Ehitusfoorum

Tere mure sellest,et on olemas olemasolev süsteem,millel sai vahetatud esialgu katel uuema vastu. Nüüd plaanis vahetada akku paak. Siin ka tekkimas mure. Vana akupaak oli 800l +süsteemis umbes 100 liitrit vett. Piisas 15l-sest avatud paisupaagist. Uus paak 2500l,suletus Ringis peaks paisupaak olema 250l, aga lahtises süsteemis paisupaak????
Ükski torupood ei oska midagi avatud süsteemi kohta midagi öelda,kuigi terve nõuka aeg tehtud avatud süsteemiga. Kui kinnises Ringis vajalikud paisupaagu suurus 7-10% mahust. Palju peaks olema avatud Ringis ????? Enda vana süsteemis mõõtsin et 900l kohta kerkis kõige kuumemaks küttes vaevu 9l ehk siis 1%. Tahaks kellegilt targalt nõu. Et kui nuud siis akkupaak kavas panna 2500l minu arust piisaks 25l avatud paagist?

Vähemalt 125L peaks olema

Selge seega jääks siis 100l varuks?paisupaagi mahtu. Ega Toru Poe's ei usutud ka mind,et lahtises süsteemis ainult 1%vesi paisub. Pole ise expert aga lähtun katse meetotist mis ise OMA kütte süsteemiga tegin.kuna ilmad külmad peaks akkupaagi vahetuse tegema päevaga. Seega uurin maad,enne kui tegutsema hakkan.

Vee soojuspaisumistegur vahemikus 10...100 kraadi on 0.04318.
Maakeeles on see jämedalt võttes ca 5%. 2500l akupaagi kohta teeb see 125l paisumist

Selge tänan.minu katsetus oli 10c-80c. Seltsi juu see vähe tuleb. Üldjuhul pole vanat süsteemi üle 75c kütnud.Akupaagis üleval ja all. Mis oleks max mõistlik TEM akkupaagi kütta?

Vesi paisub väga vähe alla 0,5% mahust temperatuuri vahemikus +0 kuni +30, edasine temperatuuri tõstmine annab juba märgatava paisumise, oluliselt suurem paisumine algab +40 üles poole

Vesi paisub ikka sama palju, vahet pole kas on avatud süsteem või kinnine süsteem kus on rõhk kasvõi 10 bar. Lihtsalt avatud süsteemis on paisumist kompenseeriv anum 100% vee mahuga töötav, kinnises süsteemis on paisupaagis õhurõhk vastas ja paak ei täitu kunagi 100% ning samas stabiilse rõhu hoidmiseks on vaja oluliselt suurema mahuga paisupaaki kui avatud süsteemi korral.

No sama siis vee potiga kui paned keema kaanega teada kuidas see vesi paisub ja Kaan minema tahab lennata.samas kaaneta pottis vesi realselt lihtsalt läheb keema kuni siis 90c ei paisu midagi väga. Keevita potti Kaas kinni ja kuumuta 90c nii peab pottile ka suure paisu paagi panema. Üritan siis mingi päev katse ära teha uuesti kas minu eelmine tulemus 1% vee kogu mahust paisub 80c küttes

Avatud paisupaagi tekkib puhas paisund vesi 1%.
Kinnises süsteemi peab mahtuma vesi+rõhk.
Ehk siis vee osalus1% ja rõhk 9%

See sõltub paisupaagi õhu rõhust!

Natuke infot vee paisumise kohta, samas on ka kalkulaator vee paisumise arvutamiseks
http://www.engineeringtoolbox.com/volum ... d_315.html

Avatud süsteemi miinus on vee kokkupuude õhuhapnikuga, ehita süsteem kinniseks.

Külaline kirjutas: 09 Jaan 2017, 13:40 Avatud süsteemi miinus on vee kokkupuude õhuhapnikuga, ehita süsteem kinniseks.

Miks tuleb see kinniseks ehitada? Palun põhjenda. See et puutub kokku õhuga on natuke nigel põhjendus. Avatud süsteemi on kasutatud eramajades kümneid aastaid, kestnud on nad 50- 60 aastat ja kestavad edasi. Ehk selgitad millise lisaväärtuse see kinniehitamine annab?

