Ehitusfoorum

Andke palun soovitusi, milline kaabel tuleks osta. Liitumiskilbist majani ca 40 meetrit ning peakaitse suurus on 50 A. Juhet vaja siit-sealt ikka painutada, seega alumiinium ikka vist ei kõlba? Kuid mis selle kaabli täpsem nimetus võiks olla. Kohalikus poes ülbed müüjad ja eriti ei taha omapoolset tarkust jagada, seega hea oleks vähemalt ise veidi rohkem kursis olla, et midagi vale kokku ei ostaks.

Mis alumiiniumkaablil viga peaks olema?

Kuna paned selle pinnasesse, siis saad hakkama AXPK 4G16 alumiiniumkaabliga, selle lubatud vool mahub küll vajaliku 50 A sisse.

Kui raha peale vihane oled, eks siis võid panna ka vaskkaabli, sobib MCMK 4x10+10
või ka MCMK 3x10+10. (hind alumiiniumkaablist üle kahe korra kallim).

kotermann kirjutas:Mis alumiiniumkaablil viga peaks olema?

Kuna paned selle pinnasesse, siis saad hakkama AXPK 4G16 alumiiniumkaabliga, selle lubatud vool mahub küll vajaliku 50 A sisse.

Kui raha peale vihane oled, eks siis võid panna ka vaskkaabli, sobib MCMK 4x10+10
või ka MCMK 3x10+10. (hind alumiiniumkaablist üle kahe korra kallim).

Parandan oma postitust:
Maakaabel on MCMK - ristlõige peaks olema kindlasti suurem kui 6mm2.
Ehk siis MCMK 4x10+10.

Vaskkaabli valiksin sellepärast, et see ikkagi painduvam. Alumiiniumiga tuttavatel kogemused, et kippus katki minema. Ja muidu ka... kui juba kaabel panna, siis vask ikka kvaliteetsem vast. Soovitati mujalt ka MCMK 4x10+10, et peaks kenasti piisama. Hind kokku 5000 eek... saab hakkama. Kuid, miks peaks 16 mm2 kaabel sobivam olema?

Osta muidugi 5-e sooneline ja ristlõige pane sõbra soovituse järgi...kui raha pole näitaja. Telli projekt - saad lõppkokkuvõtteks odavamalt.

jah, elektri puhul on projekt ikka kõige alus, kui ise teemaga eriti kodus ei ole .. mina sain projekti 5000-ga, abi on aga sellest kaugelt rohkem olnud ..

Liitumiskilbist maja PJK'sse võiks vast ikka TN-C tulla. Seega neli soont. Või teie jätate MCMK kotsentrilise soone kasutamata? Miks? PEN kaabli ümber on vaat et paremgi, kui ühe soonena kaabli sees. Lisaks veel puhas raha raiskamine. Tubli hulk vaske jätta kasutamata. Muidugi võib ju panna ka topelt, aga ei tundu mõttekana. TN-S ei tundu ka õigena. Ikka kuni majani TN-C, seal maandus, edasi TN-S.

Muidugi, ei saa jälle mainimata jätta, et kui on kahtlused, kuidas üht või teist asja teha, peaks elektri rahule jätma. Tuleb ainult kasuks.

Ootaks ka põhjendusi, miks osad "spetsid" 5-e soonelist soovitavad...

Ehk sellepärast 5-e soonelist,et kui üks soon peaks üles ütlema siis saab kohe ühte vabat soont kasutada! Ma ainult arvan

Liitumiskilbist 5-soonelise kaabli vedamisel olen alati soovitanud TN-C-juhistikku. Kasutamata ei jäeta midagi - lihtsalt nii liitumiskilbis kui ka hoone jaotuskilbi sisendusel ühendatakse kaabli kolla-roheline soon ja vaskpunutis omavahel kokku ühiseks PEN-juhiks.

Iseasi, kas sellist "raiskamist" ette planeerida tasub, seetõttu pakkusingi variandina MCMK-3x10+10.

Kui asja inimese moodi teha, siis ei juhtu ka alumiiniumsoontega kaabliga mitte midagi hullu, tuleb aga tunduvalt odavam.

Kui üks soon üles ütleb, on kaabel mokas ja tuleb kas muhviga parandada või terves pikkuses vahetada.

Informatsiooniks: 5-sooneline MCMK tähendab nelja soont kaabli sees ja ühte kiududena selle ümber.

Mismoodi sa üldse ette kujutad, et elektrikaablis võib üks soon otsad anda, samas kui ülejäänud kaabel on ohutu ja töötab edukalt edasi?
Ega see pole mingi signalisatsioonikaabel, kus kui kogemata kaabel viga saab, et siis mõni soon ehk juhib veel voolu. Aga ka seal ei tehta nii.


5-soonelise kasutamine pole ka vale. Siis on juba alates LK'st TN-S süsteem, kus neutraal ja kaitsemaandus on eraldatud. Aga kokku ei tohi neid siis enam ühendada.

Kas keegi teab, kas EE liitumiskilbi maandusel on samuti R<30oomi kohustus?Mida nad maanduriks kasutavad? Kas nad mõõdavad selle üle ka?
Küsimus sellest, et visuaalsel vaatlusel läheb seal lihtsalt D10 teras maasse. Samas mõnel pool on vaja olnud 10 obo elektroodi, et maandus norm oleks...

mg3, EE tellib liitumiskilpide paigalduse mõnelt elektritöö tegijalt. See tegija peab vastuvõtuks esitama täisdokumentatsiooni, mõõtearuanded, ka maanduse mõõtmine selle hulgas.

