Ehitusfoorum

Vaja hakata krohvima fibo seina ning lüüa majakad seina külge. Millega fibosse üldse midagi kinnitada saab ? On mingeid spets. tüübleid ka olemas või ? Tavaline nael naljalt ei taha sees püsida.
Oskab keegi nõu anda ?

mingid fibokruvid on olemas.
pronksist tüüblimoodi asju on ka, aga need minuarust ei kõlba.
ise kasutasin mingeid sõlmtüübleid. Need võtsid küll kõvasti kinni.

Fibokruvid olemas hoiavad väga hästi.

Vana teema, aga mure on tänapäevane. Sai fibo seina pandud Makita käsitolmuimeja seinakinnitus. Korralikud 8mm sõlmtüüblid, koos kaasasolevate kruvidega. Mure selles, et pikapeale hakkab kinnitus seinas logisema, kuna kinnitus veab horisontaalse tõmbejõuga tüüblid pesadest välja. Ma olen suht kindel, et sama lahendusega võiks panna seina väga raskeid asju, kui tõmbejõud oleks peamiselt vertikaalne. Täpselt sama mure on riidepuudega, mis on kinnitatud kärgtellisest seinte külge. Riidepuu kinnituspind on suhteliselt väike ja sellele rakendub peamiselt horisontaalne tõmbejõud. Oskab keegi soovitada asisemat lahendust?

elektron kirjutas: 01 Juun 2025, 21:21 Oskab keegi soovitada asisemat lahendust?

Proovi pikemaid tüübleid ja kruve. Kui eraldi pikemaid(nt 100mm) 8mm tüübleid poes ei ole, kasuta naeltüüblite omi, neid on ka pikemaid. Kärgtellise puhul aitavad spetsiaalsed õõnesploki tüüblid, mis tõmbavad tagantpoolt sõlme.

Selle asja nimi on paindemoment
Horisontaalset tõmbejõudu seal ei ole
Samuti pole vertikaalset tõmbejõudu - see on lõikejõud
Pikem tüübel ei aita - küsimus pole tüüblis
Küsimus on seinamaterjalis - täpsemalt seinamaterjali ava serva muljumises
Pind väike / Fibo pehme
Võib proovida suurema läbimõõduga kinniteid
Võib proovida lokaalselt teha suurem ava / täita paisuva jootebetooniga - kinnitid sinna

Urmas kirjutas: 01 Juun 2025, 21:40

elektron kirjutas: 01 Juun 2025, 21:21 Oskab keegi soovitada asisemat lahendust?

Proovi pikemaid tüübleid ja kruve. Kui eraldi pikemaid(nt 100mm) 8mm tüübleid poes ei ole, kasuta naeltüüblite omi, neid on ka pikemaid. Kärgtellise puhul aitavad spetsiaalsed õõnesploki tüüblid, mis tõmbavad tagantpoolt sõlme.

Jah mul ongi kärgtellise jaoks mõeldud sõlmtüüblid, aga minu andmetel nad sõlme ei tõmba - ju ei vasta tellised laboris olevatele. Fibo sein on 100mm paksune ja seal on 60mm pikkused tüüblid - ääremärkusena lisan, et seinakinnitusega olid originaalis kaasas mingisugused 6x30 mõõdus praktilised siledad tüüblid ja väiksed kruvikesed, millega sobiks heal juhul kergemat sorti seinaali riputada.

Üks lihtsustatud pilt pingete jaotumisest seinas kinnitile mõjuvast koormusest

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 12:08 Üks lihtsustatud pilt pingete jaotumisest seinas kinnitile mõjuvast koormusest
Pilt.jpg

Miks see vektor allapoole suunatud on ?

