Suitsuahjust

[Urmas]

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, alustan algusest. Nonii, tuli uitmõte ehitada maale suitsuahi. Ahjul tuleks alumine osa tellistest ja suitsutamise osa puidust. Tellistest osa ehk põlemiskamberi mõõdud tuleksid VTT tellistest mõõtudega 3x5 tellist(250x120mm). Kõrgust veel mõtlen-seedin. Pealmise kasti jaoks on mul pinutäis prussijuppe mõõtudega 35x70mm ja kruviks lapiti üksteise otsa. Kliimasoojenemise mõjude vähendamiseks mingi katuse moodi asjanduse teeks ka ahjule peale. Kambrile suitsutoru ei paneks, vaid kambri lae teen samadest prussijuppidest, aga 10mm vahedega. Peale asetaks ribilise plaadi, mida sahtli põhimõttel saaks liigutada ehk ribid kinni-ribid avatud. Riiulite toeks olen mõelnud kaks varianti- 1) vastavale kõrgusele kruvin lappi kohe laiema(100mm) prussi külge või 2)pärast kui kast valmis, siis eraldi 30x30mm liistud.
On veel paar mõttekohta. Kuidas siduda ahjuuks? Kui puurin ukseraami eelnevalt külgede paar auku ja pärast tellisesse augud ette ja betoonikruvidega kinni või teeks 20x20 vinkelrauast "redelid" nii alla kui üles ja keevitaks ukse vinklite külge. Sellise õhukese seina puhul kardan, et lõhun seina ära kui hakkan betoonikruvi jaoks auku ette puurima ette või on mu kartus asjatu? Pole enne teinud sellisesse kohta auke. Põlemiskambrisse kavatsen soojuse akumuleerimiseks ja et otsene leek puidust kambriosa maha ei põletaks, teha vaheresti, millele laotan kihi väiksemaid põllukive. Üks foorumlane pakkus üheks varindiks malmist vana radikat, kuid täna käisin vanametalli kokkuostus seda radikat mõõtmas ja kiikamas. Mõõtudelt vast isegi sobiks, aga leidsin sealt juba jämedatest raudvarrastest kokkukeevitatud resti, mis vaja ainult pikkuselt kaheks parajaks jupiks teha.
Ma ei julgegi kirjutada, et alusplaadi ahju jaoks valasin täna juba ära ilma ameeriklaste foorumi abita. Kasti kõrguseks oli 130+mm, külmumissügavuseni pinnase väljakaevamist ei teinud, vaid viskasin pealmise murukamara minema. Aega võttis 2 tundi- pool tundi kodus kasti mõõtu lõikamine ja kokku kruvimine ja 1,5 tundi koos suitsutunniga murukamara ära koukimne, kasti paika asetus, loodimine ja segu tegemine. Kuivsegu läks 7 kotti.

Kui keegi viitsib, siis võib kommenteerida selle uitmõtte mõtekust. Hea meelega loeksin kommentaaridest välja idee miinuseid, sest neid ellimineerides saab hea asja. Kui on välja pakkuda midagi paremat või ratsionaliseerida, siis ka sellised mõtted on teretulnud ja loomulikult tänud ette.

[Tavalugeja]

Vaata, et ameerika foorum sinu uitmõtet koos tunniplaaniga ära ei varasta! Tee kähku valmis ja patendikotta!

[Urmas]

Vaata, et ameerika foorum sinu uitmõtet koos tunniplaaniga ära ei varasta! Tee kähku valmis ja patendikotta!

No kohe mitte ei usu, et ameeriklased suudavad tuletada suitsuahju projekti minu uitmõttes mainitud andmete(2x3 kivi, tegelikult 3x2,5 kivi). Tunniplaani järgi sai nädalavahetusel tehtud ahjukamber ja uks ka ees. Järgmiseks nädalavahetuseks jäi teha põlemis- ja suitsutuskambri vahelise resti paigaldus ning suitsutuskambri kokkuklopsimine. Idee kohaselt üritan järgmine pühapäev teha esimese sussutamise.

[Tavalugeja]

Idee kohaselt üritan järgmine pühapäev teha esimese sussutamise.

Good idea!!!

[Urmas]

Nonii, sai kiiremini peaaegu(varikatus veel peale teha) valmis kui mõne välikemps, aga noh ega suitsuahi pole ka
mingi väljamaa foorumite järgi välikempsu ehitamine. Esimene sussutamine kah eile tehtud ning täitsa toimis. Järgmine nädal proovin midagi tõsisemat sussutada, a´la 2kg lihatükki. Sai teine selline.

