Tennide paigaldus akupaaki.

[Johannes Tuhk]

On tahtmine paigaldada keskutte akupaaki tennid, et osaliselt üle minna elektriküttele. Voolu hakkab tootma päikesepark ja suvel toodetut hakkab hoiustama EE. Seoses sellega on aga endal kui elektrikaugel inimesel tekkinud mõned küsimused. Ehk oskab keegi anda mõne vihje.

Kui kuumaks on mõtekas kütta elektriga vee temperatuur?
Kuidas lahendada ümberlülitamine?
Näiteks veetemperatuuri langemisel alla mingi piiri rakendub elekter.
Kui panen puud alla kuidas elektrikütte väljalülitumine lahendada?
Öise ja päevase energia kasutamine?

[miksik]

Alustame sellest, et meil on 12 kuud sitta suusailma ja mina olen õhinapõhine praktik kahe päikesepargi, pelletikatla, maasoojuspumba, päikesekollektori ja kahe õhkpumba omanik.(kaks maja) Siit edasi pakun, et:
kütta tasub mistahes energiaallikaga kuni ligi 100 kraadi, sest edasi peab hakkama mõtlema surveseadmele ja keemistemperatuurile. Kindlasti on väga olulised akupaagi maht ja isolatsioon. Mida viletsam isolatsioon seda mõttetum on akupaagi temperatuuri tõstmine kadude tõttu.
Ümberlülitamine on paneeliga oluliselt lihtsam kui kollektoriga, sest paneel on kogu aeg taga termoreleega ja kui vaja kütad juurde, kui jääb üle müüd võrku. Kollektoriga aga ei müü midagi kui öösel kütad juurde ja päeval paistab päike. Lülitamist võib kontrollida vastavalt soovile, aga üsna põhjendatud võiks olla teha seda tagasivoolu kõrguselt, sest see on kõige operatiivsem info küttevajadusest.
Veetemperatuuri langemisel alla mingi temperatuur võtad kannu õlut ja otsustad, kas lähed katelt kütma või kasutad müüdud elektrit koos võrgutasuga.
Kui paned puud alla, siis akupaak on tavaline isoleeritud veeboiler, kus termorelee lülitab elektrikütte välja ja ülejääv päikeseenergia müüakse võrku.
Kui kõik eelnevad asjad on lahendatud, siis öösel soovitan magada ja elektrile mitte mõelda.

[dumbuser]

On tahtmine paigaldada keskutte akupaaki tennid, et osaliselt üle minna elektriküttele. Voolu hakkab tootma päikesepark ja suvel toodetut hakkab hoiustama EE. Seoses sellega on aga endal kui elektrikaugel inimesel tekkinud mõned küsimused. Ehk oskab keegi anda mõne vihje.

Kui kuumaks on mõtekas kütta elektriga vee temperatuur?
Kuidas lahendada ümberlülitamine?
Näiteks veetemperatuuri langemisel alla mingi piiri rakendub elekter.
Kui panen puud alla kuidas elektrikütte väljalülitumine lahendada?
Öise ja päevase energia kasutamine?

See "kui kuumaks" sõltub sellest kui hea isolatsioon sel akupaagil on. Üldiselt mida kõrgem temperatuur seda intensiivsem on ka soojuskadu.
Ülejäänud asjade puhul on igat masti temperatuuriandurid olemas. Õise ja päevase jaoks on olemas lademes erinevaid kellasid.

[jyrikg]

Kui vette salvestamist kasutada siis oleks vaja ikka odavamete tundide ajal vett kütta ka siis kui ise elektrit müügiks toodad. Hinnaprognoosid on poolteist päeva ette teada. Välisõhu temp samuti. Arvuti paned rehkendama põhimõttel: Tennid kütavad paagi nt.30-lt kraadilt 90 kraadini X tunniga(see sõltub ju välistemperatuurist ja tuulest ning tuleb igale majale katseliselt määrata). Hinnarelee valib välja ööpäevas X kõige odavamat tundi ja kütab.
Kui elekter on liiga kallis( läve valik vaja hinnareleele teha) või väljas liiga külm lülitatakse sisse katel.
Kui katlal automaatikat pole äratatakse katlakütja hinnarelee poolt eelnevate arvutuste põhlal juba varakult. ÖÖpäeva rehkenduse stardi ajaks kobiks äkki kell 15: 00. Siis on uue päeva börsi hind ja ilmateade teada , ning katlakütja riigitöölt saabumas. Kui päiksepark toodab üle või elektri müügihind liiga odav siis sel ajal panna prioriteediks vaid 95 kraadi hoidmine paagis.
Katlaga koos lähevad tööle ju tsirkulatsioonipumbad. Sealt saad signaali tennide sisse-välja lülitamiseks.
Kui vaid paagi temperatuuri alanemisel nt alla 30 kraadi tennid sisse lükkad satud kalli elektri ajal kütma.
See et alaneb on ju ette teada (Kütmine lõppes katla tsirkulatsioon lülitus välja) siis võib ju automaatika vaadata, kas päiksetootmist on ning kas elektri müügi hind (liiga)odav ning kohe tennid tööle lülitada kuni 90 kraadi saavutamiseni. Paagi termoandur näitab ja lülitab. Trafode temp andurid sobivad hästi neil 2 andurit/releed ühes kestas esimeseade 90 kraadile teise 95-le. Esimene plõksib kogu aeg ja võib ka seetõttu rutem puruneda. Teine rakendub 95 kraadiga ja lülitab tennid välja.

