Ehitusfoorum

Kas ma peaks muret tundma? Tegu on vannitoa telliskivi seinaga, ei ole kandev sein. All olev paneel nagu vajuks ära. Esimene korrus, keldris on laepaneelides mitmes kohas peenikesed praod, 4-6 pragu.
https://imgur.com/9FyKVp3
Kaks aastat tagasioli ühel laepaneel praod, nüüd on ka kõrval oleval paneelil. Midagi vajub kusagilt nagu. Selles nurgas asus ka pesumasin. Tsentrifuugimisel raputas hästi ja selle pärast viisin ümber kööki.
Maja on KEK 1986 aastal ehitatud 3 korruseline paneelmaja. Eriline on ta selle pärast, et ehituspraagina on maja 60cm sügavamal kui projekt ette nägi. Vene värk...juhtub ikka. Minu teada majal puudub drenaaž. Ümber maja on tühjad kaevud 90cm sügavused, aga mingi torustiku nendesse ei jookse. Põhimõõteliselt kaevati üks kaevurõngas maa sisse ja pangi kaas peale.
Ka väljast on näha, et seintesse on praod tekkinud.
Kas sellega peaks kuskile pööduma?
Ühistu on, aga keegi ei taha nagu ühistu kohustustega tegeleda.

VSOP kirjutas: ↑07 Dets 2019, 13:22 Kas ma peaks muret tundma? ... Kas sellega peaks kuskile pööduma?
Ühistu on, aga keegi ei taha nagu ühistu kohustustega tegeleda.

Jah, peaksid muret tundma. Jah, peaksid kuskile pöörduma ja selleks võiks olla TJA(Tehnilise Järelvalve Amet), kuid sinna pöördumisel võivad olla jamad tagajärjed. Nn "musta stsenaariumi" tagajärjeks võib olla see, et maja kuulutatakse varisemisohtlikuks ja siis pead pöörduma oma valla sotsiaaltöötaja poole, et vald võimaldaks sotsiaalpinna, sest vaevalt sul õnnestub vajumisohtlikkusse majja korter maha parseldada. Ja kui õnnestubki korter maha müüa, siis teadlikuma ostja poolt vigade avastamisel tühistatakse ostu-müügi leping "varjatud vigade ilmnemisel" põhjusel.
Mis puutub ühistusse, siis kutsu kokku ühistu koosolek päevakorrapunktiga praeguse ühistu esimehe mahavõtmiseks tegevusetuse pärast ja sea üles oma kandidatuur uueks esimeheks ning hakka tegutsema.

Kõigepealt pöördu ühistusse. Nende eitava vastuse saamise korral KOV (saadad kirja koos ühistu vastruse koopiaga) siis TJA (saadad ühistu ja KOV vastuse koopiaga). Sa ei pea olema ekspert, selleks peab keegi ekspertiisi tellima (ühistu kuna on hoone omanik)

Kalvis kirjutas: ↑08 Dets 2019, 15:00 ...(ühistu kuna on hoone omanik)

Väga vale: üldjuhul ei ole ühistu ei hoone ega ka kinnistu OMANIK!
Lihtsalt haldab vastavalt omanike ühisele otsusele (KÜ näol siis üldkoosoleku majandamiskava).
Kalvisele soovitan tutvuda Kinnistusraamatu ideega.

Ära püüa juuksekarva pikuti poolitada, sellest on rohkem kahju kui kasu. Su jutus oli kasulikku infot 0 bitti.

Kalvis kirjutas: ↑09 Dets 2019, 08:08 Ära püüa juuksekarva pikuti poolitada, sellest on rohkem kahju kui kasu. Su jutus oli kasulikku infot 0 bitti.

Ei püüa midagi.
Teie püüate ilmselgelt oma "0 bitt" IQ taset kuidagi õigustada: hoone on KÜ oma! Tule mõistus koju!!
Arvate tõesti, et inimesed võtavad kodulaenu, ostavad korteri (notar kinnitab), siis lähevad notari juurde ja kirjutavad laenuga ostetud korteri mingisuguse MTÜ nimele ja ise maksavad laenu edasi? Kuidas saab nii loll olla?

