Ehitusfoorum

Tere!

Olles ehitussektoris tegutsenud/töötanud ca 10 aastat ning sellest viimased 2,5 aastat juhtinud oma ehitus-ettevõtet olen jõudnud arusaamale, et turul on suur hulk tööd, aga ometigi ollakse nõus tegema tööd endale kahjumlikult.

On kujunenud välja mingisugused tööde tegemise ühikhinnad ja siis lahmitakse sama hinda kolme erineva või kümne erineva objekti peale - kuigi logistilised, ehituslikud ja muud tööde eripärad on kardinaalselt erinevad. Või siis hoopis on peatöövõtja kuskil oma eelarvestuses mingi numbri sisse tampinud ja tema "varasema objekti hinna põhjal tehtud ühikhind" ongi see kuldne vasikas, mida peaks jälgima.

Mulle on jäänud mulje, et seda tehakse selle pärast, et ei teata tegelikke kulusid.

Olen reaalsete objektide kogemuse põhjal välja töötanud erinevate tööde puhul Exceli-põhised tabel-arvutusprogrammid, kus tööde mahu ja paari asja veel sisestamisel arvutab tabel välja müüritööde puhul seina m2 hinna.

Arvestades sealhulgas näiteks õõnesplokkmüüril lisaks ladumisele, tsemendile, plokkidele ka armeerimise, betooni, betoneerimise, lokaalsete tõstetööde, materjalide transpordi, objekti transpordi, materjalide ülekulusid ning muid seonduvaid kulusid. Isegi üldine kulumaterjalide amortisatsioon - relakakettad, kindad ja muud jamad on võimalik sinna programmi külge pookida reaalse kulu põhjal.

Need tabelid on midagi sarnast vanale http://www.e-ehitus.ee-le, ainult need arvutustabelid põhinevad reaalsetel materjalide hindadel ning reaalsetel kuludel --- reaalsetelt objektidelt.

Kas nende programmide avalikustamine ja siin jagamine oleks Idiootsus, sest siis saavad konkurendid need teada või tooks see need hinnalahmijad ja haltuuramehed oma hinnakirjadega maapeale?

PS - toodud õõnesplokk-müür on ainult üks näide (olemas ka Aeroci kõik tüübid, Fibo jms)

Jään siia tagasisidet ootama.

Head vana-aasta lõppu!

Laadi üles ikka - koguaeg küsitakse hindasid, aga ei oska neid igakord operatiivselt teha, sest kõik objektid on erinevad.

Kas seda asja on väga keeruline kasutada või saab arvuti alal mitte-nii-pädev mees ka asjaga hakkama?

Minul isiklikult oleks ka huvi seda tabelit näha nii et anna aga tulla!
Ma küll ei ole kindel kas see otseselt minu küsitud hindu väga oluliselt mõjutaks aga võiks olla paljudele tellijatele hea abimees saamaks aimu tööde hinnakujunemisest.
Seda muidugi siis kui see tabel ikka on nii realistlik ja ülevaatlik nagu sa seda kirjeldad.

Mulle isiklikult meeldivad ka igasugused tabelid.

Ja-nii-ongi kirjutas:Tere!
Olles ehitussektoris tegutsenud/töötanud ca 10 aastat ning sellest viimased 2,5 aastat juhtinud oma ehitus-ettevõtet olen jõudnud arusaamale, et turul on suur hulk tööd, aga ometigi ollakse nõus tegema tööd endale kahjumlikult.

Sa oled elust natuke valesti aru saanud.
See, et turul on hulk tööd, ei tähenda, et saad teha kasumlikult.
Et saada kasumlikult teenuseid pakkuda, peaks nendel inimestel, kes sooviksid pakkuda tööd, olema ka piisavalt vaba raha.
Rahad on akumuleerunud väga väikese osa kodanike taskutesse ja enamik inimesi eelavad peost suhu.
Lisaks mõjutavad turgu ka need mittelegaalsed pakkujad, kes makse ei maksa ja seeläbi pakuvad teenust
mitukümmend protsenti madalama hinnaga.
Kui tahad kasumit, siis vali teine sektor.

