.
Araabia, Tai, Hiina poodides olen palju 70mm torule potte näinud. Alul mõtlesin, et bideedega tegu, aga ei.
ping

Kas neil USA-s "prügihunti" ei ole vahel, mis paksema värgi ära hakseldab?

Urmas

Prügihunt pole küll hea nimi aga seda päris õiget nime ei hakka ütlemagi. Kusjuures selline tükk on mul olemas mis ära jahvatab ja minema saadab. M is ta nimi poes on seda ma ei teagi. See oli mul olude sunnil umbs aasta käigus ja 32mm toru oli seal küljes. Ainuke jama oli siis kui keegi sinna mingi kaltsu sisse viskas. Ülejäänuga sel aparaadil probleeme polnud.

Külaline kirjutas:

Hiid kirjutas:ei juhtu taga midagi.
Usas on toru läbimõõt üldse 70mm kanti ja junn ka poeb läbi

Huvitav teada....
annab innustust pott ukse eest läbi teise kohta tõsta ja vahepealne jupp panna olemasoleva põranda peale horisontaali 70-se toruga -

Mul on kodus 50mm toruga paar meetrit, kaks põlve ka sees ja pole ummistust tekkinud.
Paberit ei tohi vaid potti panna.

Hiid kirjutas: Mul on kodus 50mm toruga paar meetrit, kaks põlve ka sees ja pole ummistust tekkinud.
Paberit ei tohi vaid potti panna.

Teadaolevalt ehitasid uue maja?
Kas oligi plaanis selline ülaltoodud lahendus või juhtus mingi fopaa?
Muidu tundud olevat selline mm. meetri mees(liistujama, krohvimine, jms.) aga isegi mina oma pohhuismuses ei planeeriks eales endale ws kanalkat 50 mm. toruga.
21. saj. mõeldamatu!
Huvitav oleks teada miks inimesed testivad füüsikaseadusi, ja ehitavad oma elu keeruliseks?

Algselt oli saunamajake ja välikäimla. Sündisid lapsed ja panin kraanikausi asemele kemmergupoti tuppa...
uude majja panin ka 50mm toruga, kuna on odavam ja töötan hästi. Proovitud.

Pariisis, ühes Eesti ärimehe korteris, kuhu mind komandeeriti arvutivõrku paigaldama, käis samuti kogu WC kanalka läbi 70 (või oli 50?)mm toru. Vahel oli seesama sitahunt, millest ülalpool juttu. Kuna tegu oli auväärse vana majaga Eiffeli torni vahetus naabruses, siis mingi muinsus-misiganes-amet ei lubanud torusid jämedamate välja vahetada. Toimis küll.

Hiid kirjutas:Paberit ei tohi vaid potti panna.

Ahsoo. Sellepärast ongi siis mõnedes kohtades poti kõrval mingid imelikud prügikastid, s*taseid pabereid täis?
Ma olen alati imestanud, et mis sunnib inimesi neid pabereid eraldi korjama ja eksponeerima...