Nii loll olla ei saa, et tatti pritsides rääkides teemast asjasse mittepuutuval teemal. Ühistu esindab siiski kogu maja kaasomanikke.

suvaline kirjutas: ↑09 Dets 2019, 21:42 Arvate tõesti, et inimesed võtavad kodulaenu, ostavad korteri (notar kinnitab), siis lähevad notari juurde ja kirjutavad laenuga ostetud korteri mingisuguse MTÜ nimele

Rahune maha. Ei arva seda keegi. Märkasid eksitust, tubli on. Pole vaja rohkem jaurata, see ei aita vsop-d mitte kuidagi. Teema on siiski pragu seinas

aero kirjutas: ↑10 Dets 2019, 13:51

suvaline kirjutas: ↑09 Dets 2019, 21:42 Arvate tõesti, et inimesed võtavad kodulaenu, ostavad korteri (notar kinnitab), siis lähevad notari juurde ja kirjutavad laenuga ostetud korteri mingisuguse MTÜ nimele

Rahune maha. Ei arva seda keegi. Märkasid eksitust, tubli on. Pole vaja rohkem jaurata, see ei aita vsop-d mitte kuidagi. Teema on siiski pragu seinas

Ühistu tegeleb omanike volituste piires.
Nendel pragudega kortetitega majade omanike koosolekutel, kus olen olnud, naaberkorterite omanikke ühe korteri pragu või mõrased rõdud ei huvita.
Kusjuures paljud naabrid suisa tahaksid pragude olemasolu mahasalata ja neist mitte midagi teada, sest see teema vähendaks nende korterite müügiväärtust.
Lahendus oleks tellida ekspertiis "kohtu jaoks pädevalt eksperdilt", sest ainult kohus on see organ millega saab sundida kaasomanikke oma rahakotti tühjendama. Probleem on juba sellise eksperdi leidmine.

ping kirjutas: ↑10 Dets 2019, 18:51 Kusjuures paljud naabrid suisa tahaksid pragude olemasolu mahasalata ja neist mitte midagi teada, sest see teema vähendaks nende korterite müügiväärtust.

Kolhoosi rõõmud! Olles mõne korteri omanik ühes ühistus, siis olen ausalt öeldes paar korda kihvatanud ja tahtnud blokeerida enamust(mul on 33 korterist koosnevas majas 3 omandit ehk ca 9%), eriti kui üldkoosoleku kvoorum on selline nibin-nabin. I korruse korteriomandite omanikuna võiksin III korruse naabritele väita, et mind ei koti nende tuppa sadav vihm. Oma ülevalt naabrile(II korruse omale) soovitasin laadalt osta korralikud lambanahksed sussid, kuna hakkasid esitama mulle pretentsioone, et neil põrand külm(tol ajal kütsid kõik nii nagu oskasid ja rahakott võimaldas ehk keskküttesüsteemi ei olnud), aga kui hakkasin mainima, et kes sulgeks minu korterite alt läbi mineva, kuid kasutuses mitteoleva kunagise keskküttesüsteemi 0,8x0,5m kanali, kust uhas külma läbi põranda, siis pidi see olema minu probleem. Kui minu probleem, siis mind ei koti ka II korruse külm põrand. Nii lihtne see ongi ja ei kavatse hakata tegelema heategevusega niisama kellegi mugavuse nimel. Nagu küla koerale, nõnda koer külale! Ja ennast hammustada ei lase!

ping kirjutas: ↑10 Dets 2019, 18:51 Nendel pragudega kortetitega majade omanike koosolekutel, kus olen olnud, naaberkorterite omanikke ühe korteri pragu või mõrased rõdud ei huvita.

Kurb, aga see kestab täpselt sinnamaani kuni kellegi vastuvaidleja lähisugulane selle allakukkunud rõdu tõttu surma ei ole saanud. Tagantjärgi tarkus? Pärast on kõik targad! Tavaliselt oma lollust mittehuvitatuse ja vastuvaidlemise osas on nendel vastuvaidlejatel oma eelnevalt räägitust täielik aneemia.

Urmas kirjutas: ↑10 Dets 2019, 19:34

ping kirjutas: ↑10 Dets 2019, 18:51 Nendel pragudega kortetitega majade omanike koosolekutel, kus olen olnud, naaberkorterite omanikke ühe korteri pragu või mõrased rõdud ei huvita.

Kurb, aga see kestab täpselt sinnamaani kuni kellegi vastuvaidleja lähisugulane selle allakukkunud rõdu tõttu surma ei ole saanud. Tagantjärgi tarkus? Pärast on kõik targad! Tavaliselt oma lollust mittehuvitatuse ja vastuvaidlemise osas on nendel vastuvaidlejatel oma eelnevalt räägitust täielik aneemia.

Aneemia ja amneesia ei ole päris samad asjad . Jääks eesti keele juurde ja kõigil lihtsam?