Kasutage keemilisi ankruid kui tüüblitega enam ei pea.
Isegi fibokruvi edasi tagasi keerates ( karkassi rihtimiseks) jäi logisema. Tookord panin fibokruvid silikooniga lõplikult.
Vihmavee torude M12 keermelatid liimisin fibosse kahekomponentse keemilise ankru massiga. Selle puudus - kivistub liiga kiiresti. Kui külmikus tuub maha jahutada sai 20min töö aega tõstukilt töötamiseks.

jyrikg kirjutas: 02 Juun 2025, 13:16 Kasutage keemilisi ankruid kui tüüblitega enam ei pea.
Isegi fibokruvi edasi tagasi keerates ( karkassi rihtimiseks) jäi logisema. Tookord panin fibokruvid silikooniga lõplikult.
Vihmavee torude M12 keermelatid liimisin fibosse kahekomponentse keemilise ankru massiga. Selle puudus - kivistub liiga kiiresti. Kui külmikus tuub maha jahutada sai 20min töö aega tõstukilt töötamiseks.

Kui ma teaks, et puidust kardinapuu ja plastikust tolmuimeja kinnitus on igavesed, siis võiks keemilist ankrut isegi kaaluda, paraku mul seda usku ei ole

Keti purunemise reegel.
Kett puruneb nõrgima lüli kohalt.

elektron kirjutas: 02 Juun 2025, 13:15

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 12:08 Üks lihtsustatud pilt pingete jaotumisest seinas kinnitile mõjuvast koormusest
Pilt.jpg

Miks see vektor allapoole suunatud on ?

Jõud - nt riidenagi, vms - minu arust suund ikka allapoole (gravitatsioon)

vuuk kirjutas: 02 Juun 2025, 13:53 Keti purunemise reegel.
Kett puruneb nõrgima lüli kohalt.

Väga õige...
Siit ka viide poltidega terasliidetele kus peavad töötama mitu polti - vältida habrast purunemist liites
So liide kujundada nii, et kriteerium oleks poldiava muljumine so esmalt muljutakse üks poldiava ja siis järgmised ja tööle hakkavad kõik poldid, mitte nii, et puruneb üks polt, liite kandevõime väheneb ja siis ketina järgmised

Laksa kergberooni kruvidega.

Ala https://essve.com/et/tooted/betooniankr ... a-corrseal

Endal panin telekakinnituse 100mm fibo3 külge sarnastega. Hoiab ilusti.

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 14:08

elektron kirjutas: 02 Juun 2025, 13:15

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 12:08 Üks lihtsustatud pilt pingete jaotumisest seinas kinnitile mõjuvast koormusest
Pilt.jpg

Miks see vektor allapoole suunatud on ?

Jõud - nt riidenagi, vms - minu arust suund ikka allapoole (gravitatsioon)

Kui kardinapuud vaadata, siis sikutab see nagu sõrgkang kruvi pikisuunaliselt seinast välja. Sama lugu on ka tolmuimeja seinakinnitusega.

elektron kirjutas: 04 Juun 2025, 10:41

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 14:08

elektron kirjutas: 02 Juun 2025, 13:15

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 12:08 Üks lihtsustatud pilt pingete jaotumisest seinas kinnitile mõjuvast koormusest
Pilt.jpg

Miks see vektor allapoole suunatud on ?

Jõud - nt riidenagi, vms - minu arust suund ikka allapoole (gravitatsioon)

Kui kardinapuud vaadata, siis sikutab see nagu sõrgkang kruvi pikisuunaliselt seinast välja. Sama lugu on ka tolmuimeja seinakinnitusega.

Ja mida minu skeem siis kujutas...
Tegemist on paindemomendiga vertikaalkoormusest + lõikejõud
Kui see on üks kinniti siis jagunevad jõud nii nagu minu skeemil
Kui seal on 2 kinnitit siis jaguneb paindemoment surve- ja tõmbejõududeks vastavalt jõuõlale
ja sel juhul ei tööta paindemomendile üks kinniti üldse - surve kantakse edasi hoopis elemendi endaga
See kinniti töötab vaid lõikele

PS
Newtoni füüsika - põhikool

EH.INS. kirjutas: 04 Juun 2025, 15:00

elektron kirjutas: 04 Juun 2025, 10:41

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 14:08

elektron kirjutas: 02 Juun 2025, 13:15

EH.INS. kirjutas: 02 Juun 2025, 12:08 Üks lihtsustatud pilt pingete jaotumisest seinas kinnitile mõjuvast koormusest
Pilt.jpg

Miks see vektor allapoole suunatud on ?

