Püstpalkmaja taaselustamine
Postitatud: 13 Dets 2019, 00:08
Plaan teha elamisväärseks üks vana mõisahoone, mille tegelik vanus ületab kindlasti 100 aasta piiri, kuid oma praeguses asukohas on olnud ca 80 aastat. Eelarve on küll piiratud, kuid kiiret see-eest pole ja tasapisi saab nokitseda. Siit mõned küsimused, millele võiks teadjamad arvamust avaldada.
1. Majal on madal lintvundament, kohati 30 cm ja sokkel puudub, st maapinnaga tasa. Maapinda saaks madalamaks kraapida. Ümberkaudne pinnas on valdavalt savine, vundamendi all paistab olevat mingisugune kruusapadi, pööningu vahelagi on täidetud u 20cm saviliivaga ja katuseks eterniit. Kas võib eeldada, et 80 aastaga on hoone oma vajumised ära vajunud ja näiteks vundamendi alla uue taldmiku uuristamine ja valamine ei õigusta ennast? Või minna üle plaatvundamendile ja siduda olemasoleva vundamendiga (küttega kivipõrand on nagunii plaanis)?
Võiks ka mainida, et kohati on näha küll maja vajumisjälgi (mõni aken või uks pisut vildakas), aga need on olnud seal vähemalt ühe põlvkonna jagu ja pole välistatud, et need pärinevadki hoone püstitamise ajast.
2. Soov oleks praegu kasutuna seisev pööning n.ö poolkorrusena kasutusele võtta. Kannaks sealse saviliiva (osaliselt?) välja, soojustaks katuse ja põrandale helitõkkeks väike villakiht. Koormuse summana võiks nagu sama tulla eeldusel, et kiviahju teisele korrusele ei plaani laduda?
3. Kuidas püstpalkmaja reaalselt tõstetakse? Seod kõik palgid omavahel prussiga ja tõstad prussist või on mingisuguseid muid nippe ka? Tarvis nimelt paigaldada uus niiskustõke ja kohati ehk ka uus vööpalk.
1. Majal on madal lintvundament, kohati 30 cm ja sokkel puudub, st maapinnaga tasa. Maapinda saaks madalamaks kraapida. Ümberkaudne pinnas on valdavalt savine, vundamendi all paistab olevat mingisugune kruusapadi, pööningu vahelagi on täidetud u 20cm saviliivaga ja katuseks eterniit. Kas võib eeldada, et 80 aastaga on hoone oma vajumised ära vajunud ja näiteks vundamendi alla uue taldmiku uuristamine ja valamine ei õigusta ennast? Või minna üle plaatvundamendile ja siduda olemasoleva vundamendiga (küttega kivipõrand on nagunii plaanis)?
Võiks ka mainida, et kohati on näha küll maja vajumisjälgi (mõni aken või uks pisut vildakas), aga need on olnud seal vähemalt ühe põlvkonna jagu ja pole välistatud, et need pärinevadki hoone püstitamise ajast.
2. Soov oleks praegu kasutuna seisev pööning n.ö poolkorrusena kasutusele võtta. Kannaks sealse saviliiva (osaliselt?) välja, soojustaks katuse ja põrandale helitõkkeks väike villakiht. Koormuse summana võiks nagu sama tulla eeldusel, et kiviahju teisele korrusele ei plaani laduda?
3. Kuidas püstpalkmaja reaalselt tõstetakse? Seod kõik palgid omavahel prussiga ja tõstad prussist või on mingisuguseid muid nippe ka? Tarvis nimelt paigaldada uus niiskustõke ja kohati ehk ka uus vööpalk.