Vastavalt Riigikohtu otsustele on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt sisse kulutused, mis on eesmärgilised nende ühise eluaseme säilitamiseks jne. Täpne sõnastus Riigikohtu lahendites. Nigel on see, et kui teised kaasomanikud on erinevatel põhjustel apaatsed siis ka kohtukulude katteks võib juhtuda, et tuleb nende kodu sundkorras maha müüa.
Aga vähemalt saab selgust, miks selline räme pragu (vundament?) ja ka abinõud kasutusele võetud.
Kalvis, kas notaris kinnitatud ja Kinnistusraamatus nähtav parkimiskoht on samuti KÜ omand elik omanik oma autoga tõmbab oma omandilt "na*ui", sest mingi füürer KÜ pealik käskis?

Kuna tegu ei ole kandva seinaga siis võib ka olla, et pragu ei tulene vundamendi vajumisest. Omal on olnud juhus kui silikaadist vahesein (vannitoa oma) oli laotud puitpõranda peale. Vannitoas sees põrand muidugi valatud. Imeasju tehti tollel ajal.

Kas maja on Tallinnas ja kas sellel on rõdusid? Kui jah, siis saate ühistuga tellida rõdude ekspertiisi, mille Tallinna linn 70% ulatuses (maksimaalselt vist 700€, aga vaata tingimused täpselt üle) kinni maksab. Selle raames lase eksperdi tegijal ka oma paneel ja vannitoasein üle vaadata.

Kaldud teemast kõrvale ja teemaväline vaidlemine mind ei huvita.

Minu soovitus algas ekspertiisi soovitusest, kuna maja kandvate seinte osa kuulub juhatuse pädevusse.
Aga olgem ausad, küsija pole viitsinud täpselt selgitada ka mis seina liik on jne. Oletada võib, et kui on tegu karp-karbis või mittekandva seinaga siis see kuulub korteri reaalosa juurde ja küsija võib ilma silma pilgutamatta tellida pädevad ehitusmehed seda parandama. Kui on tegu kandva seinaga, peab töö organiseerima juhatus.
Kui nüüd küsja on kindel, et tegu on mittekandva seinaga siis tõesti telli töömees ja las pahteldab prao kinni või tehku ise.

Kalvis, kas mina kaldusin teemast kõrvale?

Üritasin kaasa mõelda, kuidas odavamalt ekspertiisi saada. Ja kuna tundub, et tegu on vahelaepaneeli vajumisega, ehk kandva konstruktsiooni osaga, siis on tegu ikkagi kõigi omanike ühisosaga.

Äärenurk, asjaomastele mitte teatamine on kõige suurem viga, sest kui hiljem midagi juhtub siis on trellid suht kindel laks. Kui kaasomanikke on vähe siis mis see paarkümmend emaili ikka saata, aga kui rohkem siis jah, keeruline. Ühistul peab MTÜ seaduse alusel olema kõikide ühistu liikmete kontakt ja ehk ka mailinglist olemas.

Sisuliselt peaks KÜ juhatus kokku kutsuma erakorralise koosoleku (vastav kord on põhikirjas), mille üheks päevakorrapunktiks on nimetatud ekspertiisi maksumuse otsustamine ja hilisemate tegevuste rahastamine. Juhatus võib ka ilma koosolekuta tegutseda, kui olukord on kiireloomuline (no kukubki rõdu piire ilmselgelt küljest, drenaaži pump ei tööta, keldris vee tase tõuseb, jne) ja hoiab ära veelgi suurema kahju kaasomanikele ning hiljem kutsub kokku erakorralise koosoleku kulude katte otsustamiseks (eks ikka omaniku taskust, sest ka remondifond tuleb omaniku taskust).

Mina soovitan probleeme ennetada ning kui ekspertiis tellida siis juba riiklikult tunnustatud eksperdilt, sest kui asi peaks kohtusse jõudma siis igasuguse tegelase ekspertiis neile ei sobi ja miks maksta kahe ekspertiisi eest. Nimekiri on siin: https://www.ekei.ee/et/koostoo/riikliku ... -eksperdid

Te nagu algset postitust üldse pole lugenud? Must-valgel kirjas, et tegu ei ole kandva seinaga.

RaJy kirjutas: ↑14 Dets 2019, 20:35 Te nagu algset postitust üldse pole lugenud? Must-valgel kirjas, et tegu ei ole kandva seinaga.

