Ehitusfoorum

Küsimus siis selles, et kui palju peab soojustust olema välisseinas, kui seinaks on 200mm fibo ja fassaadikattematerjaliks marmoroc. Kas 100mm villa + 30mm tuuletõke on piisav?

Lisaks kas 100mm peno kasutamine villa asemel on halb valik?

tänud
Jürarrak

Mina oleks selle penovariandi poolt. Siis pole ka tuuletõket vaja.
A muidu nii nad loevad enamvähem normaalseks jahh, kui on 200mm.+100mm. Tuuletõkke pealt kokkuhoitud raha eest võid panna 120 või 150mm. peno.

200 fibo + 100 villa+ tuuletõke kipub pisut nappima.
Sellise komplekti puhul tuleb seina teoreetiline U-arv kuskil 0,3 W/m2K, mis ei ole ka just halb tulemus, aga jääb soovituslikule 0,25-0,28 ju ikka alla.

Muide, kui Hiidu kuulata ja lisasoojustuskihti suurendada (see polegi nii määrav, kas peno või vill), siis tulevad ka U-arvud märksa viisakamad.
200 fibo+120 peno puhul on seina soojusjuhtivus 0,26 W/m2K ja
200 fibo+150 peno puhul lausa 0,22 W/m2K

Kas peno kasutamise puhul ei teki mitte see probleem, et seinast ei pääse niiskus välja? Majanduuslikust seisukohast tuleks penoga soojustamine kahtlemata odavam, kuid kuidas see maja "tervisele" mõjub?
Millist penot tuleks sel juhul kasutada?

Kusjuures vastavalt tootjate reklaamile peno ei ole aurukindel, seega peaks ka niiskuse välja laskma.

Peno peamiseks probleemiks minu arvates ongi tema omadused tulekahju korral.

Pane siiski 150 villa, 30 ne tuuletõke. On tulepüsivuse poolest ka kindlam

Tomi soovitusega soojapidavuse seisukohalt igati nõus. Selline lahendus on hea ja konstruktsiooni teoreetiline soojusjuhtivus tuleb ~0,2 W/m2K

Samas eks nii ehitamise hind jälle tõuseb ja leida on vaja mõistlik tasakaal ehituskulude ja hilisemate ekspluatatsioonikulude vahel.

Aga kui kasutada tihedamat villa, kas siis piisaks õhemast kihist?
Kui palju peaks üldse min tihedus olema villal, st mitu kg/m3 kohta?

Jürarrak kirjutas:Aga kui kasutada tihedamat villa, kas siis piisaks õhemast kihist?
Kui palju peaks üldse min tihedus olema villal, st mitu kg/m3 kohta?

Tihedam ei ole soojem

Villa tihedus on rohkem teemaks selles osas, kuhu see paigutada.
Vertikaalsoojustusena liiga hõre vill vajub ajapikku ära.

Konkreetsemad soovitused tulevad juba materjalipakkujate kodulehtedelt, kuhu, millist toodet kasutada. Siin pole mõtet enesel väga midagi leiutada.

lihcalt tuli mõte- lugedes hiiu juttu- et kui arvestada siis vill maxab suurusjärk 300 m3 ja peno 600 siis ma lihca arvutuysega saan kyll tuuletõkke ja 150 villa koos vaheliistudega veic odava´ma ristlõike hinna.... samas tuuletõke võib vabalt olla 13 mm või kips mis odavamalt kätte pääseb ta põhimõte on ju tuult tõkestada ...

Kas saan õigesti aru:200mm fibot ja fasaadil marmoroc peal.Nüüd soojustus ja tuuletõke.Kuhu viimane pannakse?Kuidagi moodi ei saa värgist sotti.

mis valemi järgi seda U-arvu arvutate? tahaks ka seda head valemit.

U-arv on kihtide termiliste takistuste summa pöördväärtus.
Iga kihi takistuse saad, kui jagad kihi paksuse selle kihi soojusjuhtivusteguriga.
Pinnakihtide takistuseks on soojusülekandeteguri pöördväärtused.

Tegelikult on seda kõike siin kole tülikas selgitada.
Kasuta teoseid, näiteks Piirdetarindite soojusjuhtivuse arvutusjuhis. Ehituskonstruktori käsiraamatus (eeeem.. vist oli osa 2) on ka sees. Seal on lisaks valemitele ka tegelikud väärtused juures ning skemaatiliselt ka ära seletatud.

valem siit
http://www.soojustuskeskus.ee/failid/soojajuhtivus.pdf

Mul täitsa ise tehtud programm, mis võtab arvesse ka keskmise külma pügalaid maakonniti, valid lihtsalt materjali ja paksuse ja sisestad neid nii pallju kui kulub ja proge arvutab soojajuhtivuse ja aastase küttekulu.Proge tehtud excelis vba-s. visahing@hotmail.com

insener23 kirjutas:Mul täitsa ise tehtud programm, mis võtab arvesse ka keskmise külma pügalaid maakonniti, valid lihtsalt materjali ja paksuse ja sisestad neid nii pallju kui kulub ja proge arvutab soojajuhtivuse ja aastase küttekulu.Proge tehtud excelis vba-s. visahing@hotmail.com

kas sa oled insener22 vend?
lase tulla, kust su programmi tõmmata saaks? Prooviks ära.

Palju võiks olla 3k paketi u arvu erinevus argooni ja õhu vahel?
Vaheliistud 15mm.

Küsi või vaata aknatootja kodulehelt. Argoon on hea küll, kuid kahjuks pihkub sealt ajapikku välja. Ta on ikkagi lühiealine efekt võrreldes maja elueaga. Ennem pane kolmas klaas, tee klaas selektiiviks , või veel lausa kaks paketti (4 klaasi) ja alles nüüd võid argooni sinna vahele lasta, kui veel vähe on.

insener23 kirjutas:Mul täitsa ise tehtud programm, mis võtab arvesse ka keskmise külma pügalaid maakonniti, valid lihtsalt materjali ja paksuse ja sisestad neid nii pallju kui kulub ja proge arvutab soojajuhtivuse ja aastase küttekulu.Proge tehtud excelis vba-s. visahing@hotmail.com

kust siis seda programmi tõmmata on võimalik. Või saad saata mailiga tarmo.nurmik@hager.ee

Pildistaja kirjutas:Kusjuures vastavalt tootjate reklaamile peno ei ole aurukindel, seega peaks ka niiskuse välja laskma.

Peno peamiseks probleemiks minu arvates ongi tema omadused tulekahju korral.

EPS laseb auru läbi, XPS ei lase - ongi kogu füüsika.
Kui peno peamiseks probleemiks on tema omadused tulekahju korral, siis ärme kasuta puitu ka ehituses - pole ka teab mis tulekindel

To Pildistaja:
Mis ühikutest jutt käib?

TO mel007!

Puit on küllaltki tulekindel materjal, aga peno seda kohe mitte ei ole - ta pole isegi kuumuskindel... ja kes tulekahjust rääkis?