Jõud - nt riidenagi, vms - minu arust suund ikka allapoole (gravitatsioon)

Kui kardinapuud vaadata, siis sikutab see nagu sõrgkang kruvi pikisuunaliselt seinast välja. Sama lugu on ka tolmuimeja seinakinnitusega.

Ja mida minu skeem siis kujutas...
Tegemist on paindemomendiga vertikaalkoormusest + lõikejõud
Kui see on üks kinniti siis jagunevad jõud nii nagu minu skeemil
Kui seal on 2 kinnitit siis jaguneb paindemoment surve- ja tõmbejõududeks vastavalt jõuõlale
ja sel juhul ei tööta paindemomendile üks kinniti üldse - surve kantakse edasi hoopis elemendi endaga
See kinniti töötab vaid lõikele

PS
Newtoni füüsika - põhikool

Sinu skeem kujutab pildiraami rippumist naela/kruvi vms asja otsas ja jõuõlg tekib seina sees oleva naela keskel. Kardinapuul tekib jõuõlg seina kokkupuutuva osa all servas ja naela hakatakse horisontaalselt seinast välja tirima.

Ja mida ma siis just rääkisin???

EH.INS. kirjutas: 04 Juun 2025, 15:40 Ja mida ma siis just rääkisin???

Esita asjassepuutuv skeem, siis tule rääkima.

elektron kirjutas: 04 Juun 2025, 15:43

EH.INS. kirjutas: 04 Juun 2025, 15:40 Ja mida ma siis just rääkisin???

Esita asjassepuutuv skeem, siis tule rääkima.

Aga esita ise...

EH.INS. kirjutas: 04 Juun 2025, 15:00Newtoni füüsika - põhikool

Ega need koormuste epüürid päris põhikooli teema ikka ei ole, see põhikoolile viitamine on suurustamise moodi. Ma olen elektriala inseneriharidusega ja mäletan põgusalt, et esimestel kursustel oli ka meil tugevusõpetus ja need teemad, kui praegu üsna udune.
Ma saan aru küll, mida isand elektron silmas peab - et kui see rosett oleks jäigalt kardinapuu kinnituspulga küljes kinni, tekiks selle roseti raadiuse pikkune jõuõlg või mis ta ongi?

Ma ei saa hästi aru, kuidas nn õige sõlmtüübel annab järgi? Endal selliste tüüblite kasutamisel hiljem probleeme ei ole olnud. Kuna enam aktiivselt siseviimistlusega ei tegele ja olen ühes asutuses laia profiiliga töömees ehk Hunt Kriimsilm, siis töö juures on vaja olnud kinnitada asju erineval ajal erinevatest materjalidest ehitatud seina. Kui keegi oli omal ajal kinnitanud seina külge kinnitatava klapplaua naeltüüblitega ja üks klient suutis klapplaua seina küljest lahti saada, siis pärast paari erineva tüübli proovimist, mis ikkagi lauda seina küljes ei hoidnud, siis viimasena proovisin 8mm õõnesploki tüüblit. Täpselt nagu tädile. Nüüd peab ikka jõud olema, et klapplaud seina küljest logisema saada.
Üks suvaline viide normaalsele sõlmtüüblile. https://essve.com/Files/Files/Integrati ... 110201.pdf

Viites on vist ainult 10mm tüüblid, kuid olen ostnud neid õõnesploki tüübleid ka eraldi(ilma kruvideta) ja väiksema diameetriga. Tootjat ei mäleta. Peangi hakkama vaikselt ehituspoodides uurima, sest 8mm hakkavad otsa saama ja kohalikus poes on müüa mingisuguseid universaalseid, mis õõnesploki jaoks ei sobi teps mitte, rääkigu "müügikonsultandid" mida tahes.

