Ehitise maht
Postitatud: 29 Dets 2019, 17:54
Tere,
Kas keegi oskaks selgitada, kuidas arvutatakse ehitise mahtu ehitusseaduse mõttes?
Seaduses on kirjas nii:
§ 23. Ehitise maht
(1) Ehitise maht on ehitise füüsiline maht, mille määramisel ei võeta arvesse ehitisealuseid läbisõite.
(2) Hoone maapealse osa maht määratakse hoone esimese korruse piirde väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega, millele lisatakse pööningukorruse maht, kui pööningukorrusel on võimalik ruumide väljaehitus, mille kõrgus ületab 1,6 meetrit ning laius on üle 1 meetri.
(3) Täiskõrguseks on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini.
(4) Hoone maa-aluse osa maht määratakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel keldrikorruse põrandast esimese korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega.
(5) Rajatise maht määratakse juhul, kui see on otstarbekas ja võimalik.
(6) Ehitise maht määratakse 1 m3 täpsusega.
Segane on asi pööninguga. Kui vähemalt kirjeldatud suurusega ruume välja ehitada ei saa, siis ei võeta pööningut üldse arvesse. Kuidas on aga lood siis kui saab nimetatud suuruses ruume välja ehitada? Kuidas pööningu mahtu siis arvestatakse? Kas kogu katuse alla jääva ruumi ruumala kõrgusega hoone "täiskõrgusest" kuni katuseharjani? Või ainult võimaliku väljaehitatava ruumi maht?
Ja kuidas on siis, kui majal on mitu osa, kus pööning on erineva kõrgusega? Näiteks mingis osas saaks nimetatud miinimumsuurusega ruume ehitada ja teises osas jälle ei saaks.
Ja kui edasi norida, siis kus asub "pööningu vahelae soojusisolatsioon" - kui näiteks vanal majal ükes korteris on soojusisolatsioon vana laudise peal korteris seespool ja teises korteris on soojusisolatsioon pööningul laetalade vahel?
Või kui majal on kelder 1/3 maja ulatuses näiteks 3m kõrge? Kas siis tuleks seaduse järgi maja maaalune maht kogu sokli ulatuses x (3 - keldri laest 1 korruse põrandapinnani)m või ainult ikkagi see 1/3 osas arvestatud maht?
Kas keegi oskaks selgitada, kuidas arvutatakse ehitise mahtu ehitusseaduse mõttes?
Seaduses on kirjas nii:
§ 23. Ehitise maht
(1) Ehitise maht on ehitise füüsiline maht, mille määramisel ei võeta arvesse ehitisealuseid läbisõite.
(2) Hoone maapealse osa maht määratakse hoone esimese korruse piirde väliskontuuri mööda tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel hoone täiskõrgusega, millele lisatakse pööningukorruse maht, kui pööningukorrusel on võimalik ruumide väljaehitus, mille kõrgus ületab 1,6 meetrit ning laius on üle 1 meetri.
(3) Täiskõrguseks on hoone kõrgus esimese korruse puhtast põrandast pööningu vahelae soojusisolatsioonini.
(4) Hoone maa-aluse osa maht määratakse sokli kõrguselt tehtud horisontaallõikepinna korrutamisel keldrikorruse põrandast esimese korruse puhta põrandani arvestatud kõrgusega.
(5) Rajatise maht määratakse juhul, kui see on otstarbekas ja võimalik.
(6) Ehitise maht määratakse 1 m3 täpsusega.
Segane on asi pööninguga. Kui vähemalt kirjeldatud suurusega ruume välja ehitada ei saa, siis ei võeta pööningut üldse arvesse. Kuidas on aga lood siis kui saab nimetatud suuruses ruume välja ehitada? Kuidas pööningu mahtu siis arvestatakse? Kas kogu katuse alla jääva ruumi ruumala kõrgusega hoone "täiskõrgusest" kuni katuseharjani? Või ainult võimaliku väljaehitatava ruumi maht?
Ja kuidas on siis, kui majal on mitu osa, kus pööning on erineva kõrgusega? Näiteks mingis osas saaks nimetatud miinimumsuurusega ruume ehitada ja teises osas jälle ei saaks.
Ja kui edasi norida, siis kus asub "pööningu vahelae soojusisolatsioon" - kui näiteks vanal majal ükes korteris on soojusisolatsioon vana laudise peal korteris seespool ja teises korteris on soojusisolatsioon pööningul laetalade vahel?
Või kui majal on kelder 1/3 maja ulatuses näiteks 3m kõrge? Kas siis tuleks seaduse järgi maja maaalune maht kogu sokli ulatuses x (3 - keldri laest 1 korruse põrandapinnani)m või ainult ikkagi see 1/3 osas arvestatud maht?