[T25]

Nonii, sai kiiremini peaaegu(varikatus veel peale teha) valmis kui mõne välikemps, aga noh ega suitsuahi pole ka
mingi väljamaa foorumite järgi välikempsu ehitamine. Esimene sussutamine kah eile tehtud ning täitsa toimis. Järgmine nädal proovin midagi tõsisemat sussutada, a´la 2kg lihatükki. Sai teine selline.
IMG_3677.JPG

Kuna tundsin väikest vihjet oma alalõuale , siis ei saa kommenteerimata jätta. Väga ilusti on välja kukkunud ja ma arvan , et vastupidavuse koha pealt võid ka oma 20-30 aastat rahulik olla.

[Urmas]

Väga ilusti on välja kukkunud ja ma arvan , et vastupidavuse koha pealt võid ka oma 20-30 aastat rahulik olla.

Tänan kiitmast, aga vastupidavuse kohta ei oska veel öelda, sest ahjul vundamendi paksust kõigest 13cm ja ainult üks kiht 15x15 silmaga 6mm võrgutükk sisse visatud. Võib-olla pean kevadel kraaana tellima, et külmakerkega rändama läinud ahju metsa alt tagasi tuua.

[Prill]

Seda tüüpi ahjud on mõnel vägagi lühiealiseks jäänud - kipuvad maha põlema
Mahapõlemine vist rasva teema, kui rasvaeraldussüsteemi ei ole, tilgub aja jooksul seda rasva omajagu ja edasi on ainult juhuse küsimus, kui väiksest sussutamisest saab kontrollimatu rasvapõleng.
Tegelikult ma ei tea neist suitsuahjudest ja nende mahapõlemise põhjustest, aga maha on nad mõnel põlenud ja rasva versioon kõlaks usutavalt

[Urmas]

Mahapõlemise ja rasva kõrbehaisu vältimiseks on peale kerisekive natuke kõrgemal rest, millele asetasin ca 3cm kõrguse vana praeahju panni koos veega. Hämmastavalt palju kulus 3-4 tunnise sussutamise peale vett, ca 5 liitrit. Aga rasv tilkus ilusti vette ja kerisekivid jäid puhtaks.

[Tavalugeja]

Mahapõlemise ja rasva kõrbehaisu vältimiseks on peale kerisekive natuke kõrgemal rest, millele asetasin ca 3cm kõrguse vana praeahju panni koos veega. Hämmastavalt palju kulus 3-4 tunnise sussutamise peale vett, ca 5 liitrit. Aga rasv tilkus ilusti vette ja kerisekivid jäid puhtaks.

Pane liiva ka pannile, nii 2-3 sm. Ja seda saab vahetada.

[Urmas]

Pane liiva ka pannile, nii 2-3 sm. Ja seda saab vahetada.

Kas sa mõtled, et liiv oleks kogu aeg märg? Mingil hetkel vesi aurustub ka liiva seest välja ja kas kuiva liiva peal rasv ei hakka haisu ajama? Või peab ikkagi kogu sussutamise aja liiva märjana hoidma?

[Tavalugeja]

Olen kuiva liivaga ka hakkama saanud. Peasi, et rasu tulle ei tilgu või kerisele. Veeaur muidugi kasulik suitsutusprodukti valmimisele.

[Prill]

Ütlen otse välja, et mind see veeanumate jutt suitsuahju kontekstis häirib, võimalik, et minu puudulike teadmiste ja veel puudulikumate suitsuahju kogemuste tõttu.
Laias laastus suitsuahjudest ja suitsutamisest lugedes tundub olevat, niipalju kui on suitsuahje ja neid opereerivaid meistreid, samapalju on ka tõdesid.
Minu suitsuahju kogemus jääb aastakümnete taha, kus vanavanematel oli samuti kerise tüüpi suitsuahi, kus liha suitsutati ja minu ülesandeks oli seda pikka protsessi aegajalt valvata. Rasvakogumise probleem oli lahendatud suitsukasti alumisel riiulil olid plekkkausid, mis sinkidele rasva tilkumise kohale alla sätiti, mingit veega majandamist ei mäleta. Kuna rasvakausid ei olnud kerisekividel vaid riiulil, siis rasvapõlemamineku kuumust välja ei andnud. Mäletan veel, et see kausimajandus kõige ideaalsem ei olnud, ikka kippus seda rasva ka kausist mööda tilkuma ja seda oli kohe ka tossust näha.
Ahju valvaja ajast mäletan veel, et ega sussutamine ka päris ladusalt iga kord tahtnud minna, ikka tuli ette, kus koldes oli üks halg, mis tahtis ära kustuda ja kui viskasid teise halu toeks kõrvale tõmbas selle kahe haluga üles leegi, mis singid särisema pani, selle ohjamiseks tuli omakorda tulel hapnikku koomale pöörata ehk toona plekitükk koldele piisavalt tihedalt ette sättida