Kuidas nad selle maanduri on mõõtnud või "mõõta" lasknud, see jääb nende hingele.

Olen neid liitumiskilpide maandureid küll ja veel üle mõõtnud. Osa firmasi teevad oma tööd ausalt, neile pole midagi ette heita. Aga olen trehvanud ka selliseid, kus liitumiskilbi maandur 100 oomi kanti ja veel enamgi jääb.

Oleneb pinnasest, kui ikka selge liiv või paas vastu tuleb, ega siis ise ka selle maanduri tegija nahas ei tahaks olla.

See minugi loogika on, et pigem ise korralik maandus teha kui jääda EE peale lootma - saab kindel asi. (liivasel pinnal olengi 10 varrast maasse pannud ja siis oli ka "jeli-jeli")

mg3 kirjutas:Kas keegi teab, kas EE liitumiskilbi maandusel on samuti R<30oomi kohustus?

Aga kes ütles, et maandustakistus peab 30 oomi olema?

Arvasingi, et sellepärast küsid. LK maandus ei asenda hoone enda korralikku paigaldisemaandust. Kuskilt tulev PEN ei ole maandus. Tundub väga kahtlasena. Kasvõi juba sellepärast, et maandus olgu võimalikult maja juures. Pot.ühtlustus ja muud asjad...

ketas kirjutas:LK maandus ei asenda hoone enda korralikku paigaldisemaandust. Kuskilt tulev PEN ei ole maandus. Tundub väga kahtlasena. Kasvõi juba sellepärast, et maandus olgu võimalikult maja juures. Pot.ühtlustus ja muud asjad...

Kõik need väited on absoluutselt õiged, aga miks peab maandustakistus olema 30 oomi? Äkki on 10 parem, või piisab 60-st?

Ei, ei pea olema 30 oomi. Maandustakistus peab olema selline, et oleks tagatud puutepinge vigastatud elektriseadme kerel max. 50 V.

Selle kriteeriumi põhjal saab konkreetses paigaldises välja arvutada vajaliku maandustakistuse.

Paraku pole see arvutamine sugugi nii lihtne, sest selleks on vaja teada üsna palju jaotusvõrgu ja toitetrafo parameetreid, mida tavaliselt pole kusagilt võtta.

Niipalju veel, et tavaliselt see 30 oomi ei tagagi maksimaalset puutepinget alla 50 V.

kotermann, ehk oskad ka öelda, kuidas seda maandustakistust mõõdetakse ?
Mul oleks vaja üks korralik maandus ehitada majale, kui palju see maksta võiks? Olen lugenud siin üht-teist aga päris selge see asi ei ole

Kui mel777 sai 5000.- eest projekti siis peaks seal projektis ka olema skeem, kuidas maandus teha ja spetsis loetelu, mida selleks vaja läheb.
Maanduse mõõtmine päris lihtsalt ei käi, selleks on mõõdistajatel targad aparaadid. Mis põhimõttel nad töötavad, pole uurinud - kui keegi teab siis võib ära märkida. Varem olid mõõdistused vist võrdluspõhimõttega - mõõturi komplekti kuulusid vardad, mis samuti maase pandi.

Põhimõtteliselt peaks saama mõõta kiire digi ampermeetriga, kui lasta 220V mõõdetavasse (lahtiühendatud) maandusesse ja saadud voolu järgi arvutada takistus. Ei tea kas reaalsed mõõteriistad ka niimoodi töötavad.

Kohaliku pot.ühtluse, toite kiire väljalülituse ja vajadusel RVK'ga peaks olema tagatud ka 50V'st kõrgema puutepinge puhul inimeste turvalisus.

Varrastega mõõdetakse ka praegu. Aga ka ilma. Saab ka lihtsustatud meetodil mõõta. Ja saab ka lihtsate vahenditega, näiteks ampertangidega. Omal vastutusel saab uurida siit.
Muidugi õige mõõtmine käib spetsiaalse testriga, mis maksab kena viiekohalise summa.

On olemas ka üks selline tester. Kommenteerida ei tea.
Või selline.

Jälle oli keegi minust kiirem :)

Huvitav, kas saaks ka nii, kui paneks sinna vahele veel ühe takistuse ja lahutaks selle pärast tulemusest maha?
Otse faas maha... no ma ei tea.

Vanad kalad maanduse tegemisel ampertangidega kontrollivadki, kas juba piisavalt metalli maakera sisse on tambitud. Jätavad ikka mingi B16 kaitselüliti ette - kui maandusvarras kogemata mõne veetoru külge on trehvanud, siis võiks muidu ilmakärakas käia. Edasi ikka vana hea Ohmu seadusega.

Selle lihtsustusmeetodiga mõõdetakse praegu enamus maandusi - küll mitte ampertangidega vaid mõne selleks ette nähtud elektripaigaldiste kombitestriga.

mg3 kirjutas:Kui mel777 sai 5000.- eest projekti siis peaks seal projektis ka olema skeem, kuidas maandus teha ja spetsis loetelu, mida selleks vaja läheb.
Maanduse mõõtmine päris lihtsalt ei käi, selleks on mõõdistajatel targad aparaadid. Mis põhimõttel nad töötavad, pole uurinud - kui keegi teab siis võib ära märkida. Varem olid mõõdistused vist võrdluspõhimõttega - mõõturi komplekti kuulusid vardad, mis samuti maase pandi.

mel777 sai jah 5000.- eest projekti ja seal on kõik skeemid ja loetelud olemas ..
aga ei viitsi ise selle maandusega mässata .. sellepärast tahtsingi maksumust teada