Külaline kirjutas: Sa oled elust natuke valesti aru saanud.
See, et turul on hulk tööd, ei tähenda, et saad teha kasumlikult.
Et saada kasumlikult teenuseid pakkuda, peaks nendel inimestel, kes sooviksid pakkuda tööd, olema ka piisavalt vaba raha.
Rahad on akumuleerunud väga väikese osa kodanike taskutesse ja enamik inimesi eelavad peost suhu.
Lisaks mõjutavad turgu ka need mittelegaalsed pakkujad, kes makse ei maksa ja seeläbi pakuvad teenust
mitukümmend protsenti madalama hinnaga.
Kui tahad kasumit, siis vali teine sektor.

Ah mis sa plärad:
1) Tundub et sina oled teema-algataja mõttest valesti aru saanud, mitte tema elust.

2) Tööde hinna peaks genereerima Töövõtja, mitte Tellija - kui tellijal on 80000 ühikut raha, et ehitada 100000 ühikune hoone, siis sinu jutu järgi peab ehitaja omalt poolt selle 20000 ühikut leidma. Pigem peaks pärast hinnapakkumiste saamist Tellija aru saama, et ta saabki selle raha eest endale 80% hoonest.

3) Sa räägid kodanikest ja inimestest - usun et teemaalgataja pidas ikka juriidilistest isikutest Tellijaid silmas.

4) Miks peaks peost-suhu elavate inimeste arv Jõgevamaal mõjutama nii ehitus- kui ka muid hindasid Tallinnas või Elvas või Paides?

5) Praegu tehakse pakkumisi selliste hindadega, et isegi "mustalt" pole ratsionaalne nii odavalt teha.

6) Ettevõtete üheks põhieesmärgiks on ALATI (Reeglina) kasumi teenimine - kas tahad väita, et ehitus on MTÜ-de sektor, kus kasumi teenimine on tabu? Arusaadav, et konkurents on tihe ja mõnes muus sektoris oleks ehk kasumimarginaal suurem, aga konkurents on igal pool. Pigem on praegu probleemiks see, et pakkumise hind = materjali kulu + töömehele kätte mustalt palk.

Külaline kirjutas: 2) Tööde hinna peaks genereerima Töövõtja, mitte Tellija - kui tellijal on 80000 ühikut raha, et ehitada 100000 ühikune hoone, siis sinu jutu järgi peab ehitaja omalt poolt selle 20000 ühikut leidma. Pigem peaks pärast hinnapakkumiste saamist Tellija aru saama, et ta saabki selle raha eest endale 80% hoonest.
4) Miks peaks peost-suhu elavate inimeste arv Jõgevamaal mõjutama nii ehitus- kui ka muid hindasid Tallinnas või Elvas või Paides?
5) Praegu tehakse pakkumisi selliste hindadega, et isegi "mustalt" pole ratsionaalne nii odavalt teha.

Punktid 2)4) ja 5) on üksteisega tihedalt seotud ja toimivad täpselt doomino efektina.
Kriitiline mass vaeseid asustavad end tõmbekeskustesse, agaramad loovad OÜ nälg/võlg ja hinnaralli algab.
Tellijad lollid ei ole, nad on ärimehed ja õige ärimees pigistab kivist ka mahlad välja, nii, et saabki 80% eelarvega 100% kaetud.
Nüüd muidugi silmaklappidega kodanikud tormake parikaadidele ja andke tuld.

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas: 2) Tööde hinna peaks genereerima Töövõtja, mitte Tellija - kui tellijal on 80000 ühikut raha, et ehitada 100000 ühikune hoone, siis sinu jutu järgi peab ehitaja omalt poolt selle 20000 ühikut leidma. Pigem peaks pärast hinnapakkumiste saamist Tellija aru saama, et ta saabki selle raha eest endale 80% hoonest.
4) Miks peaks peost-suhu elavate inimeste arv Jõgevamaal mõjutama nii ehitus- kui ka muid hindasid Tallinnas või Elvas või Paides?
5) Praegu tehakse pakkumisi selliste hindadega, et isegi "mustalt" pole ratsionaalne nii odavalt teha.