Kinnise paisupaagi kasutamise põhjus võib olla ka puht ehituslik, kus tihti katlaruum asub keldris, radiaatorid 1. ja 2. korrusel ning lahtise paisupaagi korral tuleks see vist ehitada veel kõrgemale - viia torustik pööningule ja käia seal kontrollimas paisupaagis veetaset või halvimal juhul võib paak ka üle ajada ja ning selleks puhuks hoolitseda selle vee kanaliseerimise eest.
Palju mugavam kui kogu mant on katlaruumis ja kontrolli all.
Teine põhjus võib olla, et kinnise süsteemiga saab süsteemi töösurvet reguleerida (miks see hea võiks olla ma ei tea), lahtise süsteemi puhul tuleb leppida veesambast endast tekkiva survega. Kuskilt on meelde jäänud, et kinnises survestatud süsteemil on veel mingid hüdroinsenerilikud eelised aga ei suuda meenutada milles need täpsemalt seisnesid, kas midagi seoses kavitatsiooniga või surve all vooluhulkasid saab teisiti kohelda nt pressida rohke-kiiremini torudesse vms, saab kasutada peenemaid torusid, või venitada kontuuri pikemaks kaugemale ulatuma... või sarnast.
Surve all süsteemis on ka mistahes õhumullikestel-korkidel kuskil lokaalsetes kõrgemates kohtades vähem laiutamist - õhumullikesed surutakse võimalikult pisikesteks ja seega nende mõju kogusüsteemile võimalikult väike.
Ennast huvitaks ka miks on kinnine süsteem parem kui lahtine - siin peaks ju neid päris kütteinsenere kes asja jagavad ju liikuma küll.

Külaline kirjutas: 26 Veebr 2017, 19:13

Külaline kirjutas: 09 Jaan 2017, 13:40 Avatud süsteemi miinus on vee kokkupuude õhuhapnikuga, ehita süsteem kinniseks.

Miks tuleb see kinniseks ehitada? Palun põhjenda. See et puutub kokku õhuga on natuke nigel põhjendus. Avatud süsteemi on kasutatud eramajades kümneid aastaid, kestnud on nad 50- 60 aastat ja kestavad edasi. Ehk selgitad millise lisaväärtuse see kinniehitamine annab?

Eks sa küsi veekeemia müüjate ja analüüsi tegijate käest, mida tähendab küttesüsteemile ja katlale vee hapnikusisaldus. Googelda ja otsi, seda infot on liiga palju, siia kopeerima hakka.
Teiseks on see sama mainitud staatilise rõhu vajadus - tsirkulatsioonipumbad vajavad staatilist rõhku, et korralikult tööd teha, "vabarõhulised" süsteemid seda ei taga.

Tere, üle pika aja foorumit uudistamas.
Avatud süsteem on ajalugu. Paisunõu peab olema kõrgemal. Peale selle mis kirjas, lisan veel et asjatu soojakulu. Eriti kui paigaldatakse pööningule. Ja mis peamine, vaba hapniku juurdepääs. Rooste tekkimise oht. Kui terasplekk radiaatorid, siis mõnel on ca 5 aastaga läbi roostetanud.
Mahu arvutamine. Oleneb temperatuuri vahes. +20 kuni +90 ja kW. Kuid laias laastus.
Lahtine süsteem 10% ja kinnine süsteem 7-10%. Soovitan 10%, siis kõigub rõhk vähem ja ei pea nii täpselt paika häälestama.
Kinnise süsteemi eelis on veel see. Eriti halupuu kateldele. Rõhu all on keemistemperatuur kõrgem (näiteks 100 C, vahest võib juhtuda , siis ei hakka vesi katlas mullitama väga.
Kui Teil juba asi paigas. Siis infoks edaspidiseks.

unustasin kirjutas: 01 Mär 2017, 20:58 Kuid laias laastus.
Lahtine süsteem 10% ja kinnine süsteem 7-10%.

Lahtise süsteemi puhul siiski 5% ja teine hea omadus rõhk on süsteemis alati ühtlane
Meil siin lahtine süsteem olnud alates 1973 ja töötab aastal 2017 jätkuvalt, midagi pole läbi roostetanud

Lahtises süsteemis jääb murelapseks hapnik, mis põhjustab sisemist korrosiooni. Kui sul on küttesüsteem nagu 50a tagasi - malmradikad ja paksuseinalised terastorud ning malmkatel, siis anna aga minna. Kui aga süsteemis on juba pressterast, paneelradikaid, siis on varsti seal 'augud' sees.
Samuti, pead selle "tünni" omale kuskile siseruumidesse viima, tõenäoliselt eluruumidesse.

Tere!
Milleks vaielda eeliste üle kui küsimust sellest polnud.
Kui küsijal on kogemus ja see maksab siis kasuta lihtsat loogikat.
Sinu uus akupaak on 3,125 korda suurem, siis uus paisupaak olgu ka 3,125 korda suurem, mis oleks siis 46,875 liitrit.

Ma ei ole veendunud, et avatud paisupaagiga süsteemis just korrosioon ja õhu pääsemine tõsine probleem on. Lahtises süsteemis see paisupaak on kõige kõrgemal kohal ja seal vesi tavapäraselt ka ei ringle, kuidas see õhk sel juhul sinna süsteemi korrodeerima väga pääseb. Isegi suurtel looduslikel veekogudel on probleem, kui vett ei keeruta kipub veelaune fauna hapnikunälga jääma.
Suurem mure võib olla vee ära auramine mingi aja jooksul ja aeg-ajalt tuleks veetaset jälgida. Ka võib avatud süsteem olla "avatud" ainult tinglikult, kus süsteemis puudub kunstlik surve aga ühtegi lahtist veenõud siiski ei ole - supipotil on kaas peal