[Ardi]

Minul on akupaagis 6kw elektritenne ja plaan paigaldada ka väline elektrikatel koos pumbaga, süsteemis on Kalvise keskküttepliit eraldi pumbaga. Akupaagi ülaosas veetoru peal on termolüliti. Praegu keeratud 90 kraadi peale. Pumpade vahel on Tuya lüliti-taimer, mida juhin nutiseadmest, kas lülitan sisse-välja või panen taimrid. Ka akupaagi elektritennid on läbi Tuya lüliti´+kontaktori, kuid plaan panna iga tenn eraldi Tuya lüliti alla panna. Mul on majal 19kw paneele ja võrku lubatakse 10kw, seega ülearust elektrit kuni 9kw. Plaan panna paneele veel juurde. On olemas 34kwh akusid, plaan ka neid juurde soetada.
Tuya lülitid on alis saadaval 5-10eur/tk, kallimad on need, mis paned pistiku ja pesa vahele. Kõik ühenduvad maja wifi võrku. Tuya lülitid on mul vahel ka boileril, õhksoojuspumpadel ja mõnedel valgustitel.
Akupaagi tenne ja plaanitavat elektrikatelt kasutan ainult siis kui elekter on miinushinnaga või teda jääb üle, st selge taevas, jahedad ööd ja parasjagu pole eleiktriautot laadimas.

[trebla]

Alustame sellest, et meil on 12 kuud sitta suusailma ja mina olen õhinapõhine praktik kahe päikesepargi, pelletikatla, maasoojuspumba, päikesekollektori ja kahe õhkpumba omanik....

Müts maha selle õhina ees... oled omandanud hulga praktilisi kogemusi.
Mina olen ainult kõrvalt lugenud ... ning omal ajal nii raha kui ka aja puudusel jäänud puhta elektri peale.
Ehk siis veest hoidunud.
Salvestada saab ka betoonpõrandasse ja elektriküttekehadega ahju.

[Kalvis]

On tahtmine paigaldada keskutte akupaaki tennid, et osaliselt üle minna elektriküttele.

Ideel puudub mõttekus. Juhtumisi on kütteperiood talvel kui päikeseelektrit pole, tasuvaid päevi kogu kütteperioodile on ühe käe sõrmedel loetavad.
Tarbevee saad lihtsalt teha - pane suveks ajarelee keskpäevaks tööle (poes müüakse pistikupesa releesi)

Kui kuumaks on mõtekas kütta elektriga vee temperatuur?
Kuidas lahendada ümberlülitamine?
Näiteks veetemperatuuri langemisel alla mingi piiri rakendub elekter.
Kui panen puud alla kuidas elektrikütte väljalülitumine lahendada?
Öise ja päevase energia kasutamine?

1. 90 C on piisav
2. tavaline (230 V ac) relee.
3. Lihtne bimetall kontaktor puudega katlale, juhib releed (saaks otse aga kontakt ei pea voolule vastu)
4. Sellesama kontaktoriga...
5. Programmkellaga (lihtsam versioon on see pistikupesa kell)

[kunn24]

Mõistlik otseelektri salvestamise asemel on sellega ÕÕ soojuspumpa toita, st elektrienergia sellega kordistada. Suvel töötab ka konditsioneerina. Majakonstruktsioonide soojakskütmine on samuti energiasalvestus.

[Ardi]

Mõistlik otseelektri salvestamise asemel on sellega ÕÕ soojuspumpa toita, st elektrienergia sellega kordistada. Suvel töötab ka konditsioneerina. Majakonstruktsioonide soojakskütmine on samuti energiasalvestus.

Võib teha ka mõlemat, aga päikeseelektri salvestamise korral sa ei maksa võrgutasu, kui ÕÕ pumba puhul öisel ajal, ka on elektri hinna erinevus tänapäeval suurem kui soojuspumba kasutegur. Konstruktsioonide soojendamine on hea, lisaks võib elektriküttekehad monteerida nt ahju/kamina kolde alla ja seda võib kütta kordi kõrgema temperatuuri peale kui katlavett.

[ping]

Mina panin akupaaki 2x 6kW 3f tenne, mis annab palju erineva võimsusega ühendusvõimalusi ja loodetavasti pikendab küttekehade eluiga.
Otse takisteid toites on oht võrguhäirete tekkimiseks olematu võrreldes võimsusregulaatorite kasutamisega.
PV inverteri toitekaablitel on voolu(mõõte)releed, mis juhivad otse küttekehi lülitavaid pooljuhtreleesid, kui toodang ületab valitud väärtust. Kuna meil on haruldaselt palju rünkpilvisust ja inverteri toodang võib tunnis mitusada korda kõikuda, siis tavareleed selleks ei sobi.