Vee teemat veel jätkata, arutleks lihasuitsutamise ajalugu ja olemust. Ajalooliselt on probleemiks olnud liha säilitamine, külmkapid-sügavkülmad on teadupärast vägagi hilise aja leiutised ja aastatuhandeid on inimesed olnud sunnitud liha säilivuse pikendamise nimel kasutama muid meetodeid, näiteks liha kuivatamine, liha suitsutamine, ka liha soolamine. Liha kuivatamine põhines lihast vee välja kuivatamisel, mis muutis liha paljudele bakteritele söömiskõlbmatuks, ka suitsutamine kuivatas liha, lisaks suitsus olevad kantserogeenid (loe:mürgid) muutsid liha bakteritele palju vastupidavamaks. Vesi liha sees oli säilimist halvendav teema.
Suitsuahjus veega liialdades on oht suitsuliha asemel saada hautatud liha, eriti õrnema liha suhtes on oht kõrge, näiteks kala suitsutamisel soovitatakse suitsutamise esimestel minutitel suitsuahju uks lahti hoida, et kaladel olev pealmine niiskus välja kuivaks, liigne niiskus mõjutab liha tekstuuri, kus suitsukala asemel tuleb ahjust suitsukalapuder. Kas ka muu lihaga on veega liialdades oht hautatud-pudru lihaks, las keegi teadjam kommenteerib.
Ise jätaksin vee ahjust eemale, pealegi kuna ehitusfoorum on viimasel ajal ka tippfüüsika ja raketiteaduse vaidluste foorum, meenub mulle oma nappidest füüsikateadmistest, et veeaur olevat üks koostisosa süsihappegaasi ja soojuse kõrval, mis põlemise suurimateks jääkproduktideks on - seega vesi on paratamatult suitsutamise protsessi osis, kas seda lisaks veel juurde vaja on...
Samas möönan, et ma ei ole kursis toiduainetööstuse kõige viimaste saavutustega, meenub, et olen korduvalt poest toonud koju sinki, mille vaakumpakendi avamisel on laual loik, mis ähvardab laualt põrandale niriseda - järelikult vesi singis ei ole kindlasti võimatu, vaid võimalik ja isegi soositud. Kas see tehasesingi vesi on peen maitse "mahlakuse" nüanss, või hoopis vesi ei maksa midagi ja seda soolvett singikilohinnaga müüa on lihtsalt nii nutikas äriplaan

[Tavalugeja]

Soovitan külastada Grillfestifale ja võrrelda seal pakutavat. Türi Pritsimeeste BBQ põrsaliha on äraütlemata hea, mahlane, maitsekas, aga tean ja tunnen sõpra, grillmeistrit, kes sellegi üle lõõb. Elagu "Märt ja sõbrad"
Ps. Laatadelt saab küll selliseid maitseelamusi, mis sõõmatagi jäänud.

[Urmas]

Samas möönan, et ma ei ole kursis toiduainetööstuse kõige viimaste saavutustega, meenub, et olen korduvalt poest toonud koju sinki, mille vaakumpakendi avamisel on laual loik, mis ähvardab laualt põrandale niriseda - järelikult vesi singis ei ole kindlasti võimatu, vaid võimalik ja isegi soositud. Kas see tehasesingi vesi on peen maitse "mahlakuse" nüanss, või hoopis vesi ei maksa midagi ja seda soolvett singikilohinnaga müüa on lihtsalt nii nutikas äriplaan

Minu andmed kuulujuttude taseme räägivad seda, et poesinkide puhul reaalset suitutamist enam ei toimu, vaid produkte leotatakse suitsumaitselises vees. Suurtootmise tasemel peab kogu protsess olema kontrollitav, aga naturaalse suitsutamisega on see sutsu raskem. No viskas tööline 1kg lepalaastude asemel kogemata 1,2kg(20% rohkem) laastu ja ongi standard rikutud. Ei tea täpselt ja võib olla teen suurtööststustele liiga kuulujuttude levitamisega. Kui eksin, siis vabandust.