Punktid 2)4) ja 5) on üksteisega tihedalt seotud ja toimivad täpselt doomino efektina.
Kriitiline mass vaeseid asustavad end tõmbekeskustesse, agaramad loovad OÜ nälg/võlg ja hinnaralli algab.
Tellijad lollid ei ole, nad on ärimehed ja õige ärimees pigistab kivist ka mahlad välja, nii, et saabki 80% eelarvega 100% kaetud.
Nüüd muidugi silmaklappidega kodanikud tormake parikaadidele ja andke tuld.

Aga kelleks tituleerid ennast? "100% ärimeheks" või Nälg ja Võlg OÜ omanikuks või kelleks?

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas: 2) Tööde hinna peaks genereerima Töövõtja, mitte Tellija - kui tellijal on 80000 ühikut raha, et ehitada 100000 ühikune hoone, siis sinu jutu järgi peab ehitaja omalt poolt selle 20000 ühikut leidma. Pigem peaks pärast hinnapakkumiste saamist Tellija aru saama, et ta saabki selle raha eest endale 80% hoonest.
4) Miks peaks peost-suhu elavate inimeste arv Jõgevamaal mõjutama nii ehitus- kui ka muid hindasid Tallinnas või Elvas või Paides?
5) Praegu tehakse pakkumisi selliste hindadega, et isegi "mustalt" pole ratsionaalne nii odavalt teha.

Punktid 2)4) ja 5) on üksteisega tihedalt seotud ja toimivad täpselt doomino efektina.
Kriitiline mass vaeseid asustavad end tõmbekeskustesse, agaramad loovad OÜ nälg/võlg ja hinnaralli algab.
Tellijad lollid ei ole, nad on ärimehed ja õige ärimees pigistab kivist ka mahlad välja, nii, et saabki 80% eelarvega 100% kaetud.
Nüüd muidugi silmaklappidega kodanikud tormake parikaadidele ja andke tuld.

Déjà vu viewtopic.php?f=15&t=31850

Võimalik, et mõne mehe unistuste kasum kaob sellesse auku, et töid teostatakse mitte oma kodu lähedal vaid sadade kilomeetrite kaugusel. Kasum kaob ühest punktist teise liikumisega. Või on lihtsalt organisatoorne külg mäda.

Väikese erakliendina huvitaks ennastki kuidas see reaalne hind tekib - see on sul hea algatus, osad kardavad läbipaistvust aga tegelikult suurendab see usaldust ja ka järgmise töö jaoks valib klient firma, keda usaldab. Ehituse ja materjali hindadega olen sina peal ja seda tööd teinud aga omadest kogemustest näinud järgnevat just töövõtja poole pealt, mis on väga mõru tõrvatilk meepütis tellija seisukohalt: hind üteldakse lambist, kui küsid ja kui siis pistad oma kalkulatsioonid nina alla kukub hind tunduvalt. Objektil olevad mehed panevad süüdimatult x h kirja, reaalselt seda ei ole. Enda kliendid läheksid selle peale kohe minema, nii olen talitanud ka ise, kui olen ehitustteenust ostnud. Ühesõnaga läbipaistvus ja ausus on hea välja arvatud neile, kes on huiarid.

Sellise tabeliga tutvumine oleks muidugi huvitav, AGA ... kuna tegu on ilmselgelt ärisaladusega (või siis ei sisalda too tabel kõiki kuluridasid) siis miks selline teema üldse?
Kivi maksab ikka niisama palju, kui kivi maksab (ok, ajakirjanduses oli just ühe pealinna lähedase kooli kivade kvaliteedist juttu), toru kah (kui just NÄITEKS surveklassiga ei susserda),
susserada
saab ikka eks tööjõuga, st maksud nendelt.
Seda aga tabelisse ei pane keegi.

Viimaselt tegelase puhul jääb küll segaks, et miks selline tõmblemine mingi asja peale mis justkui mitte midagi ei näita ?

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ta ... d=76798350

Ja siin objektil ongi tulemus käes.

Nii, et eespool jutuks olnud tabel jääb siis unistuseks ja tõenäoliselt ei ole võimalustki piiluda seda?
Tundub, et ja-nii-ongi tõmbas kõigil juba aasta alguses mütsi silmini pähe.

Oleks ka tabelist väga huvitatud, kuna endal samalaadne kalkull tehtud. Hetkel küll ainult müüritööd ja betoonitööd.

Ootan postitust, siis võiks endaoma ka avaldada.