Küülaline kirjutas: 04 Juun 2025, 19:35

EH.INS. kirjutas: 04 Juun 2025, 15:00Newtoni füüsika - põhikool

Ega need koormuste epüürid päris põhikooli teema ikka ei ole, see põhikoolile viitamine on suurustamise moodi. Ma olen elektriala inseneriharidusega ja mäletan põgusalt, et esimestel kursustel oli ka meil tugevusõpetus ja need teemad, kui praegu üsna udune.
Ma saan aru küll, mida isand elektron silmas peab - et kui see rosett oleks jäigalt kardinapuu kinnituspulga küljes kinni, tekiks selle roseti raadiuse pikkune jõuõlg või mis ta ongi?

Moment / jõud / jõuõlg on põhikooli füüsika...
Epüür ei oma tähtsust...

Vaatame kardinapuu pilti
Painemoment on kardina kaal x kardina kaugus seinast - tähistame M1
Kui "asi" kinnitub ühe kinnitiga siis jõudude jagunemine on selline nagu viidatud minu pildi
Kui asi kinnitub 2 (või enama) kinnitiga - millest üks on allpool / teine ülalpool "puitvarrast" siis ligikaudne tõmbejõud kinnitile on M1 / kinnitite vahekaugus
Lisandub lõikejõud kardina kaalust mis jaguneb mitme kinniti vahel
Kui kinniteid on mitu aga asetsevad kummalgi pool "puitvarrast" siis jagunevad jäid ikka nii nagu minu pildil - lihtsalt suurus sõltub kinnitite arvust

Nagu eelmises kommentaaris kirjutasin, siis mul on töökohas suhtelised vabad volitused, kuid materjalide minupoolse valiku eelduseks on see, et see ei tohi ohustada asutuse kliente. Näiteks oli vaja paigaldada teleka seinaraam. Hakkasin puurima esimest auku ja paari sentimeetri tagant tühjus(nõukaaegne silkaatkärgtellis). 4cm kõrvale puuritud auku sama jama. Egas midagi, kaks ülemist auku õiges kohas ja raamiga kaasas olnud tüübleid ei hakanud kasutama, vaid natuke tugevamast plastikust, mis paari sentimeetri pärast peale kruvi puurimist lükkas haarad laiali. Sobisid ja kaks kinnituskruvi vingelt kinni. Kolmanda, alumise fixkruvi jaoks tuli tühjus juba ca 10mm pärast. Hakkasin lähenema loomingulisemalt, sest sõlmtüübleid on järgi vähe. Egas midagi, poodi ja vahtisin loominguliselt kohalikus poes müüdavaid kinnitusvahendeid. Heurekka!!! ja ostsin paki neid tagant rosetiks minevaid metallist tüübleid. Kuigi need tüüblid vajavad paigalduseks ka spetstange, milliseid ma ei ole viitsinud osta(olen siiani ilma nendeta hakkama saanud). Keerasin tüüblil kruvi ära, lükkasin august sisse ja andsin haamriga kerge kopsu, et tüübli fikseerimisnagad läheksid krohvi sisse. Seejärel kruvi tüüblisse ja tõmbasin tüübli tagant rosetiks, kruvi välja ja kõik teleka seinaraami kruvid kinni. Ma tahaks näha, kuidas tänapäevase teleka raskus tõmbab mu selle kinnitusmeetodil paigaldatud raami seina küljest lahti.
Kuna oma tööpraktika jooksul olen piisavalt pidanud paigaldama erinevaid asju nii seina, lakke kui ka põrandale, siis olen tüüblite valikul muutunud pirtsakaks. Betooni puhul ei tohiks tüübel olla väga pehmest plastikust(lihtsalt venib välja), õõnesploki puhul eelistan tagant sõlme tõmbavaid tüübleid ja kergbetoon on olnud kõige probleemsem(vähemalt minu jaoks), eriti siis kui ei saa kasutada spets kergbetooni kruve(liiga jämedad). Siiani olen hakkama saanud viimase variandiga nii, et lasen pikema(100-150mm) kruvi kruvika aeglase(1) käiguga kergelt peale surudes ja samas ei tohi kruvi kordagi tühjalt keerlema hakata. Eks see parasjagu surve kruvile ole rohkem kogemuste värk.