Kui teema algatanu on tunnustatud ekspert siis miks pidi ta tegema elu esimese postituse konkreetsesse foorumisse? Aiman, et teema algatanud ei tea ise kah, mis asi on kandev sein ja mis mitte. Aga häda tundub olevat suur ja eks tuleks kuskilt nõu küsida.

suvaline kirjutas: ↑14 Dets 2019, 22:18

RaJy kirjutas: ↑14 Dets 2019, 20:35 Te nagu algset postitust üldse pole lugenud? Must-valgel kirjas, et tegu ei ole kandva seinaga.

Kui teema algatanu on tunnustatud ekspert siis miks pidi ta tegema elu esimese postituse konkreetsesse foorumisse? Aiman, et teema algatanud ei tea ise kah, mis asi on kandev sein ja mis mitte. Aga häda tundub olevat suur ja eks tuleks kuskilt nõu küsida.

Ja kui suur on austatud inseneri arvates tõenäosus, et vannitoa nurgaga 120 mm paks sein on paneele kandev? Korterelamus?

Minu arvamu on asjast, et vahesein on laotud ebastabiilsele pinnale - siiani püsis, aga nüüd andis järele. Pesumasina vibratsioon võis protsessi kiirendada. Lahendus: kõige õigem on sein lammutada ja uus ehitada - kas siis uuesti kivist või kipsist metallkarkassiga.

suvaline kirjutas: ↑14 Dets 2019, 15:51 Äärenurk, asjaomastele mitte teatamine on kõige suurem viga...

Kas ma soovitasin kusagil teatamata jätta?

suvaline kirjutas: ↑14 Dets 2019, 15:51 Mina soovitan probleeme ennetada ning kui ekspertiis tellida siis juba riiklikult tunnustatud eksperdilt, sest kui asi peaks kohtusse jõudma siis igasuguse tegelase ekspertiis neile ei sobi ja miks maksta kahe ekspertiisi eest. Nimekiri on siin: https://www.ekei.ee/et/koostoo/riikliku ... -eksperdid

Miks ja kelle vastu asi kohtusse peaks jõudma? KEK-i pole ju enam ammu...
See nimekiri ja sinna pääsemine on ka natukene naljakas minu arust. Peab olema mingi haridus, peab olema sissetulek ja siis võidki end eksperdiks üles anda.
Tallinna linn lähtub siiski pädeva isiku mõistest, mis on toodud Ehitusseadustikus.

Mida te jaurate? Fakt on see, et pildil olev ei ole normaalne ja ebanormaalsuses ei ole praoga korteri omanik süüdi ainuisikuliselt. Ei usu, et see pragu on tekkinud mõne veidi käest ära läinud pralle käigus. See on kortermaja ühismure. Edasiseks käitumiseks lugege uuesti selle teema Kalvise esimest postitust.

RaJy kirjutas: ↑14 Dets 2019, 23:16 Minu arvamu on asjast, et vahesein on laotud ebastabiilsele pinnale - siiani püsis, aga nüüd andis järele. Pesumasina vibratsioon võis protsessi kiirendada. Lahendus: kõige õigem on sein lammutada ja uus ehitada - kas siis uuesti kivist või kipsist metallkarkassiga.

Kui selleks "ebastabiilseks pinnaseks" osutub läbimurdunud keldrilaepaneel (hoone konstruktsiooni osa), mis ripub "veel läbiroostetamata" armatuuri küljes, on probleem palju suurem ja uue tellisseina ladumisel võib see paneel päris puruneda.
Olenematta sellest, et kas sein on kandev- või mitte, peaks tellisest laotud jäik sein toetuma hoone stabiilsele kandvale konstruktsioonile ja selline mõra on indikaatoriks, et hoone konstruktsioonis on toimunud mingisugune liikumine.
Ekspert peaks selgitama ka, et kuidas selline nihe hoone edaspidisele stabiilsusele mõjub.

RaJy kirjutas: ↑14 Dets 2019, 23:03

suvaline kirjutas: ↑14 Dets 2019, 22:18

RaJy kirjutas: ↑14 Dets 2019, 20:35 Te nagu algset postitust üldse pole lugenud? Must-valgel kirjas, et tegu ei ole kandva seinaga.

Kui teema algatanu on ...

Ja kui suur on austatud inseneri arvates tõenäosus, et vannitoa nurgaga 120 mm paks sein on paneele kandev? Korterelamus?

Ise mõõtsite mõõdulindiga läbi prao, et on just 120mm ja silikaat? Oskate aimata jõudude suunda, mis murraks silikaattellisest fotol oleva 90° seina nurgast sellise iseloomuliku tüki? '86 oli materjalidega juba nii suur jama, et läheneti eriti loominguliselt ja kas seal seinas on ikka 120mm silikaat?